Tsiteeri:
Point on igatahes selles, et NSVL tegemisi otse üle kanda meie oludesse ei ole adekvaatne. Seda analüüsi tuleks teha iseseisvalt, lähtudes praegusest seisust.
Justnimelt - NSVL ohupildi järgi tegemine tähendab meie oludes ebapiisavat. Me peame veel rohkem tegema. Tsiviilkaitses on muide samamoodi.
NSVL ajal oli lähteülesandeks tõkestada lääne soovimatute lennukite (reisikad ju lendasid üle Eesti) õhuruumi sisenemine põhjast ja läänest. Kuna Läti oli siis "suures ja jagamatus", siis läbi Läti tuleku pärast polnud vaja muretseda. Mis meil täna lähteülesanne on?
Mina arvan, et võrreldes NSVL ajaga on "vajadus", arvestades lähteülesannet, veelgi kasvanud. Kaitsta tuleb kõike 4 külge juba. Lätis ei ole ju järgmist õhukaitsediviisi oma 50 raketisüsteemiga rannikul. Kutsumata külaline võib sisse lennata igast ilmakaarest.
See, millest nimetu räägib, on vana hea "vajadus, mis on tuletatud eelarvelistest piirangutest". See ei oma sõjalise vajadusega kohe mingit seost.
Lisaks veel. Maakera on endiselt ümmargune ja kiired levivad endiselt otse. Mis tähendab, et probleemid maapinna lähedase ala nägemise (ja vajadusel tulistamisega) on samasugused nagu NSVL-s. Mis omakorda tingib süsteemi arvu kasvu võrreldes maksimumkauguse "ringide" joonistamisega kaardil.
Jah, ma tean, et see on rahaliselt võimatu. Kuid "rahaliselt võimalik" ja "sõjaliselt vajalik" on sootuks erinevad kategooriad. See, et meil on kombeks teha asju rahaliselt võimaliku järgi ja tagantjärele omistada sellele "sõjalise vajaduse" silt, pole lihtsalt õige.
Kui arukas oleks meil kulutada nt 100 miljonit "häirivale õhutõrjele"? Mida tähendab "häirimine"? Et vastane peab sinuga arvestama, aga viib siiski oma tahtmist ellu.