Ma pean ka midagi ütlema.
Esiteks ei ole mõtet rääkida asjadest, mis juhtusid 10 aastat tagasi.
Teiseks tuleb peedistada neid, kes just kui ise peedistavad. Mart2 selgitas selle ilusti ära. Ei ole vaja kuulutada, et no ma tean seda ja teist juhtumit, kui tegelikult pole seda juhtumit. Või vähemalt ei suuda konkreetselt viidata. Näe Palm räägib konkreetsetest nimedest onm nime all ja midagi ei häbene.
Nüüd uuesti erialaohvitseridest sh resrervis.
Borja ütleb, et pole KV pole suutnud defineerida ... no jah, mis on kellelegi piisav.
Panen uuesti lingi:
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0215_toim_2804/8
Siin peaks vahe selge olema. Aga proovin veel, kuigi tunnistan, et meie ametlikes dokumentides puudubki mõiste erialaohvitser.
"Ohvitseride sõjaväelise ettevalmistuse nõuded", räägib järgmiselt:
44. Maaväe reservohvitseride ettevalmistus jaguneb sarnaselt tegevteenistusele kaheks suunaks: juhid ja
spetsialistid.
45. Juhtide väljaõpe baseerub ajateenistuse käigus läbitaval sõjaaja rühmaülema väljaõppel ja spetsialistide väljaõpe reservteenistuse käigus antaval staabiohvitseri väljaõppel.
46. Regulaarne reservohvitseride sõjaväeline väljaõpe on juhtidel suunatud rühma ja kompanii tasandi taktikaliste üksuste juhtimiseks, spetsialistidel pataljoni ja brigaadi tasandil juhtimise toetamiseks
Maaväe puhul võiks kasutada ka üldistavat mõistet - üldväe.
Lihtsamalt öeldes - RÜd ja KÜd valmistatakse ette ajateenistuses ja KL kursustel.
Ohvitser spetisalistid läbivad nii reservis, kui tegevteenistuses staabiohvitseride sõjalise baaskursuse (SOSBK) ja pataljoni staabiohvitseride kursuse (PSOK). Seda alates 2016 aastast. SOSBK on 2+2 nädalat elementaarteadmiste kursus. Pärast seda toimub koolitus enamasti koos tegevväelastega.
Miks seda vaja on? Eespool ma rääkisin - meil on KVs erialasid, kus ohvitseri ülesanded nõuavad valdavas enamuses oma tsiviileriala teadmisi. Loomulikult oleks hea, kui nende spetsialistide teadmised kaitseväes oleksid sama head, kui PK lõpetanud. Kuid meil ei ole seda ressurssi. Võtad arsti ja saadad aastaks kooli? Õppima asju mida tal enamasti vaja ei ole! Meil lihtsalt ei ole nii palju ressurssi. Ei õpetajaid ega õpilasi. Tihti ka aega mitte.
Nii reservis, kui tegevteenistuses tegutsevad need spetsialistid (erialaohvitserd) enamasti pataljoni või kõrgemal tasemel. Isegi kui nende ametikoht on rühmas, siis nende otsused mõjutavad suurema üksuse tegevust. Ja otsustavad nad siiski oma eriala piires.
Muidugi võib tunduda arusaamatu, kui arstist major seisab kõrvuti nooremleitnandist rühmaülemaga ja tekib küsimus, kes neist on "kõrgemal". Ühest küljest on ju selge, kes mis valdkonnas "kõrgemal" on. Teisest küljest on see ka kultuuri küsimus.
Näide Ameerikast (Iraagist). Sõidab patrull 15 mehega. Neist üks on major, kelle pärast käidi midagi kontrollimas. Teel avastatakse nö vastase sõdurid. Patrulli ülem, meie mõistes vanemveebel, küsib majorilt: Kas reageerime? Major, just kui ülem, annab korralduse: Reageerida! Ja sellega tema juhi roll lõppeb. Edasi tegutseb ta paremal juhul laskurina, sest vanemveebel on järgnevas tegevuses parem (loe: selleks määratud). Tema ütleb, kas vasakult või paremalt. Kuid otsuse tegi major, kelle ülesande raames üldse patrulliga sõideti. Kui see major oleks olnud näiteks meedik, siis juhtuks samamoodi. ... kui just ei peaks vältimatult vastasele reageerima.
Mere- ja õhuväes on vajadused teised. Ja see on reguleeritud järgmiselt:
77. Õhuväe reservohvitseride täiendkoolituse lähtepunktiks on ohvitseride eelnev tegevteenistus ja väeliigipõhise tasemeõppe läbimine.
78. Õhuväe reservohvitseride väljaõppe fookus on SA üksuste täiendvajaduste katmine.
Mereväes sama.
Nüüd nende spetsialistide auastmetest. Enamasti määratakse nad ametikohale, mis on üle nende olemasoleva auastme. Järgmise auastme saab spetsialist aga siis, kui auastme vanus on täis ja ta ise ka vastab sellele ametikohale. See tähendab ka ametikoha ülesannete täitmist reservohvitseri puhul, ehk osalemist mistahes vormis väljaõppes.
Seega kui reservvohvitser on olnud leitnant 10 aastat, kuid ta ei ole määratud SA ametikohale (sellest tulenevalt ei tegutse sellel kohal), siis ei ole põhjust tema austmes ülendamiseks. Minevikust on tõepoolest erinevusi minu jutust. Kuid mina räägin tänasest süsteemist.
Eespool ma vist selgitasin, miks erinevatel ühiskonnategelastel on vaja neid kursuseid läbida. Peamiselt on neil vaja mõista KV tegevusi. Põhimõtteliselt võiks korraldada mingeid "keskastme" riigikaitse kursuseid, kuid täna on otsustatud ära kasutada olemasolevat süsteemi, seda veidi ümber disainides. Loomulikult on tegemist vaba tahtega. Kuid teisest küljest valitakse nad sinna EROKi poolt. Reservohvitseri auaste on ühest küljest motivaatoriks kursusel osalemisele. Teisest küljest läbivadki nad sama väljaõppe, mis näiteks tegevväelasest arst.
Viimasel ajal on nende spetsialistidest reservohvitseride vajadus ka tõusmas. Ja mida paremini tunnevad need inimesed Eesti ühiskonna sisu, seda parem. Kujutage ette läviohvitseride ja CIMIC ohvitseride vajadust, kui Eestimaa pinnal tegutseks mõni liitlaste brigaad.