Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Kaitsekulude suurendamine 0,4-0,5% võrra SKT-st ehk u 100-120 miljoni võrra aastas ei ole riigieelarve 10-miljardilise kogumahu juures selline massiivne otsus, et selleks oleks vaja kui mitte kõikide parlamendierakondade, siis vähemalt valitsusparteide konsensust. Selliste summade jaoks ei ole isegi vaja kahe valitsuspartei soovi kolmest. Vaid piisab sellest, kui kasvõi üksainus valitsusse pürgiv erakond ütleb koalitsiooniläbirääkimiste alguses selgelt välja, et see asi on minu erakonna ja valijate jaoks prioriteet nr 1 või äärmisel nr 2, millest me loobuda ei soovi – muud asjad on meie jaoks teise- või kolmandajärgulised. Ja kui läheb Exceliga vaba raha jagamiseks, siis selle alusel nõutada kogupotist vähemalt see 100 miljonit eurot oma lubaduse elluviimiseks välja.

Just täpselt. Mitte ühtegi poliitilist jõudu praegu Eestis ei ole, kes nii ütleks.

[Kapten Trumm]

Parteid teevad seda, mis valijale meeldib. Kuna valijale on aastaid osava stratkomi abil riputatud kõrvadele makarone Eesti kaitstusest, siis selles valguses on mingi 200-300 miljoni äravõtmine avalikkuses arusaamatu tegevus, selleks on ju meeldivamaid asju, kuhu kulutada.

Ehk siis kokkuvõtvalt - täna ükski partei seda liigutust ei tee, sest puudub avalik surve vastaval teemal jalad kõhu alt võtta. Jääb oodata, kuniks naabrimees suurtükkidest Narvat tulistab või mõni vene lennuk Tallinna alla sajab, siis hakkavad veskid jahvatama. Siis on igale lollile selge, mis juhtuda võib. Mina kokkuvõtvalt sülitan antud protsessi jälgides. Litsid mehed need Toompea lossi omad.

[Martin Peeter]

Kaitsekulude suurendamine 0,4-0,5% võrra SKT-st ehk u 100-120 miljoni võrra aastas ei ole riigieelarve 10-miljardilise kogumahu juures selline massiivne otsus, et selleks oleks vaja kui mitte kõikide parlamendierakondade, siis vähemalt valitsusparteide konsensust. Selliste summade jaoks ei ole isegi vaja kahe valitsuspartei soovi kolmest. Vaid piisab sellest, kui kasvõi üksainus valitsusse pürgiv erakond ütleb koalitsiooniläbirääkimiste alguses selgelt välja, et see asi on minu erakonna ja valijate jaoks prioriteet nr 1 või äärmisel nr 2, millest me loobuda ei soovi – muud asjad on meie jaoks teise- või kolmandajärgulised. Ja kui läheb Exceliga vaba raha jagamiseks, siis selle alusel nõutada kogupotist vähemalt see 100 miljonit eurot oma lubaduse elluviimiseks välja.

Just täpselt. Mitte ühtegi poliitilist jõudu praegu Eestis ei ole, kes nii ütleks.

Mulle on mitteametlikult üks Isamaa inimene kinnitanud, et ikka on. Ootame ära, nädala-pooleteise pärast oleme targemad. Rahaasjade juurde alles jõutakse.

[blueant]

Kuna valijale on aastaid osava stratkomi abil riputatud kõrvadele makarone Eesti kaitstusest, siis selles valguses on mingi 200-300 miljoni äravõtmine avalikkuses arusaamatu tegevus, selleks on ju meeldivamaid asju, kuhu kulutada.

Iga jutu jaoks on oma aeg ja koht. Võiks ju hakata rahvale korrutama, kui kaitsetud me oleme. Kui see inimestele hinge läheks, siis ühelt poolt saaks riigikaitsele paasada milli juurde. Teiselt poolt hävitaksime usalduse Eesti riigi kestmise vastu. Ilmselt hakkaks kapital, nii rahvusvaheline kui kodumaine, vaatama, et siin, peatsel sõjatandril, pole mõtet ettevõtteid rajada või hoida, niigi on Ungaris tööjõud odavam. Ilmselt teeks nii mõnigi inimene oma 50 aasta perspektiivis otsuse elu korraldamise kohta teisiti. Miks võtta 30-aastane laen, kui varsti võivad kukkuda pommid, mida kindlustus ei kata?

100, 200 ega 500 milli ei muudaks strateegilist pilti. Me oleme ikka kaitstud tänu kuulumisele EU-sse ja NATO-sse, tänu liitlastega samadele väärtustele, mitte tänu sellele, et suudame tagasi lüüa iga agressori. Kui meil on mõtet kulutada hariduse, infra või millegi muu asemel raha kaitseväele, siis seda võib arutada, aga mitte aastapäevakõnes või laste unejutus.

[Martin Peeter]

Ega stratkom kapitali ei ole eriti veennud.
Väliskapitali otseinvesteeringud on üsna kokkukuivanud. Eelmise aasta "päästis" üks suur investeering - Luminor. Pigem voolab kapital välja. Põhjuseid ja Eesti maksebilanssi laiemalt võiks analüüsida kunagi majanduse teemas (kui see lahti tehakse), aga siin on kindlasti ka oma julgeolekupoliitiline aspekt olnud juba iseseisvuse taastamisest, kui Kohli valitsus hoiatas näiteks Saksa kapitali Baltikumi investeeringute riskantsuse eest. ( Palju meil praegu saksa investeeringuid on? Ikka vähe.)
Investoreid ei ole nii kerge propagandaga veenda, aga Soome näiteks on suutnud veenda usutava heidutusega.
Aga ei ole vaja häda kraaksuda ja paanikat tõsta, vaid tõtt rääkida. Me oleme siin maalapil ka ilma "NATO vihmavarju" stratkomita hakkama saanud. See ikka pärineb kusagilt Aaviksoo aja lõpust, kui asjaomane hakkas "psühholoogilisest kaitsest" rääkima. Ka NATO eelsel ajal oli meil sõpru Läänes, kes meie julgeolekut tagasid, ehkki otsest sõjalise kaitse garantiid ei olnud.
Mulle isegi tundub, et seda "NATO vihmavarju" nuppu on viimasel ajal vaiksemaks keeratud. Eesti julgeolekupoliitilised mõtlejad ja teadjad saavad ju olukorrast ise üsna adekvaatselt aru. Sellist strateegilist kommunikatsiooni võib viljeleda siis, kui poliitikud seda kaitsekulutuste mittetõstmise eesmärgil ära ei kasuta, olukorras, kus tõstmine on vajalik. Praegu aga on see nii läinud ning ma ei usu, et isegi käsu jõul õnnestuks stratkomi endist sära taastada. Ausad analüütikud, ametnikud ja sõjaväelased lihtsalt ei tule enam nii entusiastlikult kaasa. Mulle ka tundub, et kaitseminister Luik otse ei survesta ning miks ikka Kaminast see stratkomi osakonna juhataja minevasuvi kinga sai?

Ja see on jama jutt:

100, 200 ega 500 milli ei muudaks strateegilist pilti. Me oleme ikka kaitstud tänu kuulumisele EU-sse ja NATO-sse, tänu liitlastega samadele väärtustele, mitte tänu sellele, et suudame tagasi lüüa iga agressori.

Liitlaste abi aitab seda, kes end ise aitab. Ja see on meie kohustus NATO lepingu art 3 kohaselt. Me peame olema valmis olukorraks, kui ei anta otseselt sõjalist abi. Selleks ei tohi meie kaitse enne kokku variseda, kuni seda jõutakse anda. Meil on olemas Gruusia pretsedent, kus abi anti mittesõjaliselt ja välditi sellega võimuvahetus.

[Kapten Trumm]

Kuna valijale on aastaid osava stratkomi abil riputatud kõrvadele makarone Eesti kaitstusest, siis selles valguses on mingi 200-300 miljoni äravõtmine avalikkuses arusaamatu tegevus, selleks on ju meeldivamaid asju, kuhu kulutada.

Iga jutu jaoks on oma aeg ja koht. Võiks ju hakata rahvale korrutama, kui kaitsetud me oleme. Kui see inimestele hinge läheks, siis ühelt poolt saaks riigikaitsele paasada milli juurde. Teiselt poolt hävitaksime usalduse Eesti riigi kestmise vastu. Ilmselt hakkaks kapital, nii rahvusvaheline kui kodumaine, vaatama, et siin, peatsel sõjatandril, pole mõtet ettevõtteid rajada või hoida, niigi on Ungaris tööjõud odavam. Ilmselt teeks nii mõnigi inimene oma 50 aasta perspektiivis otsuse elu korraldamise kohta teisiti. Miks võtta 30-aastane laen, kui varsti võivad kukkuda pommid, mida kindlustus ei kata?

100, 200 ega 500 milli ei muudaks strateegilist pilti. Me oleme ikka kaitstud tänu kuulumisele EU-sse ja NATO-sse, tänu liitlastega samadele väärtustele, mitte tänu sellele, et suudame tagasi lüüa iga agressori. Kui meil on mõtet kulutada hariduse, infra või millegi muu asemel raha kaitseväele, siis seda võib arutada, aga mitte aastapäevakõnes või laste unejutus.

Ma surun praegu alla tugevat kihku nimetada seda juttu peavoolu eduraportiks.
Ega see avalikkus kirjuta alla 2,5 või 3,5%-le, kui mõlema kõrva peal ripub makaronikuhi, mis objektiivset kuulmist juba segab.
Sest taolised ümberpaigutused riigieelarves nõuavad suuremaid rihmapingutusi,võibolla maksutõusu - st asju, mis puudutavad igaühte.

Ja ei pea korrutama, et oleme kaitsetud. Korrutada tuleb, et palju on veel teha. Hästi kaitstusest rääkida on selge valetamine.

[sang]

Väliskapitali otseinvesteeringud on üsna kokkukuivanud.

Palun sellele väitele mingeid faktilisi kinnitusi.

Ma ise leidsin 2017a puudutavat uudist 1, 2.

Ega stratkom kapitali ei ole eriti veennud.

Investoreid ei ole nii kerge propagandaga veenda,

Strateegiline kommunikatsioon ei ole propaganda. Viimane võib olla üks stratkom tööriistadest, kuid otseinvesteeringute riiki meelitamiseks täiesti kasutamatu.

Otseinvesteeringute Eestisse meelitamisel on riigkaitse või sõjalise riigikaitse strateegilisel kommunikatsioonil suhtkoht teisene roll. Otsustav on üldisem riigi strateegiline kommunikatsioon ehk kui ettevõtja tunneb, et siit on võimalik kasumit saada (ja paremini kui mujal), siis ta ka siia tuleb. Eelkõige on pikaajalise välisinvesteeringu Eestisse saamise puhul oluline omada ja kommunikeerida stabiilset riigi- ja kohtuvõimu, stabiilset rahandust, korruptsiooni vähesesust ja pikemalt ennustatavat majanduskeskkonda. Äris on esmatähtis loomulikult kasumlikkus, äri pole heategevus, siia tullakse kasumit teenima.

Me oleme siin maalapil ka ilma "NATO vihmavarju" stratkomita hakkama saanud.

Ehh. Lihtsalt mälu hakkab tuhmuma? Mis elu me elasime "ilma NATO vihmavarju jututa"? NATO kui julgeolekugarantii juttu on Eesti rääkinud juba 90ndate lõpust saati ja see on olnud kogu riigi jutt, mitte ära rippunud kaitseministri isikust. NATO liikmelisuse saamine oli kindlasti üheks selliseks riikliku kestlikkuse garantiiks, mis välisinvesteeringutele sobib.

Mulle isegi tundub, et seda "NATO vihmavarju" nuppu on viimasel ajal vaiksemaks keeratud.

Ei ole. Võib-olla ehk sihtgruppi ja tegevusi paremini kalibreeritud.

Eesti julgeolekupoliitilised mõtlejad ja teadjad saavad ju olukorrast ise üsna adekvaatselt aru.

Vastab tõele. Vt eelmise tsitaadi kommentaari.

Praegu aga on see nii läinud ning ma ei usu, et isegi käsu jõul õnnestuks stratkomi endist sära taastada. Ausad analüütikud, ametnikud ja sõjaväelased lihtsalt ei tule enam nii entusiastlikult kaasa.

Saan ma sellest nii aru, et "NATO vihmavarju jutt" on mingi võltssära, millega ausatel riigi eest seisjatel ei tasu end kokku määrida? Tegelt ka vä?

Mulle ka tundub, et kaitseminister Luik otse ei survesta

Jah, mida kolmekordne kaitseminister, endine välisminister, endine suursaadik USAs ja NATOs sellest vihmavarjust ikka arvata võiks....

miks ikka Kaminast see stratkomi osakonna juhataja minevasuvi kinga sai

Ära palun seosta seostamatuid asju, kui sa neist midagi ei tea.

[Martin Peeter]

Palun sellele väitele mingeid faktilisi kinnitusi.

Ma ise leidsin 2017a puudutavat uudist 1, 2.

Otseinvesteeringute trend

https://unctadstat.unctad.org/wds/Table ... eView.aspx

Otse tabeli link ei tule vist, siit tuleb nati edasi liikuda - foreign direct investment.

https://unctadstat.unctad.org/wds/Repor ... lders.aspx

EDIT: oma Eesti Pank on ikka paremgi. Vt rida nr 221, 222 on ka kõnekas - kui palju meile laenu juurde antakse.

http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/1993/1842

2015 oli eriti nõrk number, 2016 kosus, 2017 vähenes. Seejuures tuleks arvestada suhet SKT-sse, mis ikka paremate investeeringute sissevooluaegadega võrreldes on oluliselt kasvanud, aga otseinvesteeringud on pikem majandusteema. räägime siis, kui lahti tehakse.

Ehh. Lihtsalt mälu hakkab tuhmuma? Mis elu me elasime "ilma NATO vihmavarju jututa"? NATO kui julgeolekugarantii juttu on Eesti rääkinud juba 90ndate lõpust saati ja see on olnud kogu riigi jutt, mitte ära rippunud kaitseministri isikust. NATO liikmelisuse saamine oli kindlasti üheks selliseks riikliku kestlikkuse garantiiks, mis välisinvesteeringutele sobib.

Et stratkom kuulutas, kuidas NATO vihmavari meid juba siis kaitses, kui me veel liikmedki polnud? Tõesti ei mäleta. Seda räägiti küll, kuidas hakkab kaitsma, kui me liikmeks saame.

Saan ma sellest nii aru, et "NATO vihmavarju jutt" on mingi võltssära, millega ausatel riigi eest seisjatel ei tasu end kokku määrida? Tegelt ka vä?

Siin on kaks aspekti. Esimene negatiivne aspekt on tõesti, kui selle tulemusel peaksid kaitsekulud jääma tõstmata. Halb on ka see, kui peaks tekkima olukord, kui selgub, et meie eliit alates riigikaitse kõige kõrgemast juhist on rahvale valetanud. See üks säuts sealt DT-lt võib tulla üsna varsti. Veel halvem, kui see sama eliit peab siis riigikaitset ka reaalses olukorras juhtima. Kes selliseid juhte siis veel usaldab? Muidugi on igas asjas vajalik säilitada kaine meel. Esialgu veel seda säutsu ei ole ja koostöö NATO liitlastega on vaja katta ka lugupidava retoorikaga.

Ja mis siis seal selle stratkomi juhiga juhtus? Polnud kantsleriga "ühel lainel" oli ametlik seletus. Ega ma ei tea tõesti.

[Kapten Trumm]

Kõige hirmsam perspektiiv ongi kogu mängus stabiilsuse kadumine - "üks säuts DT-lt võib tulla õige varsti"
Obama võis olla ükskõik mis hädadega, aga vähemalt oli ette näha mis saab (või ei saa).
DT ajal on seda asendamas turbulents ja kui tal õnnestub vabaneda süüdistustest venelastega koostöös, siis tema positsioon ja mõjuvõim igasugu pähe kargavaid asju teha tugevneb märgatavalt.

[Kriku]

Palun teema juurde jääda.

[A4]

Trumm ja Martin Peeter – kas ma saan teist õigesti aru, et kaitsekulude mitte-tõstmises on eelkõige süüdi avalik arvamus, NATO „liiga madal“ ambitsioonitase, makarone-riputavad ametnikud ja stratkom jne, ühesõnaga – ükskõik kes, aga mitte need kaks valitsusse pääsevat erakonda, kes enne valimisi 2,5 või 2,6% kõva häälega ja ametlikult välja lubasid?

Mina vaataks seda asja pigem niimoodi, et kui kaitsekulude tõstmine on tõesti sedavõrd perspektiivitu ja vastuvoolu ujumine, siis oleksid need kaks parteid võinud ka selle valimislubaduse lihtsalt esitamata jätta. Aga toimiti vastupidi.

[aj1972]

Kui kaitsekulud jäävad 2% peale siis Isamaa ja EKRE on oma valijaid petnud!
Kellel kahtlusi kaitsekulude tõusu suhtes palun kuulake Sven Sakkovi eilset kõnet.
https://tv.postimees.ee/6556207/video-j ... ikuvorgust

[Martin Peeter]

Trumm ja Martin Peeter – kas ma saan teist õigesti aru, et kaitsekulude mitte-tõstmises on eelkõige süüdi avalik arvamus, NATO „liiga madal“ ambitsioonitase, makarone-riputavad ametnikud ja stratkom jne, ühesõnaga – ükskõik kes, aga mitte need kaks valitsusse pääsevat erakonda, kes enne valimisi 2,5 või 2,6% kõva häälega ja ametlikult välja lubasid?

Mina vaataks seda asja pigem niimoodi, et kui kaitsekulude tõstmine on tõesti sedavõrd perspektiivitu ja vastuvoolu ujumine, siis oleksid need kaks parteid võinud ka selle valimislubaduse lihtsalt esitamata jätta. Aga toimiti vastupidi.

Koalitsiooniläbirääkimised alles käivad, me ei tea, mis lepingusse tuleb, öeldud on vaid, et kaitsekulud alla 2% SKTst ei lange kindlasti ja püütakse tõsta. See oli kindlasti üldise hüsteeria foonil - mis süüdistab läbirääkijaid mh Eesti senisest välis- ja kaitsepoliitikast loobumises - vajalik sõnum. Ma loodan, et Isamaal ja EKREl õnnestub kaitsekulude tõus koalitsioonilepingusse saada, ehkki on teada, et raha on vähe ja kõiki lubadusi ei saa täita ükski osapool. See, et nad seda lubasid, oli vastutustundlik poliitika. Jah - isegi EKRE on selles küsimuses vastutustundlikum, kui Ref, Kesk, SDE, 200 jt, kes käitusid vastutustundetult. Milles on EKRE ja Isamaa süü?
Kas selles, et nad sellise lubaduse andsid ja tõid sellega kaitsekulud sisepoliitilisse debatti? Jah - sisepoliitiline debatt selles küsimuses ei ole kõige parem. Parem olnuks, kui suuremad erakonnad oleks konsensuslikult nõustunud, et tõstame 2,5% peale, siis poleks mul pretensioone ka strateegilisele kommunikatsioonile. Aga nii kahjuks ei juhtunud, peale seda - mis neil kahel üle jäi?
Strateegiline kommunikatsioon on kujundanud avalikku arvamust ja selles suunas, et erilist sõjalist ohtu pole, millest järeldub otseselt, et pole ka erilist mõtet kaitsekulusid tõsta, kui see NATO miinimumstandard täidetud. Ja seda on kurjasti ära asunud kasutama suuremad poliitilised jõud. Samal ajal on seoses DT saamisega presidendiks julgeolekukeskkond oluliselt muutunud ja ette võib veel tulla pehmelt öeldes igasugu ootamatusi. See on kurb tõsiasi. Minu sõnum on, et strateegilise kommunikatsiooni osalised võiksid väga mõelda, kuidas uues olukorras oma tegevust ümber mõtestada, ootamatusteks ettevalmistunud olla ja säilitada omaenese osaliste usaldusväärsus. Sama probleem seisab tegelikult laiemalt välis- ja kaitsepoliitika ees. Mis on plaan B, kui DT mingi kardetud säutsu peaks panema? Tõttame valetama, et tegelikult on USA vägede kõrgem ülemjuhataja Kongress vm? Sven Sakkovi kõne, mis oli tõesti hea, andis mõningaid mõistlikke lähtekohti ning minu meelest on strateegilisel kommunikatsioonil 12. tund hakata avalikkust negatiivseteks võimalusteks ette valmistama.
Üks halb areng on veel võimalik. Sisepoliitilise debati objektiks võib saada strateegiline kommunikatsioon ise, kusjuures informeeritud poliitikute poolt, kes selle abil oma agendat, mh kaadripoliitikat, püüavad ajada. Praegu jaurame selle kallal siinses väheloetavas foorumis akf Trumm, mina ja mõned teised ning see ei oma erilist mõju. Aga see on ausalt öeldes ainus põhjus, miks ma siin foorumis olen: ma olen tundnud juba alates liitumisest, et on ammu aeg kaitsekulusid veelgi tõsta ja rahvale seda tasakaalukalt põhjendada.

[aj1972]

Praegu on naljakas mõelda,et aastal 2014 oleks rahvas olnud 3% kaitsekuludega suhteliselt lihtsalt nõusse jäänud. Laaneots sai 5000 häält Tartus ilma suurema probleemita...

[Martin Peeter]

Siis seletati meile, kuidas see on ilmvõimatu, peab tulema õpetajate ja meditsiinitöötajate palgaraha arvelt või on vähemalt hirmus finantskatastroof. Piinlik mõelda.

Vahepeal on olnud võimalik eelarve veel suuremasse defitsiiti lasta, vähendada tulumaksulaekumisi ja aktsiisilaekumisi, teha tasuta bussiliiklus, tõsta igasugu toetusi jne. Kõigeks selleks raha jätkus, kaitsevaldkond sai hädise kaitseinvesteeringute fondi, mis veel ka suuresti uue valitsuse armule jääb.

Hea uudis on vaid see, et ka praegu on see 0,5%-1% SKTst aastas võimalik juurde leida, kui tahta. Ja ei pea minema õpetajate palkade, pensionite või lastetoetuste kallale.