Riigikaitse eelarve

Vasta
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

See oleneb sellest, mida see optimaalne tähendab. Kui palju see EKV lahinguvõimet ning põhifunktsiooni täitmist mõjutab. Kas on tegemist kirsiga tordil või millegi primaarsemaga? Kas praegune mitte-optimaalne on mitte-rahuldav? Minimaalne? Lollmoona koha pealt ok, tarkmoona kohapealt mitte? Kui kiiresti jõuame tänaste eelarveliste võimaluste juures optimaalsele tasemele või on selle näol tegemist nobeda kilpkonnaga, millele AK4st lastud kuul ka järgi ei jõua?

Kas ma eksin, kui ma väidan, et kaitseeelarvevälise laenuga tasub 1B moonavarupuudujääk likvideerida eeldustel, et
-intressid ja lõppsumma ei ole liiga kõrged,
-see ~1B/5% laenukoorem ei keera EV habrast majandust ja ülitundliku ühiskonda pekki,
-1B moonavarupuudujääk pärsib oluliselt EKV põhifunktsiooni täitmist ning sellise moonavaru olemasolek on tänase EKV sõjalise potentsiaali realiseerimiseks vajalik,
-moona soetamisega ei lisandu tohutuid peidetuid kulusid, mida tuleks omakorda igaastasest kaitseeelarvest korvama hakata,
-ohuhinnang võib tänapäeval väga kiiresti muutuda ning on täiesti võimalik, et Järgmise Vabadusõja eelõhtul ei jõua me füüsiliselt 1B väärtuses moona kohake tellida või läheb see meile palju kallimaks, seega oleks parem kui meil oleks OPTIMAALNE varu juba endal olemas,
-nii turg kui ka EKV saavad selle tellimusega hakkama,
-Jupiteri seis Marsi suhtes on laenu võtmiseks soodne, arvestades tänavust hilist Pentecosti,
-see on päriselt saavutatav, midagi reaalset mitte filosoofiline miraaž.

On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis. Aga küsimuse jätan üles.
My fair lady.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Tänane rahasüsteem on nii üles ehitatud,et raha hulk peab kogu aeg süsteemis kasvama ja väärtus vähenema. Tavaliselt on intress väiksem kui raha väärtuse kaotamine st. kindlasti tasub osta asju mis ajas säilivad eile, heal juhul täna ja viimases hädas homme. Homse miljardi eest saab osta vähem moona ja rauda kui täna ning intress ei kata rahaväärtuse kadu.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

London Bridge kirjutas:See oleneb sellest, mida see optimaalne tähendab. Kui palju see EKV lahinguvõimet ning põhifunktsiooni täitmist mõjutab. Kas on tegemist kirsiga tordil või millegi primaarsemaga? Kas praegune mitte-optimaalne on mitte-rahuldav? Minimaalne? Lollmoona koha pealt ok, tarkmoona kohapealt mitte? Kui kiiresti jõuame tänaste eelarveliste võimaluste juures optimaalsele tasemele või on selle näol tegemist nobeda kilpkonnaga, millele AK4st lastud kuul ka järgi ei jõua?

Kas ma eksin, kui ma väidan, et kaitseeelarvevälise laenuga tasub 1B moonavarupuudujääk likvideerida eeldustel, et
...
...
...
On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis. Aga küsimuse jätan üles.
London Bridge kirjutas: -intressid ja lõppsumma ei ole liiga kõrged,
Eelmisel aastal võeti EL projektide kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangast 215 miljonit eurot laenu, laenu intressimäär on null, eeldusel, et kolme kuu Euribor on -0,273 protsenti või madalam ning tagasimakse tähtaeg on 2030. aasta juulis.
2014. aasta laen Euroopa Investeerimispangalt 385 miljonit eurot. võeti 2025. aastani. Selle laenu intressimäär oli 0,204% + 3 kuu euribor. Hetkel null, kuna euribor on miinuses.
2019. aasta alul lasi Läti riik välja 700 mln eest võlakirju 30 aastaks, keskmise intressiga 1,929%. Saksamaa võlakirjade intress 1,2 miljardi puhul oli sel aastal 0,720%. Eesti jääks kuhugi nende kahe vahele.
Kui võtta laskemoona tarbeks 1 miljard laenu – ei oska ennustada, et mis tingimustel seda antakse. Nii suurt summat ma laenanud pole, kogemus puudub. Minu mäletamist mööda on suurim laen, mis Eesti korraga võtnud 700 miljonit, koosnes kahest eraldi lepingust. Suuremaid ei meenu, võin ka eksida.
Vastus sinu küsimusele – arvan, et intressid ei kujuneks kõrgeks. Intressimaksed eraldivõetuna poleks oluline küsimus. Oluline küsimus on, et kas on olemas valmidus tõsta riigikaitsekulutusi. See kas seda teha laenu, võlakirjade või tavapärase riigieelarve kaudu on tehniline küsimus. Kui on kindel soov tõsta, küll siis rahandusministeerium pakub alternatiivid välja. Hetkel soovi tõsta välja öeldud ei ole. Seetõttu pole suuremat mõtet arutleda, kas seda tuleks teha laenu abil. Rahastamine on tehniline küsimus, ebaoluline detail. Oluline on, et mille peale riigieelarve strateegias valik langeb. On see riigikaitse, pensionid, riigieelarve tasakaal, aktsiisi langetamine jne.
London Bridge kirjutas:-see ~1B/5% laenukoorem ei keera EV habrast majandust ja ülitundliku ühiskonda pekki,
Pekki ei keera, mõjutab küll, kuid ei midagi märkimisväärselt halba, mis täiesti välistaks laenu. Märksõnad maksebilanss, jooksevkonto, välisvõlg jms. Suurema huvi korral uuri nt Eesti Panga statistikat.
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ ... _JA_INVPOS
Üldiselt väljakujunenud praktika kohaselt laenu ei taheta võtta jooksvateks kuludeks. Kui võtta siis investeeringuteks. Kunagi oli isegi lausa seadusse kirjutatud selline eeldus: „Välislaenu võetakse pikaajalisteks investeeringuteks, mille finantseerimiseks puuduvad riigil ajutiselt rahalised vahendid.“ Mille üle on mõtet siinkohal arutleda, et kas laskemoon on investeering ehk pikaajaline kapitalipaigutus, mis toodab kasu. Minu arusaamise järgi on kasu laskemoona puhul kaudne, otseselt rahasse arvestatud numbrit pole võimalik välja käia. Tuletada midagi saaks läbi heidutuse paranenud investeerimiskliima, riigireitingu vms. Jube kaudne värk oleks. Lõputu hulk oletusi ning spekulatsioone.
London Bridge kirjutas:-1B moonavarupuudujääk pärsib oluliselt EKV põhifunktsiooni täitmist ning sellise moonavaru olemasolek on tänase EKV sõjalise potentsiaali realiseerimiseks vajalik,
Kui kaitseminister ütleb, et optimaalsest on puudu miljard – ju siis on puudu ning vajadus on.
London Bridge kirjutas:-moona soetamisega ei lisandu tohutuid peidetuid kulusid, mida tuleks omakorda igaastasest kaitseeelarvest korvama hakata,
Lisandub taristu (ladude) ehitamine ja ülalpidamine. Kui teha veel ka hajutatult, siis läheks lisaks veel nii mõnedki miljonid ja kümned juurde. Uute ladude haldamiseks personal ka. Ühte-teist veel.
Keerulisem on, et mis saab 20-30 aasta pärast. Kas laskemoon, mis vajab väljavahetamist, ostetakse uue laenuga või kuidas? Kaalumise koht.
London Bridge kirjutas:-ohuhinnang võib tänapäeval väga kiiresti muutuda ning on täiesti võimalik, et Järgmise Vabadusõja eelõhtul ei jõua me füüsiliselt 1B väärtuses moona kohake tellida või läheb see meile palju kallimaks, seega oleks parem kui meil oleks OPTIMAALNE varu juba endal olemas,
Nõus. Tulevik on tõenäosus ja ükskõik kes väidab, et ta teab, mis homme juhtub, tegelikult alati osaliselt räägib seda, mida ta ei saa kuidagi teada. Laskemoona hankimine, tootmine ja tarnimine võtab aasta või paar, nagu ilmekalt selgus 2017. aastal 10 miljoni juhtumi puhul (2018. aastast tõsteti 10 mln 2019. aastasse riigieelarve sees). Seega nii pikalt peaksime olema oma tulevikus kindel. Loomulikult teatud piirini saab tarnet mõningatel juhtudel oluliselt kiirendada, mis lühendaks ettenägemise vajadust.
London Bridge kirjutas:-nii turg kui ka EKV saavad selle tellimusega hakkama,
Eks nad ikka saavad. Ühe päevaga ei saa, nädalaga ka mitte. Ilmselt läheb märksa pikemalt.
London Bridge kirjutas:-Jupiteri seis Marsi suhtes on laenu võtmiseks soodne, arvestades tänavust hilist Pentecosti,
Eks see oleneb ka sellest kuidas Isa, Poeg ja ülejäänud püramiidskeem ennast välja mängida tahavad. Ma hindaks seda mõju isegi hetkel suuremaks, kui Marsi mõju Veenusele.
London Bridge kirjutas:-see on päriselt saavutatav, midagi reaalset mitte filosoofiline miraaž.
On saavutatav. Kas tahetakse, mis ajaks tahetakse ja mil moel tahetakse on ebaselge.
London Bridge kirjutas:On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis.
On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma ei eksi mingis punktis. Või siis vastupidi.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

Tänan, see on see SS-kvaliteediga vastus, mida ootasin. Mina loen enda küsimused vastatuteks ning teadmisvajadused rahuldatuks.

Aga üks märge veel. See 1B võib juba sisaldada laudusid ja muid nipet-näpet asju. See uute pindade pidamine võib tulla kokkuvõttes kaitseeelarvele vähem koormavam kui praegune jookseva moonakulu ja moonavaru jupikaupa lattu ostmine. Kui optimaalne tase on saavutatud, siis jääb eelarve kulureale alles esimene. Ka on lollmoon üsna hästi säiliv ega kao need kaliibrid ka lähimate aastakümnete juures kuhugi. Targem moon võib vähem säilida, kuid seda saaks meil ühikuliselt vähem ka olema, mis muudab selle laskmistega majandamise lihtsamaks. Suur Hapnemispäev ei taba kindlasti tervet varu korraga. Optimaalsus võib olla juba arvestabki sellega.
My fair lady.
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sang »

Paar väikest lisakommentaari.

Eesti riigi rahanduse seis on täpselt nii hea, et kui võtta see 1B laen, siis selle tagasimaksed saavad ülisuure tõenäosusega toimuda ainult 2% SKP seest. Mingi teise valdkonna arvelt sõjalise riigikaitse sisse raha ei tule.

Samuti ei maksa ära unustada, et laskemoonal on kaks omadust: ta läheb pika seismise peale hapuks ning väljaõpe nõuab sellest oma osa. Mingi osa laoseisust tuleb igal aastal läbi torude ajada ning uut juurde osta. Ühekordsest suurest ostust ei piisa aegade lõpuni, osta tuleb pidevalt.

Aga muidu on see kõik ilus jutt.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

Pidev moona ja läbi torude ajamine käib praegu ka. See oleneb juba väljaõpetavate üksuste suurusest ning inimeste arvust. 1B-optimaalne laoseis käib selle sama 25k mehelise struktuuri kohta. Ehk rahuaegse väljaõppe mooonakulu jääb nii mitte-optimaalse kui optimaalse moonavaru korral samaks. Ka ei tähenda moona hapnemine seda, et kogu moon hapneks korraga ja terve 1B oleks justkui korraga haitund. Korraliku majandamise juures võib lõpuks halvaks minev moon olla lõpiks vaid osa sellest 1Bst. Samuti on kiiremini hapnevat moona meil arvuliselt vähem, seda nii kalliduse kui ka keerulisemate relvasüsteemide väiksema arvu poolest. Siin peaks olema just rohkem võimalk majandada nii, et harjutustel lastaks enne hapnemist suur osa moonavarust ära. Kahtlustan, et optimaalne moonavaru juba arvestabki seda.

Aga ok. Ütleme, et tuleb otsus, et tahame optimaalse taseme saavutada.
Rahastamine kaitseeelarvest:
-jätkuvalt tuleb korvata rahuaegset väljaõppekulu, et hoida varu,
-sellele lisandub osa 1Bst(+inflatsioon?), vastavalt jõukohasele tempole,
-vajadusel lisa laopinnakulu,
-optimaalne tase saavutatakse aastakümnete pärast,
Rahastamine laenuga, mille tagasimaksed on kaitseeelarves:
-jätkuvalt tuleb korvata rahuaegset väljaõppekulu, et hoida varu,
-sellele lisandub 1B+intresside tagasimakse, vastavalt maksegraafikule,
-vajadusel lisa laopinnakulu,
-optimaalne tase saavutatakse mõne aastaga.

Mis on viimase variandi miinused? ~5% muutus statistikas? Intress? Mässav sotsiaalvaldkond? Aga ok, rohkem ma ei puuduta seda teemat. Vabandan foorumiteema monopoliseerimise eest.
My fair lady.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Jaanus2 »

See miljard laskemoona ostmiseks oleks just õige USA abina küsida. Selge ja konkreetne eesmärk, Trumpile hästi arusaadav. Pigem õng kui kala. Ja võiks kokku leppida, et selle eest ostetakse USA laskemoona ja summast moodustatakse fond, mis paigutatakse tagasi USA majandusse. Fondi tulust ostetakse siis jupikaupa laskemoona, et see korraga hapuks ei läheks. Ühtlasi suureneks kohe ka Trumpi huvi, et meid enneaegselt ära ei vallutataks.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Ega senisest abist eriti palju USA majandusest mööda ei lähegi.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

sang kirjutas:Paar väikest lisakommentaari.

Eesti riigi rahanduse seis on täpselt nii hea, et kui võtta see 1B laen, siis selle tagasimaksed saavad ülisuure tõenäosusega toimuda ainult 2% SKP seest. Mingi teise valdkonna arvelt sõjalise riigikaitse sisse raha ei tule.
Jättes tagasimaksed 2% sisse Eesti mingit erilist hüpet kaitsevõimekuses ei soorita, esimesed aastad on soojem aga jättes laenu tagasimakse riigikaitse reale vähendame võimalust tulevikus areneda.
Meil on ikka vaja täendavat raha uute võimekuste loomiseks ja see raha peab tulema väljaspool kaitseeelarvet või siis tõesti muudame selle dogmaatilise 2% sama dogmaatiliseks 3-3,5% peale siis saab toimuda riigikaitse areng.
Eelmise nädala kaitseministri Jüri Luik ja Koorti artiklites oli selgelt lahti kirjutatud vaja on 3%.
Nüüd kui me ei suuda seda kõigi poliitjõudude vahel kokku leppida või siis rahvale selgitada on võimalus võtta laenu ning selle raha eest tekitada puudujäävad võimekused. Lõpptulemusena suurt ei muutu lihtsalt number mida presenteeritakse jääb 2% juurde. Meil on vaja reaalset keskmaad, rannakaitset, soomusmanöövervõimekust mitte mingit numbrit kuskil edetabelis mis midagi iseenesest ei taga.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Tuleb välja, et tõenäoliselt pole ka enam mingit erilist võlgu võimalik võtta, sest riigieelarve on niigi EL suurimas miinuses ja sama trend jätkub järgnevatel aastatel. Kui ma ei eksi, siis EL sees on piiriks mingi 3%. Kui üle selle hakkab puudujääk tiksuma, siis EL institutsioonid tõstavad kisa ja üsna kindlasti langetataks ka riigi krediidireitingut, mis halvendaks meie jaoks laenu saamise tingimusi.
https://tehnika.postimees.ee/6684896/ee ... miinusesse
Võtke sealt alates 2020. aastast kaduvad EL toetused maha ja seis muutub veelgi nutusemaks.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas AMvA »

aj1972 kirjutas:Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.
Ei saa sust aru.

Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Lemet »

Ja milline on nende kahe riigi eelarvete dünaamika ütleme viimase seitsme aasta lõikes?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

AMvA kirjutas:
aj1972 kirjutas:Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.
Ei saa sust aru.

Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)
Näiteks poolakas saab 800 EUR palka ja eestlane 1200, samas Poolas hinnatase niipalju madalam,et poolakas saab rohkem tarbida, kumb elab paremini?

Eelarve suurus ei peaks olema eesmärk iseenesest, sest see raha korjatakse inimestelt kokku, parem jätame raha kokku korjamata ning hoiame kokku admin.kulud mis kõik kogumisele ja ümberjagamisele kulub.

Nüüd mu eelmise postituse lause, minu teada pärsivad kõrged sisendid kogu majandust saades naabri juurest seaduslikult odavamalt sama kaupa ja teenust miks peaks keegi valima kallima valiku?
Kui näiteks aktsiiside suure langetamise järel laekub riigieelarvesse sama palju raha oleme juba suures võidus, sest muul majandusel vähenevad konkurenti pärssivad maksud, käive kasvab, elu läheb paremaks. Aktsiiside arvestamisel on unustatud täielikult nende mõju käibemaksu laekumisele.

Toodud eelarvete võrdluses näeme kuidas Läti suudab oluliselt suurema summa eelarvest panustada riigikaitsesse kui Eesti, minu arust on kõige jubedam valimislubadus erakorraline pensionitõus millega kahjuks ühinesid kõik erakonnad, riigimehelikkust see ei näita.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

aj1972 kirjutas:Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)
Palun teema juurde jääda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist