Siis tuleb süüdistada iseenda funktsionaalse lugemisoskuse puudumist. Ning pead tõdema, et kuueaastane liikmeksolek siin foorumis on mööda külgi alla jooksnud. Palun võta seda solvanguna.Harald Hirmus kirjutas:Lugesin selle välja siinkohal lugupeetud Martin Heremi viimasest postitusest.
Kuid palun Sul nüüd solvumisest kiiresti üle saada ja võta teadmiseks järgmine info (mida KVJ juba ka lahti rääkis):
- liikuvsuurtükkide ostmisele eelnes aastatepikkune ettevalmistav töö. Põhiliselt erinevates liitlaste koolides, kursustel ja õppustel osalemisega. Põhiküsimus on ikkagi selles, et kas tasub oma suurtükiväge moderniseerida järelveetavatest liikursuurtükkideks? Äkki paneks raha kuskile mujale? Tankitõrje? Pioneerid? Merevägi?
- Kui see küsimus vastatud, tekkisid liikursuurtükid (taas kord) aastal 2012 pikaajalisse arengukavasse, ehk RKAK 2013-2022. Seekord siis pikaajalises arengukavas konkreetsete ressurssidega (raha ja inimesed) kaetud;
- Sel ajal algas ka konkreetsete mudelite ja markide väljavalimine. Õnneks saime väga palju abi meie headelt liitlastelt, kel samasugused protsessid käimas. Meile avaldati katsete tulemusi ning pääsesime ka ise katseid jälgima;
- arvestades konkreetsete platvormide võimeid, hinda (ka ülalpidamiskulusid), levikut, saadavust ja veel erinevaid aspekte, valisimegi välja Lõuna-Korea K9;
- need konkreetsed relvad võetakse Korea sõjaväe relvastusest maha, hooldatakse ja uuendatakse relvatehase poolt ja siis transporditakse meile. Ma ei tea, kuidas foorumlased seda protsessi ette kujutavad, aga see kõik võtab aega;
- samaaegselt projekteeriti ja valmistati ette taristu ehitamist Eestis. See võtab aega;
- loomulikult on meie inimesed käinud korduvalt Koreas, nii relvi vastu võtmas, inspekteerimas kui ka väljaõppel. Ja väljaõpe ikka jätkub ning see ongi see õpetajate õpetamine;
- oleme kasutanud õppimiseks ka Eestis paiknevate liitlasüksuste abi (liikursuurtükid on lahingugrupil ju olemas) erinevatel õppustel;
- kõik Eestisse saabuvad relvad tuleb teatud määral ümber ehitada. Miks? No esiteks näiteks värvimine, teiseks sideseadmed ja lahingujuhtimissüsteemid. Tuleb välja, et Koreas on need erinevad Samuti tuleb tagada, et liikursuurtükk saaks ka Eesti teedel liikuda (vastavus liiklusseadusele) ning veel igasugust nipet-näpet. Seda tahame teha ju Eestis - meie firmad saavad kogemust ja ka raha jääb siia. Jällegi - see võtab aega;
- üksuste ettevalmistamine, ehk arusaadavamalt - sõdurite väljaõpe ajateenistuse jooksul - algab tõesti järgmisel aastal. Pane nüüd tähele - vähem kui aasta peale (ümberehitamata) suurtükkide saabumist Eestisse. Ning veelgi olulisem - vähem kui kaks aastat peale suurtükkide saabumist Eestisse on meil olemas juba esimene sõjaaja allüksus. Minu jaoks on kiirus piisav.
Vastan loomulikult lahkelt täiendavatele küsimustele.