Riigikaitse eelarve

[Kriku]

toodi näiteid

Akf-id Harald Hirmus ning Tuuba on juba kaks korda jama ajanud nende "näidetega". Esimest korda siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 27#p634827 Ümberlüke: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 85#p634885

Teist korda nüüd.

Kolmandat korda pean propagandaks

---

Kaks sisutut postitust eemaldatud.

LISATUD: Jah, Martin Helme on muidugi rahandusminister, mitte majandusminister, aga kaua võib seda kerida... 4 postitust eemaldatud.

[alari]

Viide majandusministrile oli seoses inimese pädevuses mõelda ka tulevikule majandusliku jätkusuutlikuse osas.

Kui sa tood välja majandusliku jätkusuutlikkuse, siis meie rahandusminister küll ei ole jätnud muljet, et ta seda teemat valdaks - ta ju tahtis osta õt süsteemi, vähendada kv eelarvet ning jätta õt süsteemi ülevalpidamiskulud selle vähenenud kv eelarve sisse. See ei ole jätkusuutlik tegevus, see tingib selle, et kuskilt peab hakkama midagi muud vähendama.

[Harald Hirmus]

Ei ole vaja üritada musta valgeks rääkida.

keegi ei ole ju öelnud, et nui neljaks peate ostma just seda, räägiti soovitustest ja oma eelistustest ning toodi näiteid.

Martin Helme on nimetanud KVJ-i lausa ebapädevaks, kuna too ei pea keskmaa õhutõrjet esimeseks prioriteediks. Valetades seejuures, et KVJ olevat öelnud, et keskmaa õhutõrjet pole vaja:

„Ma olen täiesti nõus, et spetsialiste tuleb kuulata. Ma ütlen kohe siia kõrvale ka, et spetsialistidel on ka omavahelised vaidlused. Ja minu silmis selle viimase nädala jooksul on tekkinud väga-väga tõsine küsimärk kaitseväe juhataja pädevuses, kes väidab täiesti rahulikult, et Eesti ei vaja oma õhutõrjet, keskmaa õhutõrjet,” rääkis Martin Helme.

https://www.ohtuleht.ee/1012623/rahandu ... -padevuses

Võimete osas, mida rahasüstiga saavutada tahetakse, on EKRE seni väga jäik olnud.

Loomulikult peab arvestama ja seda ei ole ju keegi ka eitanud.

Kui kärpida iga-aastasi kaitsekulutusi 50 M praegusest tasemest allapoole, kuidas see siis arvestab lisanduvate võimete ülalpidamise kuluga?

Austatud Kriku, ajades nüüd juuksekarva lõhki, siis räägib Helme kahtlustusest, mitte asjast, kui faktist ning kust kohast sa võtad selle 50 miljoni jutu, tegemist arvestusliku eelarveprognoosiga, mis ei ole ju veel kinnitatudki. Ei ole pädav see 50 miljoni kärpe jutt. Vaieldakse asja üle, mida pole ju kinnitatudki. Nagu ma varem mainisin, siis ootaks enne ära 30. septembril lõppevad eelarveläbirääkimised.

[Kriku]

50 M kärpe jutt on täpselt nii pädev kui kõik eelarvega seonduv, sest eelarvestatakse alati prognooside põhjal.

Täistsitaadiga vastata palun ka mitte.

[alari]

kust kohast sa võtad selle 50 miljoni jutu, tegemist arvestusliku eelarveprognoosiga, mis ei ole ju veel kinnitatudki. Ei ole pädav see 50 miljoni kärpe jutt. Vaieldakse asja üle, mida pole ju kinnitatudki. Nagu ma varem mainisin, siis ootaks enne ära 30. septembril lõppevad eelarveläbirääkimised.

50 miljoni jutt on pärit Martin Helmelt

Selleteemalisi uudiseid valitsuse eilselt pressikonverentsilt: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/ ... igieelarve

Järgmisel nädalal lahtiminevate riigieelarve läbirääkimiste kohta saab kõige täpsemalt öelda, et see jääb miinusesse tõenäoliselt lähemaks neljaks aastaks. Pensionid tuleval aastal tõenäoliselt ei tõuse ning riigikaitselised kulutused hoopis langevad. Kärpimise osas ollakse aga valitsuses eri meelt. Näiteks riigikaitsekulud on seotud SKP suurusega ning kahanev SKP tähendab Martin Helme sõnul seda, et kuskil 50 miljoni euro kriipsutatakse automaatselt maha. „Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.“

[alari]

https://epl.delfi.ee/uudised/ants-laane ... d=91111239

Ants Laaneots rahandusministri kaitseinvesteeringute plaanist: 300 miljonit laenu võtta on avantüristlik ettepanek ja see praegu läbi ei lähe
Endise kaitseväe juhataja, erukindrali Ants Laaneotsa (RE) hinnangul vajaks Eesti iseseisvat rannakaitse- ja õhukaitsesüsteemi, kuid rahandusminister Martin Helme plaan kaitseinvesteeringuteks 300 miljonit eurot laenu võtta tõenäoliselt läbi ei lähe.

RIHO NAGEL
reporter-toimetaja

Riigieelarve arutelus on viimasel ajal suurt tähelepanu pälvinud kaitsekulutused.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) on ühelt poolt viidanud, et kaitseministeerium peaks selle aastaga võrreldes üle 50 miljoni euro kokku hoidma. Teiselt poolt tuli ta välja ettepanekuga võtta 300 miljonit laenu, mille eest osta rannakaitse raketikompleks ja riik-riigiga tehingu raames Iisraelilt keskmaa õhutõrjesüsteem.

Endise kaitseväe juhataja, erukindrali Ants Laaneotsa sõnul on see puhtalt EKRE initsiatiiv. “Kaitseministeerium seisab raudselt selle eest, et järgmise aasta kaitse-eelarve oleks vähemalt sama suur kui sellel aastal ehk 615 miljonit eurot. Paistab, et EKRE on ka sellega leppimas, aga mida otsustab valitsus, seda meil teada ei ole,” ütles Laaneots.

“300 miljonit laenu võtta on avantüristlik ettepanek. See praegu läbi ei lähe,” prognoosis Laaneots.

Küsimusele, kas Helme avantüüriga ei rikuta põhimõtet, et kaitseinvesteeringuid tehakse laia ringi otsusena, nagu praegu, kus Helme ütleb ette, mida ja kellelt konkreetselt osta tuleks, vastas Laaneots, et probleem seisneb erinevas arusaamas, kuidas hanked tänapäeval toimuvad.

“Rahandusminister süüdistas kaitseministrit selles, et viimastel aastatel on olnud kaitse-eelarves justkui ülejääk, väites, et sellepärast plaanib ta järgmise aasta eelarve vähendamist. Aga probleem on selles, et pärast külma sõda jäid sõjatööstused kogu maailmas ilma tööta, hanked olid odavad, relvastust, tehnikat ja varustust sai kohe osta. Nüüd on vastupidi: tekkinud on tugev vastasseis suurte riikide vahel ja on tunne, et kõik liigub suure sõja poole. Nii Idas kui Läänes pandi tööle sõjatööstus. Selge see, et kui sa praegu teed riigikaitset puudutava hanke, siis seda ei tehta kiiresti ära, sest kõikjal sõjatööstuses on järjekord,” kirjeldas Laaneots.

“Kaitseminister seda selgitaski, et relvastushangete saamine on palju keerulisemaks läinud, kuna pead järjekorda minema,” märkis Laaneots.

Kõige keerulisem on rannakaitse olukord

Põhimõtteliselt peab erukindral nii rannakaitset kui õhutõrjet ülimalt vajalikuks. "Meil on riigikaitses kaks tühja kohta, need on kaks kuuma kartulit,” nentis ta.

"Rannakaitsesüsteemide loomine on küll odavam kui õhukaitsesüsteemi väljaarendamine, kuid mõlemad on riigikaitse seisukohalt ülimalt tähtsad ja kuhu me hädasti vajaksime iseseisvat kaitsevõimet," lisas Laaneots.

Endise kaitseväe juhataja hinnangul on Eestil kõige keerulisem olukord rannakaitse seisukohalt. "Meil on pikk rannajoon ja saari on kokku ligi 2000. Siin peame ise muretsema selle eest, et meil oleks oma võimekus vähemalt merepoolsed dessandid tõrjuda,” rääkis Laaneots ja lisas, et näiteks rootslased on Gotlandil oma rügemendi taastanud ja lõpetamas on sõjaväelennuvälja ehitamist.

“Probleem on selles, et Kaliningradi oblastis on 336. merejalaväe brigaad, mis on täielikult komplekteeritud isikkooseisuga, kes harjutab väga intensiivselt meredessantide läbiviimist. Kui selline kallaletung tuleb, siis rannakaitset meil ei ole,” rõhutas Laaneots.

“Teiseks probleemiks on see, et Venemaa püüab Läänemerd oma kontrolli alla saada. Lääne sõjaväeringkonnas, mis külgneb Eesti ja Lätiga, on oluliselt suurendatud maavägesid ja sõjalennukite arvu. Venemaa ei ole teinud ka saladust sellest, et nad suurendavad Balti laevastikku nii palju, kui praegu rahaline võimekus lubab,” rääkis Laaneots.

[Leo]

Need reaalse eelarve vahed Eesti ja Soome kaitsekulutustes näitavad, miks Soomes on igasugu huvitavaid piiksuvaid asjakesi, mida Eestis ei ole. Soomes on näiteks taristu 99% valmis ehitatud ja juurde ehitatakse või põhjalikumalt remonditakse ainult siis, kui midagi täiesti kaela kukkuma hakkab. Eestis paraku veel ehitatakse ja sinna läheb suur raha ära. Soomes näiteks Haminas ja mujalgi vanades garnisonides on palju punasest tellisest laotud tsaariaegseid ehitisi, mis siiani kasutusel, vana küll, kuid piisavalt hea.

Mida värskelt hullemaks läinud majanduskriis eelarvetega teeb, seda võib ainult arvata, kuid selge on see, et eelarved kuivavad kokku. Suve lõpul rõõmustati, et Eesti ja Soome majandus kukkus teises kvartalis EL riikidest kõige vähem, kuid praegu tundub, et see on alles algus. Kuna majanduse vähikäik ja kahanevad eelarved on täiesti reaalne risk, siis igasugu 300 miljoni uute hangete märgade unenägude asemel peaksid rahanduse eest vastutavad läbi arvutama, kuidas edasi elada tingimustes, kui raha ongi aastas mõnikümmend miljonit € vähem kasutada jooksvateks kuludeks? Ilmselt ajateenijate arvu vähendatakse, osa kaadrit käib käsu korras palgata puhkusel, mõni kallim hange lükatakse edasi, laskemoona kulunorme vähendatakse jne.

[Kriku]

kust kohast sa võtad selle 50 miljoni jutu, tegemist arvestusliku eelarveprognoosiga, mis ei ole ju veel kinnitatudki. Ei ole pädav see 50 miljoni kärpe jutt. Vaieldakse asja üle, mida pole ju kinnitatudki. Nagu ma varem mainisin, siis ootaks enne ära 30. septembril lõppevad eelarveläbirääkimised.

50 miljoni jutt on pärit Martin Helmelt

Selleteemalisi uudiseid valitsuse eilselt pressikonverentsilt: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/ ... igieelarve

Järgmisel nädalal lahtiminevate riigieelarve läbirääkimiste kohta saab kõige täpsemalt öelda, et see jääb miinusesse tõenäoliselt lähemaks neljaks aastaks. Pensionid tuleval aastal tõenäoliselt ei tõuse ning riigikaitselised kulutused hoopis langevad. Kärpimise osas ollakse aga valitsuses eri meelt. Näiteks riigikaitsekulud on seotud SKP suurusega ning kahanev SKP tähendab Martin Helme sõnul seda, et kuskil 50 miljoni euro kriipsutatakse automaatselt maha. „Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.“

Ka siin oleme juba olnud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p634739

Jällegi, kolmandat korda pean propagandaks.

[nimetu]

kui raha ongi aastas mõnikümmend miljonit € vähem kasutada jooksvateks kuludeks? Ilmselt ajateenijate arvu vähendatakse, osa kaadrit käib käsu korras palgata puhkusel, mõni kallim hange lükatakse edasi, laskemoona kulunorme vähendatakse jne.

Sellistest asjadest ei tule kahjuks paarkümmend miljonit säästu. Hea kui paar miljonitki tuleb kokku. Ära tuleks jätta hoopis suur osa igasugustest moona hangetest jms. See otseselt vähendab meie kaitsevõimekust sõjaolukorras.

[Leo]

Jah, ilmselt küll. Soomes maksab 1 ajateenija koolitamine päevas 48 €, nii et kui 100 inimest aastaringselt koolitamata jätta, oleks aastas säästu 1,7 milj €. Lahinglaskmiste pealt võib ka natukene kokku tõmmata, samuti Mereväe aluseid rohkem kai ääres hoida ja lennukite ning helikopterite lennutunde vähendada, kuid kusagil tuleb mõistlikkuse piir vastu ja vähendamine hakkab kaitsevõimet ohustama. Laskemoona hangete ärajätmine on muidugi peen küsimus, kui mõnda kallist moona osta vähem või üldse mitte, siis kui palju see kokkuhoidu annab? Tegelikult peaks Eestis olema piisavad laskemoonavarud paariks-kolmeks kuuks lahingutegevuseks, kui neid ei ole, siis on eelmistel aastatel neid liiga vähe sisse ostetud, sest ei saa ju eeldada, et kriisi tingimustes liitlased meid koheselt laskemoonaga varustama hakkavad.

[Veiko Palm]

Soomes maksab 1 ajateenija koolitamine päevas 48 €, nii et kui 100 inimest aastaringselt koolitamata jätta, oleks aastas säästu 1,7 milj €.

see kulu sisaldab ka "uppunud kulusid", ehk nt kasarmute, teenindava personali jms. Lühikeses ajaperspektiivis on võimalik kokku hoida eelkõige toitlustamiselt ja päevarahalt. Eesti siis ca 100-150 EUR kuus ja toiduraha ca 7 EUR päevas, kokku alla 10 EUR päevas. Mitte, et see enam asjasse väga puutub.

[Kapten Trumm]

Sellistest asjadest ei tule kahjuks paarkümmend miljonit säästu. Hea kui paar miljonitki tuleb kokku. Ära tuleks jätta hoopis suur osa igasugustest moona hangetest jms. See otseselt vähendab meie kaitsevõimekust sõjaolukorras.

1000 ühikut kaadrit keskmise palgaga 1500 eurot bruto teeb aasta jooksul koos maksudega kokku 24 miljonit eurot.
See minu eelnevate repliikide point oligi, taolisteks säästudeks ei piisa mingite "kamina lapsametnike" vähendamisest, vaid kärpida tuleb põhitegevust ja päris karmilt.

50M säästu tähendaks personalikulude osas suurema osa KV kaadri kojusaatmist. Või nt ajateenistuse kutse vähendamist poole võrra.
See on põhiline EKRE ja tema advokaatide loogikaviga - ei olda kuigivõrd kursis kulude struktuuriga ja mis kuipalju maksab.
Sellest ka lauslollused stiilis, et see kokkuhoid saadakse kamina lapsametnike koondamisega.

[Harald Hirmus]

Minu ettepanek on hoida kaitseministeeriumile suunatavad vahendid automaatse 2 protsendi peal, nagu koalitsioonileping ette näeb ning teha eraldi otsus kaheks suureks ostuks: rannakaitse ja õhutõrje

Mina küll loen välja, et plaan oli need 2 asja hankida, mingeid muid variante välja ei pakutud. Kust ja kuidas sa suutsid üldse välja lugeda, et see on soovitus ja eelistus?

Kui autatud kaasfoorumlane oma esitatud viite veel kolm korda läbi loeb ja paneb põhirõhu sõnale ettepanek, siis ehk saab aru.

[Kriku]

Kui autatud kaasfoorumlane oma esitatud viite veel kolm korda läbi loeb ja paneb põhirõhu sõnale ettepanek, siis ehk saab aru.

Tore "ettepanek" küll, kui sama isik teatab, et esialgsed kokkulepped ostudeks on juba olemas ning KVJ, kes neid prioriteete ei jaga, on ebakompetentne. See, kui keegi oma nõudmist "ettepanekuks" nimetab, muudab sisuliselt vähe asja.

[Harald Hirmus]

Kui autatud kaasfoorumlane oma esitatud viite veel kolm korda läbi loeb ja paneb põhirõhu sõnale ettepanek, siis ehk saab aru.

Tore "ettepanek" küll, kui sama isik teatab, et esialgsed kokkulepped ostudeks on juba olemas ning KVJ, kes neid prioriteete ei jaga, on ebakompetentne. See, kui keegi oma nõudmist "ettepanekuks" nimetab, muudab sisuliselt vähe asja.

See, et keegi minu väiteid propagandaks nimetab muudab samuti vähe. Nagu ma olen varem öelnud, jäägu sulle su arvamus. Tõehetk kaitseeelarve tegeliku suuruse kohta tuleb siis, kui eelarve on kinnitatud.