Riigikaitse eelarve

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2372
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Päris huvitav mäng või ...
Ma tõesti ei saa aru, mida uut sa Avatar kuulda loodad

Proovin:
1) Kas Sinu meelest on (ainu) õige: laenuga võimendus - jah, aga ilma igasuguste poliitikutepoolsete prioriteetide ettekirjutuseta?
Kui seda "ainu" siin poleks siis JAH.
Poliitikutepoolseid ettekirjutusi võib ikka olla. Näiteks, et võtame selle süsteemi, sest see on kõige odavam. Pole tähtis, et seda mõne liitlase süsteemiga integreerida saaks.
Võib ka muid piiranguid olla, kuid ... kui öeldakse, et ainult TT või ainult ÕT, siis peab sellel mingi selgitus olema. Näiteks tuumajaama kaitse. Aga minu arvates ei saa poliitik öelda kuidas peab Eestit kaitsma või mida selleks eelkõige vaja on.


2) Kas Sinu meelest võiks olla ka: laenuga võimendus - jah, poliitikute poolsed prioriteedid - jah, lisaks poliitikute (finants) garantiid mis KV spetsialistide hinnangul tagaksid nende prioriteetide funktsionaalsuse ja kestlikuse?
Eelmine vastus peaks siiagi sobima.

3) Kui vastused on 1) - jah ja 2) - ei, siis minu meelest jääb säärastel tingimustel see rahaline võimendus ära, ja ma ei usu et nii praeguse kui ka võimaliku tulevase valitsuskombinatsiooni valguses säärast võimendust enam laual on/tuleb. Kas sellisel juhul oleks mõistlik säärased võimearendused nagu Keskmaa-õhutõrje või Rannakaitse-raketisüsteemid (kui ebarealistlikud ja segadust-tekitavad) keskpikast või ka pikast arengukavast välja tõsta?
Miks? Kui poliitikud nii otsustavad, siis võiks ju planeerimise üldse ära kaotada. Tuleb uus valitsus ja see ütleb. Näiteks: TT 500milj eest ja ära rohkem mölise. Sõjakoolis võisid sa õppida aga meie sulle teisi vahendeid ei anna.
Järgmine valitsus siis jälle omamoodi.


Ma arvan et vastused on ei-jah-ei, aga ei ole kindel.
Nii et JAH* + JAH*
Kolmandale ei saa vastata, sest kahe esimese kombinatsioon võis olla ka JAH+JAH, EI+EI jne. Sõltub mis laadi on poliitilise piirangud.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Avatar »

Sina tahtsid saada lihtsaid/kontsentreeritud küsimusi, mina tahtsin saada lihtsaid ja arusaadavaid seisukohti. Usun, et ma sain need.
Ja mingit mängu ei tule.
Tänud vastamast!
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kas riigieelarvesse planeeritud kulutusi rahastada maksudest, laenust või toetustest, selles osas puudub minu arvates riigikaitse valdkonnal enamasti igasugune arvamus. Kui rahastamine on otsustatud siis rahastamise allika oskab ehk rahandusministeerium ise oma parima äranägemise järgi valida. Erandiks on siinkohal NATO ühisrahastusest tehtavad asjad, USA ja teiste riikide abiprogrammid jms. Seal on eestvedajaks kaitseministeerium ja rahandusministeerium vaid võtab info vastu.

Teiseks vaatame kuidas poliitikud on senini oma prioriteete määranud ja kuidas on protsess ülesehitatud ning mis hetkel eri osapooled sõna saavad.

Senise tava kohaselt koostatakse 10 aastane riigikaitse arengukava iga nelja aasta tagant. Teisisõnu - enne kui vana lõpuni jõuab on juba uus olemas ja nii nelja aasta pärast jälle. Üldvastutav kogu protsessi eest on Riigikantselei ja oma osa on seal kõigil ministeeriumitel sh paljukirutud R(P)ahandusministeerium:). Isegi Eesti Pank saab sõna ja neil on oma roll koostamisel.
Koostamise põhitöö arengukava sõjalise kaitse osas teevad ära peastaabi ja kaitseministeeriumi töötasandi inimesed. Arvutavad, kirjutavad, mõtlevad ja valmistavad otsuse kohad ette. Laias laastus kulub selleks umbes aasta. Kaitseväe ja ministeeriumi juhtkond annavad selle aasta jooksul suuniseid, juhivad, koordineerivad ja teevad vahe otsuseid. Otsustamisel on lõplik sõnaõigus alati poliitikust kaitseministril. Sõjalistes küsimustes esitab kaitseväe juhataja ministrile sõjalise nõuande, kuidas ja mida peaks tegema. Kaitseminister (kes on poliitik) kas nõustub või tal on ka võimalus alati öelda ei. Mis iganes põhjustel. Valminud ja kaitseministri poolt heakskiidetud arengukava sõjalise kaitse osa liidetakse teiste ministeeriumite poolt tehtava tööga ja esitatakse valitsusele. Loomulikult vahepeal koostamise käigus seda veel ka valitsusele tutvustatakse. Arengukava rakendub töösse alles peale seda kui valitsus on kava kinnitanud.
Valitsus teatavasti koosneb poliitikutest, sh ka rahandusministrist. Lisaks käiakse arengukava koostamise jooksul kordi ja kordi riigikogu riigikaitse komisjonis tehtavat tutvustamas. Kogu poliitiline tasand on kaasatud ja lõplik sõnaõigus arengukava kinnitamise osas on ainult poliitilisel tasandil. Kui kava on kinnitatud valitsuse poolt siis kõik see ongi poliitikute poolne prioriteet.

Eelmine 10-aastane arengukava kinnitati 2017. Vahepeal on nelja aastane tsükkel täis tiksunud ja parajasti ongi käimas uue arengukava koostamine (https://www.riigiteataja.ee/akt/317092019007). Valitsus on asjaga tihedalt seotud, sest lõpuks peavad nemad oma algatatud protsessi ja valminud kava kinnitama. Igal ministril on võimalik valitsuse istungil kui arengukava kinnitatakse öelda välja oma arvamus kuni selleni välja, et kinnitamine peatada.
Kui senine nelja aastane välja kujunenud tsükkel ei sobi võib valitsus oma korraldusega algatada arengukava koostamise ka kiiremini. Kasvõi aastas 12 korda või rohkem. Kuid see eeldab valitsuse otsust, ühest ainsast ministrist ei piisa.
Enam-vähem täpselt aasta tagasi 12.09.2019. olid kõik ministrid nõus ülakirjeldatud protsessiga.
teeline35
Liige
Postitusi: 1556
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas teeline35 »

Lõpetuseks eelmise KVJ juhataja arvamus riigikaitse erakorralise rahastamise kohta;
https://www.err.ee/1139271/terras-riigi ... ematu-tegu
"Siin on olnud debatte ka laenu võtmisest riigikaitse jaoks ja mina arvan, et üks riigikaitselaen ei oleks sugugi täiesti mõtlematu tegu. Kui just mõelda näiteks õhukaitsele ja sellistele suurematele kallimatele asjadele, siis selleks niimoodi põlveotsast napilt pingutada ei anna, sealt kokku tõmmata ei anna," rääkis Terras "Esimeses stuudios" rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja öeldud mõtte kohta, et riigikaitse võimekust saaks tõsta ka laenu võtmisega.

"Kui te minu käest küsite, siis jah, laenu võiks võtta. Mille jaoks esimeses otsas? Mina ei saa kuidagi vaielda ka nende ekspertidega, kes ütlevad, et rannakaitse on vajalik. Ma arvan, et tegelikult on vajalik kaugele mõjutatav rakett, millega saab nii vett kui maad lasta ja mis on selline, mille olemasolu juba tekitab kõhedust kõigile, kes tulevad. Kaugele lastavad raketid, võimalikult mitmeotstarbeline, sinna võib alati investeerida, see on alati õige koht," ütles Terras saates.
Isiklikult samuti toetan laenatud raha rigikaitseks kulutamisele. Suure tõenäolisusega raisatakse juba kokkulaenatud raha ära jooksvate kulude katmiseks ning mingi aja pärast tuleb hakata riigi tulusid ja kulusid tasakaalu viima, siis on rahandusminister Helme jälle riigikaitse kulude kallal. Seekord juba koalisatsioonipartnerite nõusolekul kuna igaltpoolt kärbitakse. Kuigi kahju, et riigikaitse küsimused mõne Isamaa poliitiku isiklik soolo tundub olema ja Seederi ning Reinsalu nägemuses mingid mõttetud sotsiaalprojektid Isamaa toetuse kõrgustesse peaks viima. :evil: Paistab, et praeguses ega ka lähituleviku valitsuses pole julgust riigi prioriteete ümber tegema hakata. Kahtlustan, et praegune ülikooli lõpetanutele ja kunstirahvale seisusekohase äraelamine kindlustamine ning puuetega vähemustele ja pensionäridele raha jagamine, pole tuleviku seisukohalt jätkusuutlik. Sest;
Terrase hinnangul võiks kaitsevaldkonda üldse panustada rohkem kui seni.

"Minu hinnangul, tänases julgeolekukeskkonnas, kus kõik asjad lagunevad laiali, kus meil on lõhed nii liitude sees kui ka väljastpoolt on surve, peaks Eesti mõtlema tõsiselt, et võiks ju eelarvet ka kõrgemale kui kaks protsenti tõsta, näiteks kolme protsendi peale." rääkis ta.
Sellele kirjutan kahe käega alla!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Pika nädala lõpetuseks pikem lugemine riigikaitsekomisjoni eelmise nädala arutelust. https://www.riigikogu.ee/download/4cf9d ... d20fbe76ee

1. Riigikaitse jätkusuutlik rahastamine
Kaitseminister Jüri Luik ja rahandusminister Martin Helme tutvustasid riigikaitsekomisjonile oma seisukohti riigikaitse jätkusuutliku rahastamise osas.

Martin Helme tõi välja, et Kaitseministeeriumi eelarve on viimastel aastatel kasvanud ning kogu raha ei ole suudetud realiseerida. Näiteks oli 2017. aastal eelarve ülejääk 20,7 miljonit eurot, 2018. aastal 36,2 miljonit eurot ning 2019. aastal 50,9 miljonit eurot. Suurem osa kasutamata vahenditest puudutab kaitseotstarbelist erivarustust. Ta leidis, et administratiivseteks kuludeks kasutatavat raha on palju ning investeeringuid ei tehta piisavalt. Eesmärk on peatada automaatselt kasvavat raha ja eraldada raha sihtotstarbeliselt.

Jüri Luik sõnas, et Kaitseministeeriumi esmane prioriteet on säilitada kaitsekulud vähemalt tänasel nominaalsel tasemel. Kaitseministeeriumil on alati hea meel, kui tekib võimekus hankida mõnda sõjalist võimet, kuid sealjuures tuleb silmas pidada, et võimete hankimisel tuleb liikuda samm-sammult. Lisaks seadmele tuleb tagada personal, personali väljaõpe ja vajalik infrastruktuur, mis võib mitu aastat aega võtta. Tähtis on soetada Eestile käepäraseid vahendeid. Ta selgitas, et Kaitseministeeriumi eelarves ülejääke ei teki ning näiliste ülejääkide põhjuseks on Eesti tekkepõhine eelarve. Ühel aastal tehakse hange ja planeeritakse kulu, kuid kauba eest makstakse siis, kui asi on füüsiliselt kätte saadud. Seadmete hankimine võtab kaua aega. See tekitab näilist ülejääki, kuigi tegelikult on raha kulutatud.

Martin Helme leidis, et Kaitseministeerium ei soovi kiireid otsuseid teha. On rahaline võimekus võimelünkasid vähendada, kuid seda ei soovita teha. Näiteks rannakaitse puhul ei ole vaja hanget teha, sest raamlepe on olemas.

Jüri Luik sõnas, et Kaitseministeeriumi jaoks on oluline säilitada kaitsekulud vähemalt tänasel nominaalsel tasemel. Kui on võimalik võtta laenu võimete arendamiseks, siis see on tugev avaldus. Kaitseministeeriumil on pikaajalised plaanid erinevate võimete arendamiseks, mis on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud. Praegu ei ole Kaitseministeeriumil ühtegi raamlepet rannakaitse ega keskmaa õhutõrje ostuks. Selle jaoks tuleb alustada läbirääkimistega, kuid aasta lõpuni on väga lühikene aeg.

Andres Metsoja küsis, millise võimekuse annaks raamlepingu olemasolu?

Kristjan Prikk vastas, et raamleping sõlmitakse tootjaga, kellega on esimesed tingimused paika pandud ning kindla aja tagant on vaja varustust täiendada. Näiteks laskemoona puhul on raamlepingud. Uue seadme jaoks ei ole võimalik raamlepinguid teha. Iga relvasüsteemi hankimiseks on vajalik eelnev sõjaliste vajaduste kaardistamine ja olemasoleva süsteemiga sobitumise analüüsimine.

Martin Helme sõnas, et õhutõrje osas tuleks kõne alla riik-riigiga tehing Iisraeliga ning hanget ei ole vaja. Tema sõnul on rannakaitset tootva pakkujaga raamlepingud olemas.

Jüri Luik sõnas, et raamlepingut ei ole ning lepingutega peab olema väga täpne, kuna räägime väga suurest summast.

Martin Herem lausus, et Eurospike’iga on leping, kuid need ei puuduta rannakaitset. Ta avaldas heameelt, kui riigikaitsele antakse raha juurde, kuid kavandatav sihtotstarbeliselt eraldatav raha ei ühti Kaitseväe esmaste vajadustega.

Kalle Laanet avaldas samuti heameelt, kui kaitsevõimete arendamiseks antakse lisaraha. Samas leidis ta, et otsused ei saa toimuda nädala jooksul. Suured rahvusvahelised hanked võtavad kaua aega ning otsuseid peaks tegema läbimõeldult. Peame mõtlema, mis on Eesti julgeolekule tervikuna kasulik. Ta küsis rahandusministri nägemust, mismoodi toimuks kolme kuuga hange uue seadme hankimiseks?

Martin Helme vastas, et õhutõrje puhul oleks tegemist riik-riigiga tehinguga ning hanget ei toimuks. Küsimus pole selles, et ei saada, vaid ei taheta, sest on teised prioriteedid. Poliitikud peavad otsustama.

Andres Metsoja sõnas, et poliitikud otsustavad, kuid valdkonna spetsialistid annavad nõu.

Martin Herem lausus, et näiline ülejääk puudutab hankeid ja võimete arendamisi, näiteks laskemoona hankimist. Kui kaitse-eelarve väheneb 50 miljoni ulatuses, kuid teeme 300 miljoni suuruse suurostu, siis jäävad meil osad tegevused pooleli. Suurost, mille jaoks pole vajalikku personali ega taristut hakkab tööle alles mõne aasta pärast. Ta rõhutas, et valik peaks toimuma selle järgi, kuidas Eesti riiki kõige parimal moel kaitsta.

Oudekki Loone tunnustas Eesti kaitsevõime pikka planeerimist. Alati peab olema valmis selleks, kui raha hulk ootamatult väheneb või kui raha ootamatult juurde tekib. Kuhu paigutaks kaitseminister laenuraha ning milline on olukord Eesti rannikukaitse ja merejulgeolekuga? Lisaks esitas ta küsimuse rahandusministrile ja küsis, mille jaoks Rahandusministeerium kaitse-eelarvesse lisaraha eraldaks?

Jüri Luik vastas, et kui on vaja teha kärpeid, siis lõikame väga suurelt ära olulisi arendusi. Ta andis ülevaate rannikukaitsest ja merejulgeolekust ning võimetest, mida arendada lisarahaga.

Martin Helme sõnas, et ühekordne rahasüst aitaks arendada võimeid, mis vajavad võimalikult vähe ülalpidamist. Lisaks suunaks ta raha tankitõrjeks, rannikukaitseks ja laskemoona hankimiseks. Riik-riigiga tehing oleks palju kiirem kui hange. Seda mõtet on talle esitlenud valdkonnaspetsialistid. Nad on käinud ka inimeste juures, kelle ülesanne on hankeid korraldada, kuid neil ei ole huvi.

Jüri Luik juhtis tähelepanu, et koalitsioonis ei ole veel poliitilist kokkulepet laenu võtmiseks. Ta selgitas, et hankeprotsess on ühesugune kõigis ministeeriumites. Kõigepealt peab olema eraldatud raha ning seejärel saab hakata hanget teostama.

Kristjan Prikk lisas, et Kaitseministeeriumi mandaat võimete arendamiseks tuleb Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse arengukavast. Selles raamistikus pannakse paika eelarve, hankeplaan ja taristu arendus.

Leo Kunnas juhtis tähelepanu, et EuroSpike on Eestile tarninud tankitõrjerelvi. Küsimus seisneb selles, kas saame seda lepingut laiendada ja osta ka muud relvastust?

Kristjan Prikk vastas, et see leping ei ole laiendatav.

Martin Herem lisas, et kui ühe firmaga on leping, siis teist lepingut sama firmaga on kindlasti lihtsam sõlmida kui uue pakkujaga.

Madis Milling küsis, mida peaks ära jätma 50 miljoni eurose kärpe puhul ning mida saaks hüpoteetilise 300 miljoni eurose laenuraha eest kaitsevaldkonnas?

Jüri Luik vastas, et kärbe mõjutaks ilmselt investeeringuid. Kindlasti ei saa kärpida õppuste või taristu ülalpidamiskulude arvelt.

Martin Herem lisas, et kindlasti ei saaks kokku hoida personalilt ega tehnika hoolduselt. Võimalik, et kannataks laskemoon. Ta kirjeldas oma nägemust, mida hankida 300 miljoni
eurose laenuraha eest kaitsevaldkonnas.

Johannes Kert leidis, et laenuraha eest oleks hea vähendada võimelünki. Ta rõhutas, et Vabadussõja ajal võeti suuri laene ning ka 90ndatel võeti Iisraelilt võlgu relvade hankimiseks,
kuid selle tagasimaksmisega saadi hakkama. Teise maailmasõja eelsel perioodil hakati kiiresti võimelünki täitma, kuid siis avastati, et ka teised riigid on sõjaks valmistumas ning ei
õnnestunud enam kiiresti vajalikke vahendeid hankida. Eesti peab hankima uusi kaitsevõimeid, kui selleks on võimekus.

Jüri Luik nõustus, et Eesti vajab täiendavaid investeeringuid riigikaitsesse. 300 miljonit ei ole rahvusvahelises relvakaubanduses suur summa.

Leo Kunnas sõnas, et tuleb saavutada muutus kaitse-eelarves ning suurendada seda 2,5%-le SKP-st. Oluline on laenud ära kasutada. Ta sõnas, et nad on valmis ka ära jätma 50 miljoni
eurose kärpe, kuid siis peaks selle raha eraldama sihtotstarbeliselt.

Komisjon jätkas riigikaitsekomisjoni avalduse arutelu kaitsekulu kohta.

Otsustati:
1.1. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Jaak Juske, Johannes Kert, Leo Kunnas, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Oudekki Loone, Andres Metsoja, Madis Milling, Anneli Ott, Peeter Rahnel).
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Leo Kunnas sõnas, et tuleb saavutada muutus kaitse-eelarves ning suurendada seda 2,5%-le SKP-st. Oluline on laenud ära kasutada. Ta sõnas, et nad on valmis ka ära jätma 50 miljoni eurose kärpe, kuid siis peaks selle raha eraldama sihtotstarbeliselt.
Saan ma sellest õigesti aru? Kunnas pani ette, et kärbe jäetakse ära juhul kui näiteks rahandusminister või tema partei saab sisuliselt otsese sõnaõiguse selles, et mida selle kärpimata jäetud rahaga tehakse. Kõlab täiesti idiootselt.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas ermot »

nimetu kirjutas:
Leo Kunnas sõnas, et tuleb saavutada muutus kaitse-eelarves ning suurendada seda 2,5%-le SKP-st. Oluline on laenud ära kasutada. Ta sõnas, et nad on valmis ka ära jätma 50 miljoni eurose kärpe, kuid siis peaks selle raha eraldama sihtotstarbeliselt.
Saan ma sellest õigesti aru? Kunnas pani ette, et kärbe jäetakse ära juhul kui näiteks rahandusminister või tema partei saab sisuliselt otsese sõnaõiguse selles, et mida selle kärpimata jäetud rahaga tehakse. Kõlab täiesti idiootselt.
Heh, Helmed on oksad laiali ajanud ja püüavad Trumpi teha (st. punnitavad mingit udupeent läbirääkimiste strateegiat ja üritavad sellega oma reitingut tõsta). Kunnas üritab mängu kaasa mängida- tahaks ju ka sama kõva mees olla, aga ei kuku kuigi usutavalt välja. :lol:
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas ermot »

Runkel kirjutas:
ermot kirjutas:Eks see ole meie ühiskondliku leppe tulemus. Varasemad 25 aastat 30-st elasime teadmisega, et ajalugu on lõppenud ja mingit vastasseisu ei ole ega tule globaalsel tasemel. Loodame, et see ei olnud fataalne valearvestus.
Kas ühiskondliku kokkuleppe tulem on, et ÕT, rannakaitset jt võimekusi meil ei ole ega tule? Ajaloo lõpuga me (ma meietan, vabandan) samuti ei ole rehkendanud. Kui oleks kena kestev rahu paistnud ja paistmas, siis me ei oleks Natos ega ELis, vaid oleksime omariiklust ehitanud kui Luka või nagu soovib Valgevene opositsioon miskit neutraliteedi sarnast asja (jälle) püsti pannud.
Kas liitlaste ja liitude olemasolu demotiveerib iseseisva kaitse ülesehitamist, sellest vanast arutelust kirjutab Hvostov tänases EEs.
No ma tahaks loota jah, et palju kardetud süvariik pole meie (st. Eesti kodanike) käest võimutäiust ära võtnud ning omatahtsi otsuseid tegema hakanud. Elada tahaks ju ka ja võimalikult hästi, Põhja-Korea stiilis relvastusprogrammide arendamine rahva heaolu arvelt ei pruugi olla ka kõige jätkusuutlikum lähenemine. Aga selleks, et hästi elada ja kalleid relvasüsteeme lisaks juurde hankida, ei ole vaatamata muljetavaldavale majanduskasvule veel piisavalt vahendeid. Mede poliitikud saavad (tänu meile endile?) elada sellises toredas roosas mullis, Kaitseväe juhtkond ei saa anda signaale "kaitsevõime on meil niruvõitu" ja ülejäänud seltskond eelistab probleemi ignoreerida.

Mul mõned tuttavad siiralt usuvad üht nõida (vabandust, sensitiivi), kes ütles, et sõda ei tule. Vägagi intelligentsed inimesed, üle keskmise majanduslikult kindlustatud ja pahandavad, kui minu nn "sõja äpp" jälle käima läheb. Eks ma olen vähe üle vindi ka sellega keeranud- mulle olulised inimesed ja tunduvad mulle täitsa kaitsetud selle kurja maailma eest. Mõelge ise: ahjukütet kodus ei ole, tangu ei varu, autod EMP-d välja ei kannata, keldrit varjendiks ka pole, Rootsi põgenemise paadi asemel ostavad endale aga lohesurfi varustust ja on sellest kole vaimustuses. Täitsa enesetapjad, mis?
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

teeline35 kirjutas:Terrase hinnangul võiks kaitsevaldkonda üldse panustada rohkem kui seni.

"Minu hinnangul, tänases julgeolekukeskkonnas, kus kõik asjad lagunevad laiali, kus meil on lõhed nii liitude sees kui ka väljastpoolt on surve, peaks Eesti mõtlema tõsiselt, et võiks ju eelarvet ka kõrgemale kui kaks protsenti tõsta, näiteks kolme protsendi peale." rääkis ta.
..ka mulle jäi just see aus ja kõnekas fraas kohe ajusse kinni :|
ermot kirjutas:Kunnas üritab mängu kaasa mängida- tahaks ju ka sama kõva mees olla, aga ei kuku kuigi usutavalt välja. :lol:
..nüid läks sul küll natuke pahasti, hea ermot - Leo KUNNASel nimelt ei ole vaja midagi "kaasa mängida", et siis "ka sama kõva mees olla".. sest ta lihtsalt ongi kõva mees :wink:

Et ei ole vaja teisi alati iseenda mõõdupuuga hinnata, eks ole..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1695
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Lappama läinud teemasaba kärbitud. Teemaks on riigikaitse eelarve.
aj1972
Liige
Postitusi: 923
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Tänases raadiosaates väideti,et jaotamisele läheb 200 miljonit:50 pensionid, 50 riigikaitse, 50 teadus
Riigikaitsele siis nominaalsele lisaks 50 miljonit mis see nominaalne on ei tea aga arvatavasti 2% ja varasem prognoos oli 50 miljonit suurem. Kaitsevägi saab siis sama raha mis oleks enne koroonat tulnud.


https://vikerraadio.err.ee/1134442/rahv ... urmet-kook
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

aj1972 kirjutas:Riigikaitsele siis nominaalsele lisaks 50 miljonit mis see nominaalne on ei tea aga arvatavasti 2% ja varasem prognoos oli 50 miljonit suurem. Kaitsevägi saab siis sama raha mis oleks enne koroonat tulnud.
..juu siis - sest 300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36558
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Borja kirjutas:300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...
Jah, seda jampsi hakkab EKRE propagandamasin ilmselt kärtsutama küll.

Pööramata tähelepanu isegi mitte asjaolule, et praeguste majandusprognooside järgi läheks 2% juurde jäämise puhul 3 aasta jooksul umbes pool sellest 300 M-ist sinna ära... Kõigest muust rääkimata.
Lemet
Liige
Postitusi: 19935
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Lemet »

sest 300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...
Oleks kaabusid tõsimeelselt riigikaitse huvitanud, siis poleks ilmselgelt postulaati "ostate seda, mida MEIE tahame ja sealt, kus MEIE ütleme" püstitatud. Pakkumine, mida nad kütsid, oli ju selgelt mitte riigiksitse huvidest lähtuv, vaid ikka EKRE egotripp, ei muud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
alari
Liige
Postitusi: 1614
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas alari »

Borja kirjutas:..juu siis - sest 300st miljonist LUIK, HEREM & Co teatavasti loobusid...
Ära unusta kärpeid kaitseeelarves vähemalt 150+ miljonit + veel uute süsteemide elutsüklikulud ja kärped teistes võimekustes
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist