Riigikaitse eelarve

Vasta
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Postitus Postitas Arf »

Kuni eelmise aasta lõpuni oli 13 aastat.

Pealegi, vähestes ametites saab inimene 50 või 55 aastaselt pensile :D .
lennuk
Liige
Postitusi: 52
Liitunud: 05 Jaan, 2007 15:52
Kontakt:

Postitus Postitas lennuk »

- Sisuliselt kiidate heaks, kultiveerite nn pensionieeliku suhtumist? St hea töötaja on see, kes võimalikult vähe probleeme tekitab, ülemuste silma eest varjule hoiab ja vaikselt oma pentsi ootab? Kas ta midagi teeb või mitte, see on teisejärguline.

Pole midagi öelda - sõjavägi :lol:

Kui u 50 saab pintsi peale, siis ilmselt on eeldatud, et spetsialist on noorem. Kui alla-viiekümnene inimene nii suhtub, siis ma julgeks omast kogemusest arvata, et selline "spetsialist" on tegelikkuses suht mõttetu vend.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

lennuk kirjutas:- Sisuliselt kiidate heaks, kultiveerite nn pensionieeliku suhtumist? St hea töötaja on see, kes võimalikult vähe probleeme tekitab, ülemuste silma eest varjule hoiab ja vaikselt oma pentsi ootab? Kas ta midagi teeb või mitte, see on teisejärguline.

Pole midagi öelda - sõjavägi :lol:

Kui u 50 saab pintsi peale, siis ilmselt on eeldatud, et spetsialist on noorem. Kui alla-viiekümnene inimene nii suhtub, siis ma julgeks omast kogemusest arvata, et selline "spetsialist" on tegelikkuses suht mõttetu vend.
Mina küll ei saa aru, kus ma oleksin kultiveerinud pensioni-eeliku suhtumist.

Põhimõtteliselt peaks kaitseväe eripensionite süsteem soosima ja motiveerima edasipürgivaid, aktiivseid, õpihimulisi ohvitsere ja allohvitsere. Asja tera on selles, et kaitseväe eripensionit ei hakata maksma sulle mitte mingi Eesti keskmise või kaitseväe keskmise palga alusel, vaid eripensioni aluseks on konkreetse kaitseväelase viimane, enne pensionileminekut teenitud kuupalk. Palk on aga seda suurem, mida kõrgemale ametikohale ja auastmele sa teenistuse jooksul jõuzd. See aga oleneb (üldjuhul) sellest, kui palju sa õppida ja ennast täiendada oled viitsinud, kui hästi sa teenistusega oled hakkama saanud jne. St - tahad head pensionit saada, siis pead ka teenistuses aktiivne ja hakkaja olema. Kui teenistuses rabeleda ei viitsi, siis pühi suu puhtaks ka kõrgemast ametikohast, paremast auastmest ja seega ka suuremast eripensionist.

Mis puudutab küsimust, kas 13 või 20 aastat staaži on pensioni väljateenimiseks palju või vähe. Võrreldes tsiviilsektoriga on 20 aastat muidugi vähe, aga olgem ausad - ega kaadrikaitseväelane ei tee ka maailma kõige kergemat ja vähemkurnavamat tööd. Eripension 13 või 20 aastaga - see on Eesti riigi tänu inimesele selle riigi kaitsmise eest. Pidevad lähetused ja komandeeringud, pere juurest eemal olek, nädalate kaupa märjas metsas ligunemine, kümnete inimeste eest oma peaga vastutamine, toimkondades veedetud magamata ööd, oma elu ja tervisega ohtlikel välismissioonidel riskmine - pensionistaaž 20 aastaga on kõige selle eest päris õiglane kompensatsioon.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

Natuke veel täpsustusi kasvaval kaitse-eelarve kohta meie kaitseministri suust:
«Eesti kaitsmine ja kaitsevõimekuse tõstmine saab hoogu juurde. Järgmisel aastal moodustavad kaitsekulud 2,2 protsenti SKP-st, millele lisandub rahvusliku investeeringute programmist veel suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas,» märkis Tsahkna.
http://www.postimees.ee/3964103/tsahkna ... ine-ajastu

Nüüd veidi ebakindlalt numbritesse ümer lüües: Aastal 2016prognoositi SKP väärtust jooksevhindades 2,14 mld € (Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadine majandusprognoos, lk 7, Tabel 1. "Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2014–2019", http://www.fin.ee/doc.php?111791). Selle alusel tuleb 2017 prognoositav kaitseelarve suurusjärgus 480 miljonit €; lisandub rahvusliku investeeringute programmist 20 milj. €, kokku selline ilus number 500 milj. € kaitsekuludeks siis aastal 2017. Hüpe võrreldes 2015 aastaga (412 milj €) kokku 78 milj. €.

Prognoosidega muidugi on nagu on. Arvesse tuleb võtta, et vahepeal on SKP prognoose vähendatud (http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/0 ... -prognoosi), samas oli 2015 aasta SKP veidi suurem arvatust (oodatud 20,3 mljd, tegelik 20,5 mljd €), seega julgeks markeri jätta samale kohtale.

Sellised numbrid siis hetkeseisuga.
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3500
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Chupacabra »

Ametlik propaganda "Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem" on tehniliselt õige - KV omab rohkem tulejõudu ja Eesti liitlasi kui kunagi varem - siis tegelikult puudub Eestil iseseisev kaitsevõime ja võib täiesti kindlalt öelda, et 2% SKTga seda iseseisvat kaitsevõimet ka mitte kunagi ei saavuta.

Kunnase Sõda 2023 punases osas kirjeldatud geopoliitiline olukord võib olla realistlik tulevikustsenaarium. Lugege lisaks seda artiklit: http://www.politico.com/magazine/story/ ... ame-214589
Kaua pole vaja oodata, jaanuari lõpuks saame teada, kas Trump on Vene agent, kevadel on Prantsusmaa valimised, seejärel Hollandis ja siis sügisel Saksamaal. Prantsusmaal tähendab valede inimeste võit lahkumist EUst ja NATOst ning Saksamaal tähendab valede inimeste võit Vene sanktsioonide lõppu. See tähendab NATO ja EU märgatavat nõrgenemist ning Eestile tõenäoliselt majanduslangust, kuna kindlustunne väheneb. Lääs, nagu me seda teame, seda ei pruugi enam olemas olla.

AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha. Kuna see läheb Kamina ja KV pädevusest välja, siis peaks pigem keskenduma sellele, kuidas survestada poliitikuid suurendama kaitse eelarvet. Kui meil ikka on tõsi taga omariiklusega, siis tuleb kaitsesse investeerida nii palju kui vaja. Kui enda sõdureid ei toida, siis toidame peagi Vene sõdureid.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas nimetu »

AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha.
Paistab, et selle mõttega ollakse üha rohkem nõus.

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... ole-piisav
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas aj1972 »

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu:
Oleme välja arvutanud, et kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel. See oleks sõjaline miinimum

Aga kaks protsenti ei ole kindlasti piisav, nii ärritavalt kui see ka mõne jaoks ei kõla. Mõnes mõttes olemegi selle kahe protsendi slogan’iga endale kaitsevaldkonnas näppu lõiganud, sest ükski poliitik ei räägi miskipärast samasuguse uhkusega hariduskuludele kuluvast 10 protsendist SKTst. Kaks protsenti on aga kõigil hambus.

NATO piiririik võiks vabalt rohkem kaitsesse panustada.

jne. tore on näha siinse foorumi mõtteid Kaitseministeeriumis!
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

Chupacabra kirjutas: AKFde peamine aur siin foorumis läheb vaidlusele kuidas võid leiva peale määrida. Mõned arvavad, et seda peaks määrima ühtlaselt üle terve leivakääru, teised arvavad et paneme paksema kihi ühte nurka. Sisutu vaidlus. Eesti kaitset saab tõsta ainult ühte moodi - rohkem raha. Kuna see läheb Kamina ja KV pädevusest välja, siis peaks pigem keskenduma sellele, kuidas survestada poliitikuid suurendama kaitse eelarvet. Kui meil ikka on tõsi taga omariiklusega, siis tuleb kaitsesse investeerida nii palju kui vaja. Kui enda sõdureid ei toida, siis toidame peagi Vene sõdureid.
Või käärime käised üles ja teeme majanduse korda? See on kahtlemata raskem tee, aga võidaks kõik. Vastasel juhul hakkame jälle vaidlema, kellelt leivapalukest ära võtma hakatakse- kas lastelt või õpetajatelt. Laen oleks kiirem lahendus, aga see tuleb tagasi maksta ühel ilusal hetkel ja siis jälle kulub kasvanud majandusvõimekus marjaks ära. Ühel hetkel oleme me kõik pensionäärid (kui sinnamaani välja veab), siis oleks ju ka tore mitte laste arvelt vanaduspäevi veeta, mis?

Kahtlemata jääb see Kamina ja KV haardest välja, aga meil siinne lugupeetud seltskond ei ole ju ka ametkondlikult piiratud. Õppimiseks mitu head näidet (USA II MS ajal ja peale 30.-ndate sügavat majanduskriisi; Iisrael peale Yom Kippur sõdasid), asi kipub rohkem meie enda tahtmise taga seisma. Kuidas siinkohal jää liikuma saada, see on see küsimus.
No one said survival was fun.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Head uut aastat kõigile akf!

Tundub, et jää on liikuma hakkamas.

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... 1395385665

Kas keegi võiks täismahu panna?

Selles mõttes juba mitmed kirjutised võtmes, et see NATO 2% normi täitmine ei ole enam piisav julgeolekugarantii meie jaoks.
Kui USA saab kulutada 3,3 % GDPst (2015), siis ei ole nagu päris õiglane, et need, kes on suuremas ohus ja loodavad USA kaitsele, kulutavad 2,2 ja räägivad, kuidas rohkem ei saa, pole võimalik ja on lausa hukatuslik. Sellesisulisi jutuajamisi ilmselt on kellelgi Baltikumist vabariiklastega olnud ja avalikkust valmistatakse ette.
Muud mõistlikku varianti siin pole, kui et - ilmselt tulevad ka võlakirjad. Tegelikult mida kiiremini, seda parem, sest raha ei jää nii odavaks, kui praegu. Isegi, kui see raha aastat paar kusagil kasutuna seisab, on pikaajaliste (30 a) võlakirjade puhul oluline, kas nad võetakse 0,6%-1% või 2-3%.
Dona nobis pacem!
saksingj
Liige
Postitusi: 69
Liitunud: 21 Okt, 2014 10:45
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas saksingj »

Martin Peeter kirjutas:Head uut aastat kõigile akf!

http://pluss.postimees.ee/3963677/kaks- ... 1395385665

Kas keegi võiks täismahu panna?
Kas üleüldist julgeolekupilti vaadates on Eesti turvalisus teie hinnangul 2016. aastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga paranenud, halvenenud või jäänud samaks?

Ohud on kasvanud, aga on kasvanud nii meie kui ka liitlaste valmisolek neile vastata. Nii et tervikuna ei väidaks, et Eesti turvalisus oleks oluliselt halvenemas, kui ainult suudaksime 2016. aasta arengutempot hoida.

2016 on olnud Brexiti, Trumpi, Süüria ja Türgi aasta. 2017. aastal lisanduvad neile Prantsusmaa presidendivalimised, mis võivad tuua ootamatud tagajärjed. Kas usute, et senine maailmakord ja jõudude tasakaal lähiaastatel säilivad muutumatuna?

Kui enne finantskriisi peeti Ameerika Ühendriikide globaalset liidripositsiooni vaata et 21. sajandi paratamatuseks, siis nüüd on nende majanduslikule tagasilangusele lisandunud ka ideoloogiline murenemine. Kolmanda Ühendriikide hegemoonia alustala – sõjalise jõu – kasutamisel pole meie hea liitlane läinud 15 aasta kestel kuigi edukas olnud. Nii et jah, Pax Americana’ga tundub mõneks ajaks olevat ühel pool.

Samas on Ühendriigid end näidanud uuenemisvõimelise ühiskonnana. Euroopa jaoks on olukord ehk hetkel sandim, realiseerumas on kõige ohtlikum stsenaarium ja populistlikud ebademokraatlikud valitsused meie liitlaste seas pole just hea areng.

Kas Eesti peaks olukorra tõsidust arvestades eraldama lähiaastail riigikaitsele rohkem kui kaks protsenti SKTst?

Praegu kulutame sõjalisele kaitsele sama protsendi SKTst kui sisejulgeolekule, aga sõjapidamine on märksa tehnoloogiamahukam ja mitu korda kallim ettevõtmine kui korravalve. On teatud asju, mida me üksi ei saagi kunagi endale lubada: moodsat lennuväge, raketikaitset ja täiemahulist sõjalaevastikku.

Kahe protsendiga suudame tagada arvestatava maismaakomponendi arendamise ja ülalpidamise. Oleme välja arvutanud, et kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel. See oleks sõjaline miinimum, mis mõistagi ei muuda meid tänamatuks selle pingutuse eest, mida meie ühiskond juba praeguste kaitsekulude taseme juures teeb.

Tinglikult võib kahte protsenti pidada ka sissemakseks investeeringu tarvis, millega liitlased ise Balti regioonis panustavad. Ühe hävitaja lennutunni maksumus, kui kõik kulud kokku lüüa, algab 50 000 eurost. Sellise pataljoni ülalpidamine, nagu britid, taanlased ja prantslased Eestisse toovad, algab kusagil 40 miljonist eurost aastas. Kui varustuse soetuskulud ka aastate peale jaotatuna otsa lisada, võib selle arvu vähemalt viiega korrutada.

Nii et mõistlik tase võib vabalt olla ka 10 protsenti SKTst, aga küsimus ei ole ainult rahas. Mingil hetkel tuleb tööjõuturul piir ette, sest kaasaegsed sõjalised võimed nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud personali.

Aga kaks protsenti ei ole kindlasti piisav, nii ärritavalt kui see ka mõne jaoks ei kõla. Mõnes mõttes olemegi selle kahe protsendi slogan’iga endale kaitsevaldkonnas näppu lõiganud, sest ükski poliitik ei räägi miskipärast samasuguse uhkusega hariduskuludele kuluvast 10 protsendist SKTst. Kaks protsenti on aga kõigil hambus.

NATO piiririik võiks vabalt rohkem kaitsesse panustada. Meie omalt poolt kaitseministeeriumis ja kaitseväes teeme kõik, et iga euro tooks võimalikult palju pauku.

Hiljuti võrdlesid analüütikud NATO idatiiva riike külma sõja aegse Lääne-Saksamaaga: maa-ala on vastasega võrreldes alarelvastatud ja täiemahulise sissetungi korral jäädaks igal juhul okupatsiooni alla. Kas näete sellest tulenevalt vajadust avalikuks debatiks ja mõttemallide muutuseks Eestis?

Meelsuse seadmisega on algust tehtud, aga kindlasti ei ole selle ettevalmistuse eesmärk lepitada juba ette Eesti elanikke mõttega eelseisvast paratamatust okupatsioonist. Võrdlus Lääne-Berliiniga ei ole meie kahjuks, Lääne-Berliini ju nõukogude võim ei okupeerinud ja seda väga lihtsalt põhjusel: heidutus ei toimi pelgalt sõjalise aritmeetika põhjal.

Meie võimalik vastane ei pea sõda sõjapidamise pärast, vaid oma sise- ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Igal sõjalisel avantüüril on oma poliitiline kulu ja tulu ning väga harva teevad valitsejad sõjalisi käike puhtalt materiaalse ülekaalu positsioonilt, poliitilise kulu-tulu vahekorda hoolikalt kalkuleerimata.

Möödunud aasta jooksul avaldati lääne mõttekodade poolt üsna mitu analüüsi, mis jätsid tähelepanuta just heidutuse poliitilise aspekti ning kuulutasid Balti riikidele kadu ja hävingut. Ka puhtalt sõjalise poole pealt olid need analüüsid lihtsustavad. Kui Mosuli või Aleppo vallutamine «paljasjalgsete» armeelt võtab aega kuid, siis kust pärineb veendumus, et Tallinna langemiseni kulub 60 tundi?

Ma ise nimetan säärast defetistlikku (kaotusmeelset, alistumistundelist – toim) mõtteviisi, et me ei saa vastasele konventsionaalses konfliktis niikuinii vastu, seega varume kohe makarone ja valmistume partisanisõjaks, osatamisi «konfliktijärgseks heidutuseks». Me ei saa sellele oma riigikaitset rajada.

Esmane on ikka konflikti ärahoidmine seeläbi, et suurendame enda luurevõimekust, sõjalist valmidust ja teeme liitlastega vettpidavad kokkulepped. Sissisõjaks valmistume muidugi ka, aga ilma kaotusteta ühtki Eesti küla ära ei võeta.

Veidi muretsema paneb, et eestlaste toetusega sõjalisele kaitsele kipub vahel olema sama lugu nagu eestlase religioossusega: kui on vaja kusagil kommentaariumis kaitsta kristlikke väärtusi pealetungiva islami vastu, siis ollakse kõvad kristlased, aga kirikus käiakse Ott Leplandi kuulamas.

Toetus ajateenistusele ja reservarmeele on avaliku arvamuse küsitlustes kõva, aga kui on vaja reaalselt reservõppusele koguneda või ajateenistusse tulla, siis see häälekas toetus miskipärast pudeneb koost.

Kaitseväest on kindralleitnant Riho Terras vorminud igati nüüdisaegse ja tipp-topp asutuse, mille üle olen ka lihtsa kodanikuna väga uhke. Kaitsevägi on olnud ühiskonna avangard ka rahvusvähemuste integreerimise vallas, aga meil on veel kasvuraskusi eestlaste suhtumises ja kodanikutunde kasvatamises.

Kevadel esinesin põllumeeste aastakonverentsil, kus mind loobiti piltlikult öeldes konservide ja piimapakkidega, sest Eesti valitsus õhutavat sõjahüsteeriat ja võidurelvastuvat, mis omakorda takistavat ligipääsu idaturule. Või teine näide: tuuleparkide arendajad on tusased, et kaitseministeerium ei anna kooskõlastust idapiiri äärde planeeritud tuuleparkidele, sest et see segab meie eelhoiatussüsteemide tööd.

Sõjaline kaitse on iga riigi pakutav normaalne avalik teenus, nii nagu sisejulgeolek või meditsiiniline abi. Meie teenuse teeb eriliseks see, et see on veel lõpuni välja arendamata, kasvaksime ja areneksime ka ilma igasuguse ohupildi muutuseta.

Samas olen nõus nendega, kes ütlevad, et meie meedia pasundab sellest plaanipärasest ja rutiinsest sõjalise kaitse arendamisest liialt tihti ja valjusti. Igast saabuvast liitlaste tankist ei pea «Aktuaalsesse kaamerasse» eraldi reportaaži tegema. Ja loomulikult on lubamatu igasugune sisepoliitika populistlik julgeolekustamine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Naised saunas teadsid rääkida, et see püha 2% ületamise teemaline diskussioon on alguse saanud siit foorumist.
Toetus ajateenistusele ja reservarmeele on avaliku arvamuse küsitlustes kõva, aga kui on vaja reaalselt reservõppusele koguneda või ajateenistusse tulla, siis see häälekas toetus miskipärast pudeneb koost.
Sellele fenomenile on ka siin foorumis tähelepanu juhitud (vähemalt mina olen) - probleem nimega "riigikaitse on hea, aga ilma minuta".
Ametlikult harrastatakse siiani eduraportlikke avaliku arvamuse uuringuid just sellise "deklaratiivse kaitsetahte" kujul, mis annab parimaid tulemusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

Eh... ma jääks meelsasti ikka oma majanduskasvu radadele, iivet, naiste haridustaset jms. ei ole plaaninud muutma hakata. Teadmiseks, need on poliitikutel veelgi keerulisemad teemad lahti hammustada, kui riigi majandusarengu kiirendamine. Ärge nüüd nii suuri plaane ka võtke...

Lihtsustatud lahendus pensionifondide hääbumise vastu oleks lihtsalt ootlikkuse tõus. Täna on meil füüsilist tööd tegevad masinad ja ka mõtevad masinad, nende ristsugutis võimaldaks tootlikkust tõsta hoobilt. Kellel on kodus robot-tolmuimeja, see saab aru, mida silmas on peetud. Kahtlemata toob see kaasa omaette proleemideringi, nagu lihtsamate tööde kadu jne, samas- kes neid voorimehi ikka niiväga taga igatseb?

Minu arvates ei ole me veel lahti rabelenud odava tööjõu "lõksust". Ma ei ületähtsustaks siikohal teaduse rolli, pigem tänase juhtimismisviisi teatavat arengupeetust. Utreerides: no kui ikka naftat tonnide kaupa Venemaal Läände ei vea, siis pole rikksut loota! Või kui me ikka Venemaale ei poe, siis ei saa me me sealsest suurest turust mitte essugi!

Kuidas see vanasõna kõlaski: kui ei saa jõuga, siis saab nõuga! On meil siis nõudest puudus või?
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No uue koalitsiooni idee tõsta tulumaksuvaba miiniumum 500 euroni kuus on inimlikult väga kena, kuid kahjuks vastuolus ideega vabaneda väikse lisaväärtusega töö tegemisest, mis takistab meil rikkamaks saada. Meil on tööjõuressursi näitaja punases, aga lisatoodangut ei tule ega tule. Kui aga toodang ei kasva, vindub ka SKP ning kaitsekulud koos sellega. Tuleks rohkem ja kiiremini teha. Täna rapivad heeringaid miinimumpalgalised vene tädid ja küla saeveskis löövad kokku kaubakaste miinimumpalgalised punaste ninadega mehed põhjusel, et see on VEEL võimalik ning VEEL leidub tahtjaid taolisele tööle. Väga küüniliselt öeldes madalapalgalise tööjõuga meil seda va madala lisaväärtusega toodangut/teenus just tehaksegi - nagu kassast kauba läbi piiksutamine ja põllult kapsapeade käsitsi korjamine. Ja muutes sellise töö palgatingimusi tegijale soodsamaks (saab rohkem kätte) just taolise majanduse eluiga pikendataksegi.

Väga banaalselt öeldes peaksid mittesotsiaalsed väiksepalgalised (ja väikse lisaväärtusega) töökohad kaduma, seda tööd peavad hakkama tegema masinad (mis rapivad tunnis heeringaid või pesevad põrandat rohkem) ja sellise töö praegustel tegijatel tuleb kõvasti õppida, et hakata tegema tööd, mille kuupalk on 3 korda suurem. Mäletan, et kui tulid arvutid, siis oli mu emal igavene probleem selle selgeks saamisega - vanust juba kah ning pappkaardid olid lihtsamad. Ometi on täna pensioniealisena arvuti ja programmid vabalt käes ja teeb üksi ära töö, mida 1990 terve toatäis tädisid tegi. Seda nimetataksegi suurem lisandväärtus ja ainult sedasi on turumajanduses saada rikkamaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas HeiniR »

http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/ ... ko-ojakivi

KM sõnul kulub järgmisel aastal 2,2% (SKT-st) lisanduv raha laskemoonale, vihjab seejuures täppismoonale. EI tea, kas hakatakse lisaks Javelini/Mistrali lisamoona hankimisele tegelema 120MM/155mm täppismoonaga hankimisega?

Ntuke naljakas on muidugi kuulata, kuidas uus kaitseminister taas räägib CV90 kui "kõvast" edasiminekust :mrgreen:
Mulle need CV90 väga meeldivad ja kindlasti astub EKV sellega suure sammu paremuse suunas, aga 5 aastat järjest sama trummi tagumine viskab üle. Võiks juba rääkida sellest, kuidas iseliikuvad koos täppismoonaga kohale hakkavad jõudma...
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Diskussioon kaitsekulude 2% SKT-st kõrgemale ronimiseks kogub tuure. Kahju, kui asi lihtsalt soojaks auruks jääks. Minu jaoks on küsimus, miks alles nüüd hakati arutama? Enne tehti kõik, mis võimalik, teema tapmiseks. Siiski ei ole tegemist veel poliitika küsimusega. Isegi valimiskampaania ajal olid vist EKRE ja Vabaerakond ainsad, mis akf Pagana korraldatud küsimusele vastates lootust andsid, IRL ajas ümmargust mulli ja Ref ja SDE kiitsid 2% pluss liitlaste vastuvõtukulusid.

http://www.postimees.ee/3965609/eksperd ... usi-tostma

Peaks Tsahknat ka selle küsimusega kiusama.
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist