Riigikaitse eelarve

[Kapten Trumm]

Selles viga ju ongi, et selmet probleemi lahendamisega tegeleda, vastatakse "suurepärase osavusega esitatud küsimustele"

[strateegiline sõdur]

Strateegiline sõdur hiilis vastusest mööda, viidates Ardo Hanssonile, kes aga ei vastanud ka küsimusele.

Vastas ju küll. Ütles välja, et praeguste majandusnäitajate juures oleks mõistlikum reserve koguda, sest mitmete asjade kokkulangemise tõttu võivad meid ees oodata raskemad ajad. Ta polnud põhimõtteliselt laenu võtmise vastu, kuid viitas sellele, et see peaks toimima õigel hetkel. Tema seisukoht oli, et kui majandus on üldiselt heade näitajatega (täistööhõive) ja kasvamas, siis selle täiendav hoogustamine laenamisega ei ole mõistlik.

Kui palju hoogustub Eesti majandus kui laenuga ostetakse 18+18 K9, sidesüsteemid ja keskmaa õhutõrje,Kaitseministeeriumi arvutuste järgi siis 80+260+290 miljonit.
Saan aru tööle võetakse juurde täiendavalt tegeväelasi ca 100 tk. Mis summas see hoogustab Eesti majandust?

100 tegevväelast täiendavalt seniplaneeritule juurde eeldab kõigi praegu palgal olevate 3400 tegevväelase palgapostisiooni kergitamist umbes paari protsendipunkti jagu. Kuna tööjõuturg on ülekuumenenud ja demograafiline situatsioon leevendust ei too tuleb piiratud tingimustes kasvu tagamiseks rakendada suuremat stiimulit. Tegevväelaste keskmise palga kasv mõjutab teisi jõustruktuure oma palku korrigeerima ja sealt edasi kandub mõju laienevate ringidena osaliselt kogu majandusele.
Tegeväelaste osas võid ise arvutada: Eesti keskmine palk 2018. aastal 1310, tegevväelaste keskmist palka tahetakse hoida vähemalt 30% üle riigi keskmise, palju tuleb? Missugune on mõju aasta jooksul, palju aastaks 2026 ja missugune on mõju seonduvates sektorites?

[strateegiline sõdur]

Selles viga ju ongi, et selmet probleemi lahendamisega tegeleda, vastatakse "suurepärase osavusega esitatud küsimustele"

Eesti pank ei otsusta laenamist. Asjata süüdistad neid. Süüdista neid kel on võim, voli ja kohustus otsustada.

[Kapten Trumm]

Ma tahtsin öelda seda, et põhimõttel "seisus kohustab" peab julgeoleku võtmeprobleemide teemal mingi seisukoht olema igal isikul, kes majanduslikku või poliitilisse eliiti kuulub. Meiesugustel väikestel inimestel on veel vabadus seda seisukohta mitte omada, sest meiesugustest ei sõltu suurt midagi.

Ja ei süüdista kedagi - tehes kala nägu, konstanteerin teatud tõsiasju. Pole ju raske arvata, kes kaotuse ja vene võimu tagasituleku korral esimeses järjekorras kas Siberisse suunduvasse kaubavagunisse või kuul kuklas kuskile karjääri satuvad. Sestap teatud tasemel meil peaks olema ellujäämise instinkt ikka veel olemas ning iga päev ja iga tund peaksid ajud töötama, kuidas saada rohkem, paremini jne. Või loodetakse meil tõesti, et tõmbame siis pintsaku teistpidi selga (nagu paljud 1991 tegid), otsime sahtlipõhjast komsomolkuse märgi üles ja elu veereb edasi?

[London Bridge]

Nagu mainitud, siis EP president pole poliitik ja ei tegele poliitikaga. Tema ülesanne on hallata riigi üldist majanduslikku seisu. Kaitsehanked on poliitikute otsustada ja vahendid nende katmiseks peavad nemad välja selgitama. Kas see peaks tulema neljarealiste teede või laenuraha arvelt on nende valik. Hansson lihtsalt räägib sellest, et riigi majanduse seisukohast poleks hetkel laenu võtmine eriti arukas.

Jah, minu küsimus ei olnud ka päris see, millele tema vastama pidi. EKV laenu peal üles ehitada ei saa, see on siin foorumis juba mulle puust ja punaseks selgeks tehtud. Seda ma ei propageeri ka. Minu küsimus ja väide olid konkreetsed.

Aga ok, et praegu ei ole õige aeg laenu jaoks. Et ootame kuni masu tuleb ja siis ostame laenuga optimaalse moonavaru?

[Kapten Trumm]

Meedias (ka siin) levitatav propagandistlik käsitlus riigikaitsest on suunatud eelkõige status quo säilitamisele. Siin võib igaüks arvata, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Tänane seis on selgelt parem, kui nt sisejulgeoleku oma. Kuid kindlasti võiks ja saaks paremini ka. Iisraeli ajalooga võrreldes harrastame ikka konkreetset paigaljooksu.

Käsitluse eesmärgid on
1. 2% (kandis) SKP-st on piisav, sest ega Eesti ikka Vene vastu saa ja ühiskond peab olema tasakaalus
2. Raha juurde saamine nagunii ei päästa, sest pole kaadrit, kasarmuid ja veel sada probleemi
3. Laenu võtmine ei aita, sest laenuga saab ainult rauda, aga inimesed ja ülalpidamised maksavad lisaks
4. üldse oleks laenudest ja sõjalisest abist rääkimine blufoloogiline paberarmee, see ei aita.

halloo mehed...…

Kõik see värk ongi ju ainult kinni rahasumma suuruses. Piisava rahasumma eest tullakse ka Soome ehituselt sõjakooli kandideerima. Piisava rahasumma eest kerkivad nagu imeväel kasarmud ja tankigaraazid, tarnitakse siia misiganes tehnikat, müüja toob kohale kah.

Antud spinni eesmärk on puhtalt rahustada publik maha, et need valimiste ajal teemaks tõusnud kaitsekulude kasvust ärevusse ei satuks. Seejärel saaks loksuda elu vanaviisi edasi. Jutt ise, et laenust ei saa/ei või/pole mõistlik riigikaitset rahastada, on iseenesest täielik nonsess. Umbes samaväärne, et ärge maja või auto ostmiseks panka minge, hiljem lisanduvad need ja need kulud....(kui palju teist siis ka ostis uue maja ja auto säästude eest...?).

[aj1972]

Ma oleks Hanssonilt küsinud kuidas ta arvab teised oma võlakoorma tagasi maksavad kui keskmine eurotsoon 90% kandis ning teadlased omal ajal arvutasid,et tagasi suudetakse maksta võlakoorem 60%. Võib-olla on nüüd olukord muutunud toodi välja siin eelnevalt intress 10 Eestile kas keegi kujutab ette olukorda kus meil intress 10 ja Itaalial 3%, sest isegi intress 5-6% peal peaks Itaalia vajama omaaegse Kreeka abiprogrammi laadset abi.
Eesti garanteeris Kreeka võlga umbes 800 miljoni euro kandis mis oleks Itaalia summa?
Õnneks Hansson vihjas,et finantsinstrumendina võiks Eestil olla oma riigivõlakirjad. Hetkel oleme riik kes polegi nagu riik võrreldes teiste arenenud riikidega.

[strateegiline sõdur]

Meedias (ka siin) levitatav propagandistlik käsitlus riigikaitsest on suunatud eelkõige status quo säilitamisele. Siin võib igaüks arvata, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Tänane seis on selgelt parem, kui nt sisejulgeoleku oma. Kuid kindlasti võiks ja saaks paremini ka. Iisraeli ajalooga võrreldes harrastame ikka konkreetset paigaljooksu.

Käsitluse eesmärgid on
1. 2% (kandis) SKP-st on piisav, sest ega Eesti ikka Vene vastu saa ja ühiskond peab olema tasakaalus
2. Raha juurde saamine nagunii ei päästa, sest pole kaadrit, kasarmuid ja veel sada probleemi
3. Laenu võtmine ei aita, sest laenuga saab ainult rauda, aga inimesed ja ülalpidamised maksavad lisaks
4. üldse oleks laenudest ja sõjalisest abist rääkimine blufoloogiline paberarmee, see ei aita.

halloo mehed...… .

1. 2% kõige vajaliku tegemiseks ei ole piisav
2. Raha juurde saamine aitaks vajaliku tegemiseks kaasa
3. Ülalpidamiskulusid tõesti poleks mõtet maksta laenuga
4. Paberarmee ei aita, pärisarmee aitab. Seda saab raha abil.

[strateegiline sõdur]

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et neid teemasid, mille peale raha kulutatakse ja kuidas sedagi valdkonda rahastatakse, tuleks eraldi käsitleda. Üks teema on, mille peale Eesti riik oma raha kulutab: kas me pigem kulutame riigikaitse peale, maanteede peale, hariduse peale või mille peale iganes. Keskpangal selles küsimuses oma seisukohta ei ole. See on väga selgesti poliitiline küsimus ja see tuleb lahendada siin saalis. Teine küsimus on, et kui teatud kulutused on vajalikud, siis kuidas neid katta. See on tehniline küsimus. Ja selle üle mõeldes peab jälle vaatama, kas see on ikka kooskõlas riigi tasakaalus arenguga.

Kas 1B moonavaru puudujääk optimaalsest praegu ei või kvalifitseeruda selleks õigeks hetkeks?

See on miljoni dollari küsimus, et kuna on õige hetk osta.
Ütle kuupäev, kui esimene padrun välja tulistatakse ja sealt võib juba tagasiarvutuse teha, et millal on õige hetk ostma hakata.

[London Bridge]

See oleneb sellest, mida see optimaalne tähendab. Kui palju see EKV lahinguvõimet ning põhifunktsiooni täitmist mõjutab. Kas on tegemist kirsiga tordil või millegi primaarsemaga? Kas praegune mitte-optimaalne on mitte-rahuldav? Minimaalne? Lollmoona koha pealt ok, tarkmoona kohapealt mitte? Kui kiiresti jõuame tänaste eelarveliste võimaluste juures optimaalsele tasemele või on selle näol tegemist nobeda kilpkonnaga, millele AK4st lastud kuul ka järgi ei jõua?

Kas ma eksin, kui ma väidan, et kaitseeelarvevälise laenuga tasub 1B moonavarupuudujääk likvideerida eeldustel, et
-intressid ja lõppsumma ei ole liiga kõrged,
-see ~1B/5% laenukoorem ei keera EV habrast majandust ja ülitundliku ühiskonda pekki,
-1B moonavarupuudujääk pärsib oluliselt EKV põhifunktsiooni täitmist ning sellise moonavaru olemasolek on tänase EKV sõjalise potentsiaali realiseerimiseks vajalik,
-moona soetamisega ei lisandu tohutuid peidetuid kulusid, mida tuleks omakorda igaastasest kaitseeelarvest korvama hakata,
-ohuhinnang võib tänapäeval väga kiiresti muutuda ning on täiesti võimalik, et Järgmise Vabadusõja eelõhtul ei jõua me füüsiliselt 1B väärtuses moona kohake tellida või läheb see meile palju kallimaks, seega oleks parem kui meil oleks OPTIMAALNE varu juba endal olemas,
-nii turg kui ka EKV saavad selle tellimusega hakkama,
-Jupiteri seis Marsi suhtes on laenu võtmiseks soodne, arvestades tänavust hilist Pentecosti,
-see on päriselt saavutatav, midagi reaalset mitte filosoofiline miraaž.

On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis. Aga küsimuse jätan üles.

[aj1972]

Tänane rahasüsteem on nii üles ehitatud,et raha hulk peab kogu aeg süsteemis kasvama ja väärtus vähenema. Tavaliselt on intress väiksem kui raha väärtuse kaotamine st. kindlasti tasub osta asju mis ajas säilivad eile, heal juhul täna ja viimases hädas homme. Homse miljardi eest saab osta vähem moona ja rauda kui täna ning intress ei kata rahaväärtuse kadu.

[strateegiline sõdur]

See oleneb sellest, mida see optimaalne tähendab. Kui palju see EKV lahinguvõimet ning põhifunktsiooni täitmist mõjutab. Kas on tegemist kirsiga tordil või millegi primaarsemaga? Kas praegune mitte-optimaalne on mitte-rahuldav? Minimaalne? Lollmoona koha pealt ok, tarkmoona kohapealt mitte? Kui kiiresti jõuame tänaste eelarveliste võimaluste juures optimaalsele tasemele või on selle näol tegemist nobeda kilpkonnaga, millele AK4st lastud kuul ka järgi ei jõua?

Kas ma eksin, kui ma väidan, et kaitseeelarvevälise laenuga tasub 1B moonavarupuudujääk likvideerida eeldustel, et
...
...
...
On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis. Aga küsimuse jätan üles.

-intressid ja lõppsumma ei ole liiga kõrged,

Eelmisel aastal võeti EL projektide kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangast 215 miljonit eurot laenu, laenu intressimäär on null, eeldusel, et kolme kuu Euribor on -0,273 protsenti või madalam ning tagasimakse tähtaeg on 2030. aasta juulis.
2014. aasta laen Euroopa Investeerimispangalt 385 miljonit eurot. võeti 2025. aastani. Selle laenu intressimäär oli 0,204% + 3 kuu euribor. Hetkel null, kuna euribor on miinuses.
2019. aasta alul lasi Läti riik välja 700 mln eest võlakirju 30 aastaks, keskmise intressiga 1,929%. Saksamaa võlakirjade intress 1,2 miljardi puhul oli sel aastal 0,720%. Eesti jääks kuhugi nende kahe vahele.
Kui võtta laskemoona tarbeks 1 miljard laenu – ei oska ennustada, et mis tingimustel seda antakse. Nii suurt summat ma laenanud pole, kogemus puudub. Minu mäletamist mööda on suurim laen, mis Eesti korraga võtnud 700 miljonit, koosnes kahest eraldi lepingust. Suuremaid ei meenu, võin ka eksida.
Vastus sinu küsimusele – arvan, et intressid ei kujuneks kõrgeks. Intressimaksed eraldivõetuna poleks oluline küsimus. Oluline küsimus on, et kas on olemas valmidus tõsta riigikaitsekulutusi. See kas seda teha laenu, võlakirjade või tavapärase riigieelarve kaudu on tehniline küsimus. Kui on kindel soov tõsta, küll siis rahandusministeerium pakub alternatiivid välja. Hetkel soovi tõsta välja öeldud ei ole. Seetõttu pole suuremat mõtet arutleda, kas seda tuleks teha laenu abil. Rahastamine on tehniline küsimus, ebaoluline detail. Oluline on, et mille peale riigieelarve strateegias valik langeb. On see riigikaitse, pensionid, riigieelarve tasakaal, aktsiisi langetamine jne.

-see ~1B/5% laenukoorem ei keera EV habrast majandust ja ülitundliku ühiskonda pekki,

Pekki ei keera, mõjutab küll, kuid ei midagi märkimisväärselt halba, mis täiesti välistaks laenu. Märksõnad maksebilanss, jooksevkonto, välisvõlg jms. Suurema huvi korral uuri nt Eesti Panga statistikat.
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ ... _JA_INVPOS
Üldiselt väljakujunenud praktika kohaselt laenu ei taheta võtta jooksvateks kuludeks. Kui võtta siis investeeringuteks. Kunagi oli isegi lausa seadusse kirjutatud selline eeldus: „Välislaenu võetakse pikaajalisteks investeeringuteks, mille finantseerimiseks puuduvad riigil ajutiselt rahalised vahendid.“ Mille üle on mõtet siinkohal arutleda, et kas laskemoon on investeering ehk pikaajaline kapitalipaigutus, mis toodab kasu. Minu arusaamise järgi on kasu laskemoona puhul kaudne, otseselt rahasse arvestatud numbrit pole võimalik välja käia. Tuletada midagi saaks läbi heidutuse paranenud investeerimiskliima, riigireitingu vms. Jube kaudne värk oleks. Lõputu hulk oletusi ning spekulatsioone.

-1B moonavarupuudujääk pärsib oluliselt EKV põhifunktsiooni täitmist ning sellise moonavaru olemasolek on tänase EKV sõjalise potentsiaali realiseerimiseks vajalik,

Kui kaitseminister ütleb, et optimaalsest on puudu miljard – ju siis on puudu ning vajadus on.

-moona soetamisega ei lisandu tohutuid peidetuid kulusid, mida tuleks omakorda igaastasest kaitseeelarvest korvama hakata,

Lisandub taristu (ladude) ehitamine ja ülalpidamine. Kui teha veel ka hajutatult, siis läheks lisaks veel nii mõnedki miljonid ja kümned juurde. Uute ladude haldamiseks personal ka. Ühte-teist veel.
Keerulisem on, et mis saab 20-30 aasta pärast. Kas laskemoon, mis vajab väljavahetamist, ostetakse uue laenuga või kuidas? Kaalumise koht.

-ohuhinnang võib tänapäeval väga kiiresti muutuda ning on täiesti võimalik, et Järgmise Vabadusõja eelõhtul ei jõua me füüsiliselt 1B väärtuses moona kohake tellida või läheb see meile palju kallimaks, seega oleks parem kui meil oleks OPTIMAALNE varu juba endal olemas,

Nõus. Tulevik on tõenäosus ja ükskõik kes väidab, et ta teab, mis homme juhtub, tegelikult alati osaliselt räägib seda, mida ta ei saa kuidagi teada. Laskemoona hankimine, tootmine ja tarnimine võtab aasta või paar, nagu ilmekalt selgus 2017. aastal 10 miljoni juhtumi puhul (2018. aastast tõsteti 10 mln 2019. aastasse riigieelarve sees). Seega nii pikalt peaksime olema oma tulevikus kindel. Loomulikult teatud piirini saab tarnet mõningatel juhtudel oluliselt kiirendada, mis lühendaks ettenägemise vajadust.

-nii turg kui ka EKV saavad selle tellimusega hakkama,

Eks nad ikka saavad. Ühe päevaga ei saa, nädalaga ka mitte. Ilmselt läheb märksa pikemalt.

-Jupiteri seis Marsi suhtes on laenu võtmiseks soodne, arvestades tänavust hilist Pentecosti,

Eks see oleneb ka sellest kuidas Isa, Poeg ja ülejäänud püramiidskeem ennast välja mängida tahavad. Ma hindaks seda mõju isegi hetkel suuremaks, kui Marsi mõju Veenusele.

-see on päriselt saavutatav, midagi reaalset mitte filosoofiline miraaž.

On saavutatav. Kas tahetakse, mis ajaks tahetakse ja mil moel tahetakse on ebaselge.

On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis.

On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma ei eksi mingis punktis. Või siis vastupidi.

[London Bridge]

Tänan, see on see SS-kvaliteediga vastus, mida ootasin. Mina loen enda küsimused vastatuteks ning teadmisvajadused rahuldatuks.

Aga üks märge veel. See 1B võib juba sisaldada laudusid ja muid nipet-näpet asju. See uute pindade pidamine võib tulla kokkuvõttes kaitseeelarvele vähem koormavam kui praegune jookseva moonakulu ja moonavaru jupikaupa lattu ostmine. Kui optimaalne tase on saavutatud, siis jääb eelarve kulureale alles esimene. Ka on lollmoon üsna hästi säiliv ega kao need kaliibrid ka lähimate aastakümnete juures kuhugi. Targem moon võib vähem säilida, kuid seda saaks meil ühikuliselt vähem ka olema, mis muudab selle laskmistega majandamise lihtsamaks. Suur Hapnemispäev ei taba kindlasti tervet varu korraga. Optimaalsus võib olla juba arvestabki sellega.

[sang]

Paar väikest lisakommentaari.

Eesti riigi rahanduse seis on täpselt nii hea, et kui võtta see 1B laen, siis selle tagasimaksed saavad ülisuure tõenäosusega toimuda ainult 2% SKP seest. Mingi teise valdkonna arvelt sõjalise riigikaitse sisse raha ei tule.

Samuti ei maksa ära unustada, et laskemoonal on kaks omadust: ta läheb pika seismise peale hapuks ning väljaõpe nõuab sellest oma osa. Mingi osa laoseisust tuleb igal aastal läbi torude ajada ning uut juurde osta. Ühekordsest suurest ostust ei piisa aegade lõpuni, osta tuleb pidevalt.

Aga muidu on see kõik ilus jutt.

[London Bridge]

Pidev moona ja läbi torude ajamine käib praegu ka. See oleneb juba väljaõpetavate üksuste suurusest ning inimeste arvust. 1B-optimaalne laoseis käib selle sama 25k mehelise struktuuri kohta. Ehk rahuaegse väljaõppe mooonakulu jääb nii mitte-optimaalse kui optimaalse moonavaru korral samaks. Ka ei tähenda moona hapnemine seda, et kogu moon hapneks korraga ja terve 1B oleks justkui korraga haitund. Korraliku majandamise juures võib lõpuks halvaks minev moon olla lõpiks vaid osa sellest 1Bst. Samuti on kiiremini hapnevat moona meil arvuliselt vähem, seda nii kalliduse kui ka keerulisemate relvasüsteemide väiksema arvu poolest. Siin peaks olema just rohkem võimalk majandada nii, et harjutustel lastaks enne hapnemist suur osa moonavarust ära. Kahtlustan, et optimaalne moonavaru juba arvestabki seda.

Aga ok. Ütleme, et tuleb otsus, et tahame optimaalse taseme saavutada.
Rahastamine kaitseeelarvest:
-jätkuvalt tuleb korvata rahuaegset väljaõppekulu, et hoida varu,
-sellele lisandub osa 1Bst(+inflatsioon?), vastavalt jõukohasele tempole,
-vajadusel lisa laopinnakulu,
-optimaalne tase saavutatakse aastakümnete pärast,
Rahastamine laenuga, mille tagasimaksed on kaitseeelarves:
-jätkuvalt tuleb korvata rahuaegset väljaõppekulu, et hoida varu,
-sellele lisandub 1B+intresside tagasimakse, vastavalt maksegraafikule,
-vajadusel lisa laopinnakulu,
-optimaalne tase saavutatakse mõne aastaga.

Mis on viimase variandi miinused? ~5% muutus statistikas? Intress? Mässav sotsiaalvaldkond? Aga ok, rohkem ma ei puuduta seda teemat. Vabandan foorumiteema monopoliseerimise eest.