Riigikaitse eelarve

[Gideonic]

See "rannakaitse ja ÕT" näikse olevat mingi infomüra, mida levitas hommikul ka ERR uudistesaade.
Tegelikkus oli nagu eespool ennustati - kaitse-eelarve absoluutsummas säilib (kuigi % kerkib, kuna SKP langeb).

No kui 50 miljonit on suur kärbe, siis 30 miljonit on siiski teatav tõus, mitte päris sama. See on pool Rahe R20 hanke hinnast.

[nimetu]

See on pool Rahe R20 hanke hinnast.

Rahe hange tuli lõpuks 20 miljonit kui õigesti mäletan. Ülejäänud raha eest soetati liikursuurtükke juurde.

[Kriku]

+30 M oleks langeva SKP tingimustes igal juhul märkimisväärne tõus, aga nagu ülal öeldud - usun siis, kui ise näen.

[Martin Herem]

Harald Hirmus - teeme paar asja selgeks
a) 300 milj pakkujad ütlesid, et ÕT saab aastaga. Seda pidi tagama raamleping/riik riigilt leping - mida ei ole olemas. Kui KV ütles, et ei saa, siis süüdistati tahtmatusest, oskamatuses. Fakt on, et ei saa aastaga ja ei saa vist kahegagi.
b) 300 milj pakkujad ütlesid, et ÕT katab Eesti. Fakt on, et ei kata.
c) KV ütles, et on hädavajalikumaid võimeid, mida arendada. Kui järgmine aasta on vaja sõdida, siis "poolik" lahendus ei tööta ja seepärast oleks õige panna raha hoopis teistele võimetele. Seda isegi siis, kui neistki osa saavad alles 2 aasta pärast valmis. Selle peale pandi sõnad suhu, et KV ei pea ÕTd üldse vajalikuks.
Ainuke mida sinu teooria järgi saaks, oleks vähendada vähemalt paariks aastaks kaitsevõimet kiiremini.

[Lobo]

c) KV ütles, et on hädavajalikumaid võimeid, mida arendada. Kui järgmine aasta on vaja sõdida, siis "poolik" lahendus ei tööta ja seepärast oleks õige panna raha hoopis teistele võimetele.

Kõik uued teemad on ju mingil hetkel poolikud ja nende arendamiseks läheb rohkem kui aasta. Kas siis nii jääbki, et mingi võimalik uus võimekus jäetakse tegemata, sest raha tuleks panna juba olemasoleva võimekuse arendamiseks, mida saaks ka sõja ajal siiski kasutada? Siis on asi ikka väga nutune.

[A4]

Lihtne on see Borja maailm.
Veel kord - 250 milj investeerimisel ei oleks saanud keskmaa õhutõrjet ja juba olemasolevad võimed oleksid lahjemaks läinud.

Need asjad ongi tegelt lihtsad - oluliselt lihtsamad, kui sina, stratsõdur ja A4 siin tõestada üritate..
Mitte kunagi nimelt pole meil olnud nii, et olulise (loe: võimetloonud) relvahanke puhul oli meil laual miski "kohver kullakangidega" - kus sees kogu võimeloome maksumus kõige täiega ja veel kümneks aastaks ette ka

Nõndaviisi ei ole isegi võimalik planeerida - põhisumma võime baasloomeks käib ikka ees ning võimet täiuseni viivad lisamaksed tulevad aastate kulgedes // horisondi selginedes // uute riigikaitseliste aastaeelarvetega järele..

Et 250milj-ga "ei saa keskmaa õhutõrjet" - no tubli on, maksab see 250milj täna ära, töötab paar aastat võime esialgsel käivitamisel, täpsustuvad uued täiendavad vajadused ja maksed ning tulevad ka uued eelarved järele.. et asi nihkub surnud punktist ja võime luuakse ühesõnaga.

Muuseas - kui järgida tähttähelt eriti A4 demagoogilisi postitusi siin, siis ei oleks KV uute võimekuste loomine üldse mitte mingit moodigi võimalik - sest noid fantastilisi summasid kohekohe ja marutargalt ettenähes "letti laduda" tõesti ei ole ega saagi kunagi olema
Ükski võimeloome maailma armeedes ei töötagi sellisel moel - et nii "ortodoksse absurdsusega" siis.

Martin HEREMi tänane keeldumine eesti riigikaitse jaoks kahe olulise võime algatamisest(-nimetame seda sellise sõnaga, eks) on juba märgiline ning läheb Martin HEREMi enda jaoks negatiivse varjundiga ajalukku - aga ta ise tegi selle valiku.

Ei, Borja – need asjad pole tõepoolest eriti keerulised, küll aga pole meie kaitseplaneerimine juba viimased kümmekond aastat õnneks olnud selline, et ostame ruttu mingi uue võime ära ja siis pärast vaatame, kas ja kuidas seda ülalpidada ja raha juurde lunida.

Kui sa mu postitusi tõesti oled mõttega lugenud (vahetpole, kas „tähttähelt“ või mitte), siis palun näita mulle kah seda kohta, kus ma olen öelnud, et KV uute võimete loomine pole mitte mingit viisi võimalik. Vaid mina olen öelnud, et kõige mõistlikum (mis ei võrdu sõnaga ’ainuvõimalik’) viis kaitsevõimet suurendada on suurendada kaitse-eelarve stabiilset ja pikaajalist rahastamist. Nt tõsta baas-eelarve nt 2,3% või 2,6% protsendi – või minu poolest kasvõi 4% - peale. Ja las siis selle raha sees kaitseväelased ja ametnikud arvutavad, milliseid uusi võimeid teha saaks ja milliseid mitte.

Põhimõtteliselt sel moel on ka viimased kümmekond aastat kaitsevõimet ja uusi võimeid arendatud. Poliitikud on alates 2012. eelarveaastast fikseerinud kaitsekulud 2% tasemele, tänu millele (tõsi, paljuski ka tänu majanduskasvule) on kogu kaitse-eelarve kasvanud 2 korda, hangete eelarve aga lausa 2,5 korda (niipalju siis ka väitest, et kogu lisaraha läheb „bürokraatlikuks jahmerdamiseks“). Tänu sellele lisarahale pole toimunud paigalseis, vaid on hangitud CV90-d, Javelinid, rivisõidukeid, laskemoona kõikidele torudele, sideseadmeid, alustatud iseliikuvate haubitsate ja Spike’idega jvpm – see tähendab, et on tekkinud nii uued võimed kui ka uuendatud või arendatud olemasolevaid + kasvanud kogu reaalselt eksisteeriva ja paari ööpäeva jooksul reaalselt mobiliseeritava SA-struktuuri suurus.

Ning mis antud kontekstis põhiline – see kõik on toimunud ilma, et igal jumala aastal tuleks pidada palavaid poliitilisi vaidlusi kaitsekulude suuruse üle. Või et kaitseväelased (või ka neile raha andvad poliitikud) peaksid muretsema selle üle, kas hangitavaid võimeid suudetakse ikka ülal pidada. Või et igal aastal peaks valituses pidama vaidlusi ja arutelusid selle üle, milliseid võimeid ja millises järjekorras ikkagi arendama peaks, rääkimata korruptsiooniohtlikest olukordadest, kus keegi tuleb kaitseväle ette ütlema, millist konkreetset relvasüsteemi ja kelle käest tuleks osta.

Täna on jõutud olukorda, kus 2% kaitsekulude tase tagab meile veel mõned järgmised aastad arengut ja kasvamist, kuid pärast seda suudab see 2% tagada vaid seniloodud SA-väe hoidmist ja uuendamist senisel tasemel. Seda kõike on Kaitsevägi ja –ministeerium viimased paar aastat ka täiesti avalikult selgitanud – kui keegi tahab nüüd saada uusi ja täiendavaid võimeid, siis tuleks suurendada baasrahastust. Sh näidetega nt sellesama keskmaa-ÕT osas. Kui ei soovita, või kui raha ei ole – siis jääme senisele tasemele. Ühekordsed lisaraha sutsakad aga pannakse eelkõige laskemoona alla, mis ei loo uut võimet, küll aga suurendab ilma eriliste elutsüklikuludeta päevade arvu kui kaua KV sõdida suudab.

Selline on olnud tegelik süsteem viimased kümmekond aastat. Ja vaadates tulemusi (nt seda, kui suur oli tegelikult kasutatav SA-struktuur 2010 ja kui suur täna), siis on see olnud ka toimiv süsteem ja võiks sellisel kujul jätkuda.

Aga iseenesest saab teha ka teistmoodi. Nii nagu meil kohati tehti varasematel aastakümnetel ja nagu nüüd mõned soovitavad teha. Krabada kohe kokku kõik, mis kuskil ripakil või mida „ekstra soodustingimustel just nüüd ja praegu pakutakse“. Mõtlemata eriti selle peale, kas ja kuidas see kehtivate plaanide ja rahadega kokku läheb. Muretsemata selle üle, kas uue läikiva asja ülalpidamiseks on mingi raha kah olemas või mitte. Vastupidi – „võtame asja ära, küll pärast ehk õnnestub lisaraha ülalpidamiskuludeks nuiata. Kus nad ikka pääsevad?“ Noh, kui õnnestub pärast ülalpidamiseks lisaraha saada, siis on hästi. Aga kui ei õnnestu? Kui see tähendab seda, et kaitseminister ja kaitseväe juhataja peavad igal sügisel käima valitsuse ees lunima lisaraha olemasolevate võimete ülalpidamiseks? Ja pidama seejuures vaidlusi profaanidega, kes täna väidavad, et „teil jääb ju igal aastal niikuinii 50 miljonit kasutamata ja üle“ või „et teil lollidel ainult 2 pataljoni ongi“ jne? Või mis saab siis, kui ukse ees on valimised ja lisaraha antakse hoopis pensionäridele? Või kui tuleb lihtsalt uus valitsus kes ütleb (ja ütleb ilmselt õigustatult), et meie eelmise valitsuse ühekordseid ja lühinägelikke otsuseid põhimõtteliselt enam kinni ei maksa, vaadake ise kuidas olemasoleva rahaga hakkama saate?

Eesti avalik sektor on kahjuks täis selliseid näiteid, kus suure hurraaga kaubeldi endale välja alginvesteering või mingi euroraha mingi uue, suure ja toreda asja tegemiseks. Ilma et oleks mõeldud selle peale, kuidas seda pärast ülalpidada. Või siis mõeldi selle peale, kuid loodeti, et „küll nad ikka lisaraha annavad, kus nad pääsevad“. Näited: Eesti Rahva Muuseum; PPA tänane õhusõidukitepark, aga ka nende laevastik kuni suht hiljutise ajani; EML Pitka võib teatud mööndustega kanda samasse kategooriasse jne.

Jah, kaitsevaldkonnas tehti kah asju niimoodi veel 2000. aastatel. Osaliselt ka lihtsalt teadmatusest ja kehvast planeerimisoskusest. Jah, uued relvasüsteemid ja võimed tekkisid, väljaõpe läks käima, elu ja pikaajalised plaanid läksid koguaeg paremaks ja lõbusamaks. Aga on mingi väga hea põhjus, kuni 2015. aastani ei tihanud keegi korraldada korraga suuremat kui üheainsa jalaväepataljoni RÕK-i. Või miks juba 2003. aastal moodustatud 1. jalaväebrigaad julgeti esimest korda reaalses elus kokku võtta ja maastikule panna alles 12 aastat hiljem (kuigi reservväelaste koosseise oli selle ajaga „toodetud“ juba pea 3 brigaadi jagu).

[Leino]

Seeder: 645 miljonit (2,29% SKPst) eurot on kõik kaitsekulutused kokku. Sellega tõstetakse ka rannakaitsevõimekust.

https://poliitika.postimees.ee/7073879/ ... 1551275121

[nimetu]

Mida see rannakaitsevõimekus siis ikkagi tähendaks? Paate? Rakette? Seirevahendeid?
Kõlab väga ... khm ... "laiapindselt".
Mereväe teemast olen aru saanud, et meil on mere haldamises üsna korralikud augud.

[Martin Herem]

Kõik uued teemad on ju mingil hetkel poolikud ja nende arendamiseks läheb rohkem kui aasta. Kas siis nii jääbki, et mingi võimalik uus võimekus jäetakse tegemata, sest raha tuleks panna juba olemasoleva võimekuse arendamiseks, mida saaks ka sõja ajal siiski kasutada? Siis on asi ikka väga nutune.

Loe lause lõpuni.

... seepärast oleks õige panna raha hoopis teistele võimetele. Seda isegi siis, kui neistki osa saavad alles 2 aasta pärast valmis.

Neid teisi on mõistlik arendada enne. Jah, ka need ei saa valmis üleöö, kuid need on hädavajalikumad. Miks? Sada korda juba räägitud - saab kiiremini kasutusele võtta+on odavam+teeb selle eest rohkem agressorile kahju.
Kõrvaltvaatajale tundub ehk lihtne - investeerima peab tulevikku! Aga KV peab homme ja aasta pärast suutma ka riiki kaitsta.

Seda olen ma ka mitu korda mitmes kohas öelnud, et 2% eest hakkab KV valmis saama. Edasi tuleb selle raha eest saavutatut üleval pidada ja ehk natukene ka paremaks muuta. Seepärast peab iga täiendava "osturaha" eraldamisel mõtlema, kas seda saab ka ülal pidada.
Kui KV saaks 300 milj täiendavalt ja ostaks näiteks:
Meremiine, siis oleks see üsna lihtsasti ülal peetav.
Täiendavat pikamaa TTd, siis oleks seegi üsna lihtne.
Maakaitsele TTd juurde, seegi oleks lihtne.
Rohkem laskemoona, tähendaks täiendavat lao pinda ... aga sõltuvalt kogusest saaks hakkama.
Rohkem K9 iseliikuvaid ... tekiks juba küsimusi, kuid teatud ümberkorraldusi tehes oleks võimalik.
Rannakaitset ... oleneb millist aga saaksime hakkama.
On veel asju, mida selle raha eest saaks ja jaksaks ülal pidada.
Keskmaa ÕT ... selle maksumus on suurem kui kõik eelmised kokku ja ülapidamisega sama lugu. Veel suurem väljakutse oleks inimestega. Need tuleks ju ka kuskilt leida. Eespool nimetatud võimed vajaksid enamuses täiendavaid reservväelasi (va rannakaitse) olemasolevate tegevväelaste juurde. Keskmaa ÕTP vajaks suurusjärgus 20-30 tegevväelast + reservväelased.
Mõni kindlasti väidab, et saab tänastest struktuuridest, kuid mina ei leia.
Ja nii ongi valikuvõimalus, kas teha kõik need eespool nimetatud asjad+ ja hoida juba saavutatud alles, või teha ainult Keskmaa ÕTd ja vähendada tänaseks saavutatut.
Ma ei usu, et meie tänane rehkendust valetab.
Ma usun päris kindlasti, et teha "kõik eespool nimetatud asjad" on mõistlikum, kui "alustada keskmaaga", "panna ÕT seeme maasse", "täita oluline võimelünk ÕT" vms.

[Kapten Trumm]

Tegelikult vajab see õhutõrjepataljon efektiivseks tegevuseks ka madalate kõrguste õhuseiret, mida KV-s olemasolevate Kaelkirjakutega teha pole võimalik. Lasta muidugi saaks ka muidu, ainult taktikaline vastane ei ole Peterburi-Kaliningradi liinilennuk, mis iga reede 5000 m kõrgusel Vaindloo kolmnurka lõikab.

[nimetu]

Ma ei tea kas ma nüüd õigesti mäletan, kuid leedukad pidid oma NASAMSi lühimaa süsteemiga integreerima. Tähendab, samad radarid lähevad ka keskmaa toetamiseks. Ma ei tea kas selle pealt hoiti ka kuidagi kokku. Võimalik muidugi.

[Martin Herem]

Leedukate hankes olid nii radarid kui tulejuhtimiskeskused. Meil kõneaineks olnud hange sisaldanuks samuti mõlemaid.

[ribikardin]

See ÕT hetkel ootele panna paistab loogiline jah, et kui liitlased alt ei vea, siis on õhukaitset neilt kõige lihtsam saada.

Seda olen ma ka mitu korda mitmes kohas öelnud, et 2% eest hakkab KV valmis saama. Edasi tuleb selle raha eest saavutatut üleval pidada ja ehk natukene ka paremaks muuta. Seepärast peab iga täiendava "osturaha" eraldamisel mõtlema, kas seda saab ka ülal pidada.

Kas ikka hakkab valmis saama? Võibolla professionaalidel mingite eelduste raamides jah, aga insenerist tehnika ja sõjandushuvilisele tsivilistile küll see valmis ei tundu. Paluks mitte solvuda, aga mis me teeme kui Gotlandi asemel Hiiumaad ära võtta soovitaks ?
Eesti SKP on absoluutarvus nii pisike, et isegi 2,5 sajandikku sellest on praegu vist umbes 750 miljonit ning viimaste nädalate diskussioonide tasutal tundub, et ka 3 protsendiga räägiks me vast tõsiseltvõetava kaitseväe (tankid, rannakaitse, keskmaa õhutõrje, mlrs jms) adekvaatsest ülevalpidamise rahast, mitte aga mõistliku ajaraami jooksul nende puuduvate võimete tekitamise võimest. Tundub või ma eksin, et jätkusuutlik kaitseväe võimekuse arendamine, mis annaks reaalse ja suhteliselt igakülgse, iseseisva kaitsevõime igast suunast, eeldaks võimete hankimist lisarahastusega ning ülalpidamiseks siis riigieelarvest igaastaselt ca. 3% SKP väärtuses eraldamist?

Kas meil oleks senise praktika juures mõeldav see, mis on Soomes plaanis, et hävituslennukite hange maksab umbes 4 aasta kogu kaitseeelarve raha?

[Kriku]

Paluks mitte solvuda, aga mis me teeme kui Gotlandi asemel Hiiumaad ära võtta soovitaks ?

Ettenähtavas tulevikus ei hakka meil kunagi nii palju maaväge olema, et sellega Hiiu- või Saaremaad garnisoneerida. Nii et vastus on, et tõstame Mandri-Eesti struktuurid üles ja karjume liitlasi appi.

[Martin Herem]

... 2% eest hakkab KV valmis saama.

- ma pidasin silmas seda, mida 2% eest saab.