Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Loomulikult on otstarbekas arendada kaitsejõude tegutsemiseks koos liitlastega. Nagu seda teeb näiteks Soome. Ja nagu seda teevad suure tõenäosusega ka Rootsi ja Šveits. Soome puhul on see kindel, sest sellest teatavad suure uhkusega avalikult nii Soome poliitikud, kaitsevägi kui ka ajakirjandus. Ja siis?

Siis seda, et meie mõttevahetus sai alguse järgnevast tsitaadist:

Lõpuks. Maailmas siiski on väikeriike (Singapur, Iisrael, ka Soome võib siia lisada ja ilmselt näiteid veel), kes eeldavad et nad on võimelised ennast iseseisvalt kaitsma ja/või eeldavad, et tuleb ennast iseseivalt kaista.

[tuna]

Ja kuidas need kaks seisukohta on vastuolus?

[Kriku]

Sina alustasid vaidlust minu väite üle:

Kõik, mis ma väidan, on see, et Eesti iseseisvast liitlaste abita kaitsmisest pole ettenähtavas tulevikus mõtet rääkida.

Kui vastuolu ei ole, pole ka sel vaidlusel mõtet, nii et võime ära lõpetada.

[nimetu]

nimetu, aitäh! Kas teemas sõnavõtjad peaks lingi avama ja sealt edasi lugema, et mitte taas oma vaidlusega vanadesse rööbastesse langeda?

Paha ei teeks. Need teemad on siin juba päris mitu ringi läbi teinud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

nimetu, aitäh! Kas teemas sõnavõtjad peaks lingi avama ja sealt edasi lugema, et mitte taas oma vaidlusega vanadesse rööbastesse langeda?

Paha ei teeks. Need teemad on siin juba päris mitu ringi läbi teinud.

Elik siis et nende kahe protsendiga siin pisiriigis nagunii ei ela ega sure // tühja koha peale elementaarseid kaitsevõimekusi ei tekita - vaja on(gi) kaitseeelarvevälist extra rahastusskeemi olulisimatele relvastushangetele (kasvõi Soome näitel siis).

Ma nagu ei ole kuulnud ei tänase KVJ ega endale riigikogus juba juured allakasvatanud ex-KVJde kiva häält selles teemas.. tea kas asi on minu keffas kuulmises vä

[tuna]

Sina alustasid vaidlust minu väite üle:

Kõik, mis ma väidan, on see, et Eesti iseseisvast liitlaste abita kaitsmisest pole ettenähtavas tulevikus mõtet rääkida.

Kui vastuolu ei ole, pole ka sel vaidlusel mõtet, nii et võime ära lõpetada.

Seda loogikat ma nüüd ei suutnud jälgida. Ehk homme on parem päev.

[Chupacabra]

EKRE kaabud valimiste ajal suure suuga lubasid kaitseeelarvet tõsta aga taandati kiiresti Ratas puudliteks.

[nimetu]

Mitte ainult EKRE, vaid ka Isamaa. Mõlemad vedasid oma valijaid alt. See on asi mida võiks neile aeg-ajalt meelde tuletada.

[Martin Herem]

Tont mind võtku, et ma siin Borjaga arutama hakkan - tavaliselt ei lõppe see mingi tulemusega.

Selgitan siis millega KVJ tegeleb.
KVJ ülesanne on tänaste ressursside eest arendada uusi võimeid ja olemasolevaid ülal pidada.
Iga kord, kui tuleb arutusele järgmine kümne aastane plaan, annab KVJ oma sõjalise nõuande.
Ressursse arvestades koosneb see nõuanne kahest osast:
a) mis jääb etteantud kaitseeelarve sisse
b) mida etteantud eelarve eest ei saa. Ja siin ei ole "hea omada" asju, siin on ainult väga olulised asjad/tänased puudused.
KVJ peamine vastutus on siiski selles, mida ta kavatseb arendada või ülal pidada etteantud eelarve eest ehk A. Olgu see 2% SKTst või miljard aastas.
Loomulikult peab ta ütlema, millised kriitilised võimed jäävad arendamata ja mida need võimed riigikaitsele annaksid kui selleks ressurss oleks ehk B.
Ja vot siin on minu jaoks üks piir. Ma tean, et Venemaa peatamiseks rahalises mõttes ei piisa ka kogu riigieelarvest. VF kaitseeelarve on kordi suurem, kui EV riigieelarve. Seega teoreetiliselt võiks ma "kategooriliselt nõuda" või "oskuslikult lobbystada" riigieelarve mõõtes piiramatult.
Kui ma seda aga teeks, siis paratamatult kisuksin ma tekki teiste "karjuvas kitsikuses" olevate valdkondade pealt.
Üldiselt ma selle B osaga siiski tegelen. Avalikkuses ka.
Näiteks olen ma öelnud kõva häälega ja mitmes kohas, et käesoleva eelarvega suudame alates 2026 aastast peamiselt vaid olemasolevat ülal pidada. Selle peale olen ma kuulnud, et saab küll - tuleb vaid õigesti raha kulutada ja odavamaid lahendusi leida... Mõnes kohas, ja kahjuks harva, olemegi saanud odavamalt. Tulemuseks +6xK9.
Ma olen avalikult öelnud, et parema Mereväe või Õhutõrje saamiseks on vaja kummalegi 0,1 - 0,2% SKTst järgmise kümne aasta jooksul. Samas olen ma ka rääkinud, mida see "parem" tähendab. Tavaliselt tekitab see kuulajates pettumust.
Ma olen üsna palju rääkinud regionaalsest koostööst. Kirdekorpuse ja Põhjadiviisi raames. 3B mereväe raames.
Ma olen sellest rääkinud seal kus vaja.
Ma ei pea õigeks teha seda InfoOpsina, sest otsuse lisarahastuseks peab tegema VV ... jällegi millegi arvelt. Ja mina ei tea, kui kehvasti mõnes teises valdkonnas on. Tallinn-Tartu maantee on küll näiteks koht, kuhu mina raha neljarealise jagu ei paneks. Ma ise sõidan seda nädalas korra aga ... mina pole otsustaja.
Ja äkki pole exKVJdel mitte unisus tekkinud või hääl ära läinud, vaid (Borjast paremini) näevad nad riigi üldiseid vajadusi ning seepärast ei pea õigeks hädakisa teha?

Nüüd tagasi A juurde.
Minu fookus on selles, et võimalikult palju EURe mis täna kulutatakse, annaksid võimaluse kohe pauku teha.
Et see 21000 oleks valmis homme hommikul riiki sõjaliselt kaitsma, peavad need üksused olema piisavalt varustatud, mehitatud, treenitud ja planeeritud. Aastaks 2026 siis 24000+. Muuseas seepärast toimubki kasv viimasel kahel aastal, et numbrite kasvu tõttu ei kaotaks tempot olemasolevate üksustes lahinguvõime kasv (hoolduses, laskemoonas, väljaõppes, mehituses).
Minu arvates on see parim heidutus mida me teha saame.
Võimalik vastane võib olla lootusetult ülekaalukas, kuid ta peab arvestama, et see väike 21000 on kohe kompromissitult rusikad püsti.
Selline puudulik, kuid ikkagi reaalne kaitsevägi teeb lihtsamaks ka igasuguse planeerimise liitlastele. Olgu see NATO või kahe/mitme poolses raamistikus.

[Viiskümmend]

Kui tagasi tulla selle Sõduris ilmunud kaitsekulude artikli juurde siis see väide oli minu arusaamise järgi hoopis järgmine: reaalne (arvutuslik) kaitsekulu on perioodil 2011-2015 liikunud jõudsalt 2% poole, jõudes suure eesmärgini 2016 aastal, kuid alates 2017 on deklaratiivne ja reaalne kulu hakanud kasvavas mahus lahknema.

Kuna see 2% plaan mida ellu viiakse on väga pikalt viimistletud nimekiri olulistest asjadest, teenustest ja investeeringutest siis A4-a kinnitusel saavutatakse eesmärk lihtsalt veidi hiljem ning midagi ära ei jää.

Samas on Eesti varasemad kaitse-hankeplaanid kuulutatud ebarealistlikeks ja olemasolevad realistlikeks ehk kusagilt jääb mingit olulist jõudlust puudu.

Soome on ju meie püha "puujumal" ja igavese tarkuse allikas, kui talitame nagu Soome ja viime ka oma säästud sinna siis on kõik ikka väga hästi!

[Taaniel Tina]

Huvitav, mis oleks soomlaste % number SKP-st, kui sinna lisada ka see number, mis tuleb otse riigieelarvest suurte hangete jaoks (laevad, lennukid jne)???
Ma arvan, et graafikud muutuksid meie poolt vaadates kohe palju kurvemaks.

[Kapten Trumm]

Ja kui lisada sinna veel asjad/kulud, mida teeb nt erasektor sundkoormiste korras

[Leo]

Eesti puhul iseseisev kaitsevõime Venemaa vastu on ebareaalne, mastaabid on lihtsalt nii erinevad, samas ei tähenda see, et peaks armee üldse laiali saatma. Sellist luksust suudavad endale peamiselt lubada suuremate naabritega sümbioosis elavad mikroriigid nagu Andorra ja Lichtenstein, kes on riigikaitse suuremale naabrile kantinud.

Kui mõttega lugeda Eesti ja Soome kaitse-eelarvete reaalsummasid ja mitu korda need erinevad, saab kiiresti aru, miks Soomes on X arv Y tehnikat ja Eestis oluliselt vähem või üldse puudu. Kui mingi võimekuse arendamiseks on vaja Z arv miljoneid või miljardeid, siis seda raha lihtsalt ei ole. SKJ on jätkuvalt kombeks hoida alles kõik mis töötab, näiteks elavad ajateenijad paljudes garnisonides jätkuvalt tsaariajal ehitatud vanades punastest tellistest kasarmutes ja suurtükivägi koosneb peamiselt idatüüpi vanadest kasutatud haubitsatest. Leidsin 2015. a YLE pika artikli, kus meenutati Soome ajaloo senist 64 Horneti ostmist ja toodi paralleele tänaste hindadega https://yle.fi/uutiset/3-8138978

1992. a 3,27 miljardit $ oleks tänapäeval suurusjärgus 5 miljardit €. Sellised suurhanked teeb Soome lisa-eelarvega, nii läheb ka uute lennukitega. Samas on täiesti selge, et piiratud eelarve tingimustes on EKJ ja kaitseministeerium majandanud väga hästi. Alustades sellest, et ei hakatud lõunanaabrite eeskujul priiskama kaadriarmeega, vaid keskenduti reservistide koolitamisele ja loobuti algusaastate unistustest 100 tuhandest reservistist (kes olid kergerelvadega) ka keskenduti kahele brigaadile, kellele oleks olemas kogu vajaminev varustus ja relvastus ning raskerelvade laskekomplektid. Teiseks, ei ole peetud paljuks teiste kasutuskõlblikku abi vastu võtta, näiteks Rootsi külma sõja aegsete varudega saadi riietatud ja relvastatud palju sõdureid ja Soome 105 mm haubitsad panid aluse eestikeelsele suurtükiväele. Tegelikult tehakse neid valikuid iga päev ja jäetakse mingi eriti äge asi ostmata, sest selle eest saab suuremal hulgal vähem ägedat, kuid piisavalt head. Soomes näiteks osteti suurem osa täna kasutusel olevaid haubitsaid ja rongitäitega laskemoona sakslastelt, kellel oli vaja odavalt lahti saada Ida-Saksa tehnikast. Kui 155 mm haubitsa hind Soomes on suurusjärgus pool miljonit €, siis 100 kasutatud haubitsa hinnaga hoiti jälle hunnik raha kokku. ÕT-meestele osteti harjutamiseks vanemaid rakette, mis oleks muidu hapuks läinud jne. Tegelikult on EKJ ikkagi Balti riikidest kõige suurema tulejõuga, mis ongi kogu asja mõte, et Eestit ei oleks võimalik mütsiga lüües kiiresti üle võtta enne liitlaste tegevuse alustamist.

[Kapten Trumm]

Eesti puhul iseseisev kaitsevõime Venemaa vastu on ebareaalne, mastaabid on lihtsalt nii erinevad, samas ei tähenda see, et peaks armee üldse laiali saatma.

Küsimus on rohkem selles, kas väikeriik peaks superriigile suutma osutada vastupanu operatiivsel või strateegilisel tasandil. Strateegilisel tasandil on suured shansid alati suurema käes - suurem ressurss kulutab lõppeks väiksema ressursi läbi ja suurem saavutab ikkagi oma sõjalised eesmärgid.

Meid huvitaks (meil on rohkem võimalusi) rohkem operatiivne tasand - riigikaitse peab olema piisavalt "suur", vältimaks olukorda, et sinu "kaitses" puuduvad tühjad kohad, kustkaudu saab suurem vastane sinu kaitsest mööda manööverdada ja võita sind lootusetusse olukorda mängides. Selle vältimiseks vajalikku "suurust" tuleb meil ehitada iga päev ja iga tund. Ja arvud 20+ tuhat meest pole siin siiski õige vastus, need arvud peaks olema nii 3 korda suuremad.

Soomlaste vastupanuvõimaluste hindamisel ei maksa end eksitada siiski nende 1500 km piirist - läbi inimtühja põlismetsa, kus on paar pisikest teed, ei "manööverda" suurt midagi. Soomlaste põhiline kaitsepiirkond on Lappenranta-Kotka vaheline kitsus laiusega ca 60 km. Vanasti oli selleks Karjala maakitsus, aga selle röövis NSVL ära. Lappenrantast põhja poole algab suur Saimaa järvistu, kust üle ei hüppa ka niisama midagi. Nagu meil Ida-Viru, ainult peegelpildis. Vahe lihtsalt on selles, et soomlastel on samasuuruse piirkonna kaitseks välja panna nii 10 korda suuremad jõud. Kui meil oleks Ida-Viru kitsusele (eeldusel, et me ei tee Lõuna-Eestit tühjaks) panna nt 50 000 meest (st 4 diviisi), siis usun, et me magaks rahulikumalt. Ses mõttes, et soomlased opereerivad siiski analoogsete kaitsepiirkondade puhul meist 5-10 korda suurema jõuga. Kui Soome SA suurus oli 750 000 meest (80ndatel nii oli), siis muutuvad need mastaabid täitsa kolossaalseteks.

Kui eespool keegi otsis Soomes "püha tarkust", siis vahest oleks selleks arvukus? Soome armee on alati olnud suhteliselt arvukas (ja on ka täna) ja on igasugu vahenditega vähemalt rahuldavalt tagatud. Kuigi mõned vahendid kutsuvad ka siin foorumis põlglikkust üles.

Klammerdumine 2% külge (mis ühest küljest on ju jube hea) tähendab teisest küljest lihtsalt seda, et efektiivseks operatiivtasandi vastupanuks vajalikku väge meil olema ei hakkagi, vaid see kulub ära tänase, vajalikust 3 korda väiksema väe alles hoidmiseks. Vorstil on 2 otsa.

[Viiskümmend]

https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/9 ... 6a493a26b7

"Suomi tarvitsee täysin itsenäisen hävittäjäpuolustuksen huoltotukikohtineen, koska Suomi ei kuulu puolustusliitto Natoon, eikä maallamme ole puolustusliittoa Ruotsin kanssa. Kriisitilanteessa Suomi ei voi laskea sen varaan, että ilmavoimien uusia hävittäjiä voitaisiin huoltaa Naton tukikohdissa Baltiassa ja Norjassa tai Ruotsin lentotukikohdissa."

...ehk nad on oma neutraliteedi tõttu paraku sõjaliselt absoluutsed lõunerid ja isegi Rootsi ei taga neile varustuskindlust. Väga hirmus ja ka kohutavalt kulukas