Riigikaitse eelarve

[Chupacabra]

Rahvaliit ja Isamaa valimistel suure suuga lubasid kaitseeelarve eest seista aga kiirelt taandati Ratase puudliteks. Miks peaks nüüd teistmoodi minema?

[strateegiline sõdur]

Artiklis on üks väide mis jäi silma ja ei vasta päris tõele. "Poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulusid suurendatakse 2%-ni SKP-st, tehti 2011. aastal.” meenutas kantsler Prikk.

Tegelikult on 2% juttu esmakordselt juba 1999. aasta koalitsioonilepingus. Tsiteerin "Eesti areng riigikaitselistes ja julgeoleku küsimustes on tagatud riigikaitsekulutuste osakaalu järkjärgulise suurendamisega kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist."

Alates 2002. aastast on 2% teema juba läbivas ja kindlas kõneviisis olnud kõigi poliitiliste koalitsioonilepingute lubadus.

Muuseas, 1997. koalitsioonilepingus oli lubadus tagada ressurssidega 26 000 inimese suurune kaitsevägi.

[Viiskümmend]

Sel ja järgmistel aastatel on Soomes kõige tähtsam teema viienda põlvkonna hävitajad.

Kuna viiest Soome hävitajakonkursile valitud lennukist ainult üks (F35) on viienda põlvkonna oma, siis kas saab nii väita, või kas Eesti Kmin avaldas saladuse

[AMvA]

Sel ja järgmistel aastatel on Soomes kõige tähtsam teema viienda põlvkonna hävitajad.

Kuna viiest Soome hävitajakonkursile valitud lennukist ainult üks (F35) on viienda põlvkonna oma, siis kas saab nii väita, või kas Eesti Kmin avaldas saladuse

Prikk ju, ei imesta üldse

[aj1972]

Artiklis on üks väide mis jäi silma ja ei vasta päris tõele. "Poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulusid suurendatakse 2%-ni SKP-st, tehti 2011. aastal.” meenutas kantsler Prikk.

Tegelikult on 2% juttu esmakordselt juba 1999. aasta koalitsioonilepingus. Tsiteerin "Eesti areng riigikaitselistes ja julgeoleku küsimustes on tagatud riigikaitsekulutuste osakaalu järkjärgulise suurendamisega kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist."

Alates 2002. aastast on 2% teema juba läbivas ja kindlas kõneviisis olnud kõigi poliitiliste koalitsioonilepingute lubadus.

Muuseas, 1997. koalitsioonilepingus oli lubadus tagada ressurssidega 26 000 inimese suurune kaitsevägi.

Loodetavasti siis ühel päeval jõuame suurema kui 2% eelarve juurde vähemalt tänuväärne artikkel ajakirjanikul kirjutatud. Vaadates kui kaua võttis aega 2% peale jõudmine siis enne 2030 aastat vist 3% me ei saavuta.

[Leo]

Oletan, et see artikkel on avapauk kaitsekulutuste tõstmisele, sest ebastabiilne olukord naaberriikides nõuab tegutsemist.

[LupusII]

See 2% on nii ehk naa muinajutt meile. Võin eksida ,aga kas 2% ei olnud neile kellel juba võimekused olemas on? Teised peaks panustama rohkem,aga...

[A4]

Selleteemalisi uudiseid valitsuse eilselt pressikonverentsilt: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/ ... igieelarve

Järgmisel nädalal lahtiminevate riigieelarve läbirääkimiste kohta saab kõige täpsemalt öelda, et see jääb miinusesse tõenäoliselt lähemaks neljaks aastaks. Pensionid tuleval aastal tõenäoliselt ei tõuse ning riigikaitselised kulutused hoopis langevad. Kärpimise osas ollakse aga valitsuses eri meelt. Näiteks riigikaitsekulud on seotud SKP suurusega ning kahanev SKP tähendab Martin Helme sõnul seda, et kuskil 50 miljoni euro kriipsutatakse automaatselt maha. „Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.“

[nimetu]

Nojah, valimistel kõlbas küll suuri patrioote mängida.

[London Bridge]

Osalt saab järgnev olema omamoodi lakmustest, millega tuleb välja, kas sellel 2% on olnud ka sisuline ja riigikaitseline mõte või ongi olnud pelgalt kantselliitliku illusiooniga, millega liitlastelt pai saada ning valimistel lumpenit rahustada. Samuti näitab Helme oma küündimatust, kui ta ei taipa, et tänane järsk 50M kokkuhoid võib paari aasta pärast tuua kaasa kordades kallima kaotatud võime taastamise.

[sada]

Selleteemalisi uudiseid valitsuse eilselt pressikonverentsilt: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/ ... igieelarve

Järgmisel nädalal lahtiminevate riigieelarve läbirääkimiste kohta saab kõige täpsemalt öelda, et see jääb miinusesse tõenäoliselt lähemaks neljaks aastaks. Pensionid tuleval aastal tõenäoliselt ei tõuse ning riigikaitselised kulutused hoopis langevad. Kärpimise osas ollakse aga valitsuses eri meelt. Näiteks riigikaitsekulud on seotud SKP suurusega ning kahanev SKP tähendab Martin Helme sõnul seda, et kuskil 50 miljoni euro kriipsutatakse automaatselt maha. „Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.“

Taustaks võib veel lisada selle https://www.err.ee/1129510/suur-osa-rii ... selt-joude

Riigikassa võlg on läbi koroonakriisi kasvanud, nagu plaan oli. 750 miljonit eurot on tänavu võetud Põhjamaade investeerimispangast ja 200 miljoni saamiseks sõlmitud leping Euroopa Nõukogu Arengupangaga. Pikaajalisi võlakirju on välja lastu pooleteise miljardi euro väärtuses ja lühiajalisi 575 miljoni eest. Ehk kokku kolm miljardit ja 25 miljonit eurot. Kulutatud sellest rahast on 900 miljonit ehk suur osa seisab.

[aj1972]

Siit vist saaks päris hea artikli:
Enne valimisi Helme hõikab riigikaitse peab olema 2,5 % vähemalt.
Koroona algul riigisektoris ei kärbi - mis peaks ka kaitseeelarve kohta käima.
Suvel laenates raha käis jutt,et ega me tegelikult seda laenuraha tagasi ei maksa samamoodi nagu ei maksa ka kreeklased, prantslased jne.
Nüüd istub mees siis 2% dogmas kinni.
Reformi tasakaalus eelarve juures võis mõista sellest 2% kinni pidamist aga nüüd kui öeldakse jääme defitsiiti nagu paljud Euroopa Liidus siis on see ikka väga mõistetamatu jutt.

[Smith]

Väga huvitav tõesti. Kohati on kuningapoeg justkui “Jürgenligistunud”.
Huviga ootan kuidas tõrvikumehed teda välja kukuvad vabandama
Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.

[nimetu]

Eks ta üks sigadus olegi. Kusjuures ma ei imestaks kui see hakkab ka praeguseid hankeid mõjutama. Osadel riikidel on juba see praktika olemas, kuidas suurelt planeeritud hangete lepinguid tuleb keset suurt kärpetuhinat hakata ümber tegema. Paras rehepapplus.

Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.

Minule ka kusjuures.

[aj1972]

Eks ta üks sigadus olegi. Kusjuures ma ei imestaks kui see hakkab ka praeguseid hankeid mõjutama. Osadel riikidel on juba see praktika olemas, kuidas suurelt planeeritud hangete lepinguid tuleb keset suurt kärpetuhinat hakata ümber tegema. Paras rehepapplus.

Minule tundub, et küsimus on isiklikus ebasümpaatias kaitseministri suhtes.

Minule ka kusjuures.

Ma mõtlesin,et tahtmine Isamaale ära teha nii suur,et sobib ka oblasti kuberneri amet peaasi,et ise pukis. Vähemalt minul selline mulje ja Martin Helme läheb riigikaitse "suurte sõprade" ritta kus juba Jürgen Ligi ja Indrek Saar ees ootavad.
SUUR;SUUR häbi Helmele!