Riigikaitse eelarve

Vasta
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Positiivne on see,et esimest korda on avalikult kõrgel tasemel välja öeldud saaksime ise hakkama st. plaan B on 6,5%. Edasi on meie valik kas peame tähtsaks naabreid-liitlasi ja saame hakkama väiksema numbriga.
Lisaks ei tasuks seda 2 protsenti liigselt müstifitseerida oleks omal ajal öeldud numbriks 1,6 või 2,4 % siis kurdaks me täpselt samamoodi kuidas suuremalt saaks panustada ainult majandust kasvatades, pensioneid kärpides, lapsi nälga jättes jmt.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3501
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Chupacabra »

Koalitsioonileping:
Riigikaitse
• Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga.
• Jätkame riigikaitse kulude täitmist praegustes kavades ettenähtud tasemel, mis on vähemalt 2% SKP-st ning millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm.
• Pingutame Euroopa julgeoleku ja sõjalise kaitse alustalaks oleva NATO tugevdamise nimel. Peame vajalikuks heidutus- ja kaitsemeetmete jätkuvat tugevdamist, sh läbi liitlaste sõjalise kohalolu Balti riikides.
• Arendame strateegilisi liitlassuhteid ning kaitsekoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigiga. Suurendame Põhjala ja Balti riikide julgeolekupoliitika alast ühistegevust.
• Viime laia riigikaitse arendamise kvalitatiivselt uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumise Riigikantseleisse ja suurendame õiguslikku selgust kriiside lahendamisel.
• Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.
• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.
• Pooldame Eesti jätkuvat jõukohast osavõttu rahuvalvemissioonidest. Jätkame koostöös liitlastega aktiivset inimkaubanduse- ja terrorismivastast võitlust.
• Tagame, et Eesti on küberkaitstud riik ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega.
• Toetame kaitsetööstusettevõtete tootearendust ja kaitsetehnoloogilisi teadusprojekte ning suurendame kohaliku kaitsetööstuse kaasatust.
Kohe alguses on oksüümoron - iseseisev kaitsevõime ja 2% SKtst. Ülejäänu on sooja õhu võngutamine.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Chupacabra kirjutas:praegustes kavades ettenähtud tasemel, mis on vähemalt 2% SKP-st
Nii et siis absoluuttaseme säilime on kõike muud kui garanteeritud :|
Chupacabra kirjutas:• Viime laia riigikaitse arendamise kvalitatiivselt uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumise Riigikantseleisse ja suurendame õiguslikku selgust kriiside lahendamisel.
Juba Ratas üritas eriolukorra algul Taimar Peterkoppi igati pildile tuua, et see tema autoriteeti tõstaks ja vastutust jagaks: https://www.err.ee/1068113/vaata-uuesti ... olukorrast See, et olemuslikult ministeeriumite ülesandeid Riigikantseleisse koondatakse, ei ole normaalne.
Chupacabra kirjutas:• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.
Seda ma usun küll. Loodame, et see praeguse eelarve seest ei tule.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Mulle tundub rohkem sellise iga aastase pressiteatega "ostame juurde kuuliveste" st. elu läheb vanaviisi edasi plaane ei muudeta, ei rapsita mis kõige olulisem Loodan,et oleme jõudnud sinna maale kus riigikaitse rahastusega enam ei mängita. Üldine teadlikus riigikaitsest on viimase 6 aastaga minu meelest kõigis parteides oluliselt paranenud.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3501
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Chupacabra »

Kriku kirjutas:
Chupacabra kirjutas:• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.
Seda ma usun küll. Loodame, et see praeguse eelarve seest ei tule.
See pidi tulema Iirimaale paberil roheenergia müügist.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh, siis sama teema, mis juba käigus: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40#p649440
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas paalberg »

Pole riigi asi Sõnajalgadele Aidusse tuulikute püstitamiseks lisaradareid hankida kui Eestil endal puudub sõjalise suunitlusega mereseirevõrgustik. Reformierakonna ja Laaneti valitsemise ajal tullakse Sõnajalgadele siiski vastu ja lubatakse oma tuulikud Aidus püsti panna?
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3501
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Chupacabra »

Samas on tegemist win-win-win olukorraga. Raha saadakse iirlastelt mittemillegi eest, KV saab ekstra radareid, tekib juurde hulgim tuuleveskeid, mis toovad maksuraha ja tõstavad energiajulgeolekut.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Pikk põhjalik artikkel mida saab mis protsendi eest
https://epl.delfi.ee/artikkel/92387993/ ... onit-eurot
Rabapistrik
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Rabapistrik »

Kuidas kaitseväge arendatakse?

Juhul, kui RKAK 2030 planeeritakse 2019. a prognoosi alusel (kaitsekulu 2030. a 2019. a prognoosi alusel 2% SKP-st, kriisijärgse majandusprognoosi alusel 2,23%), on võimearenduse ettepanek järgmine:
Operatiivstruktuuri kasvatamine 24 000-lt 26 000 võitlejani + 4 000 täiendreservi loomine
Digitaalse juhtimis- ning sidevõime loomine (reaalajas olukorrapilt, juhtimise häirekindlus)
Välisoperatsioonide tarbeks soomukite, relvastuse ja varustuse soetamine (praegu „laenatakse” Eestis paiknevatelt üksustelt)
Maakaitsestruktuuri (Kaitseliidu) võime tegutseda terve riigi territooriumil hajutatult + kasv kuni 9500ni võitlejani;
Liikursuurtükipataljoni loomine 2. jalaväebrigaadi
Maakaitse tankitõrjevõime tugevdamine (90mm kahurite väljavahetamine moodsa keskmaa tankitõrje vastu)
Merekaitse raketisüsteemide hankimine
Meremiinisõjavõime soetamine
Logistikapataljoni veovõime suurendamine
Põhjadiviisile loodud väekaitseüksuse rahastamine

Asjad, mis praegu teadaolevasse ressursiraami ei mahu, aga oleksid KVJ-i järgmised ettepanekud, kui leitakse lisavahendeid:
2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid varustamine soomukitega (kuni 180 soomukit); 0,06%* SKP-st aastas (loomiskulu 151 miljonit / ülalpidamine 5,3 miljonit aastas)
Brigaadide luurevõime tugevdamine (kombineeritud võimekasutus: UAV, sensorid, luure, tulejuhtimine) 0,02% SKP-st aastas (loomiskulu 10,8 miljonit/ ülalpidamiskulu 6 miljonit aastas).

3B ehk Baltiriikide ühisprojektidena omaksid suuremat prioriteetsust järgmised uued võimed:
Keskmaa õhutõrje 0,15% SKP-st aastas; (290 miljonit/18,2 miljonit)
Mitmelasuline raketiheitjate süsteem 0,05% SKP-st aastas; (109 miljonit/4,2miljonit)
Patrull-laevad 0,08% SKP-st aastas; (136 miljonit/11,8 miljonit)
Väike fragment sellest artiklist. Muuhulgas on huvitav see, et 2. jalaväebrigaadi soomukite ja brigaadide luurevõime tugevdamise loomiskulud on suurusjärgu võrra erinevad, aga ülalpidamiskulud sisuliselt võrdsed.

Edit: Lisaks oleks huvitav teada, kas Baltiriikide ühisprojektina pakutud võimetes esitatakse kogukulu või ühe riigi osa selles.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

aga ülalpidamiskulud sisuliselt võrdsed.
Ilmselt sellepärast, et neist soomukitest kasutatakse rahuajal ainult murdosa. Ülejäänud ootavad garaažides kas mõnda suurõppust või päris lahingutegevust. Loodetavasti pigem esimest...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Hoop sõjalisele riigikaitsele: praegu on puudu 444 miljonit eurot.
Kärt Anvelt, kart.anvelt@epl.ee
On otsustatud, et koroonapandeemiast tingitud majanduslanguse kiuste kaitsekulutusi 2024. aastani ei kärbita, et tagada riigikaitse järgmise kümne aasta arengukava eesmärkide täitmine. Ent arengukava võib suures osas jääda ainult paberile, kui uuelt valitsuselt ei tule täienduseks 2024. aastani antud rahastuskindlusele kindlat sõnumit: järgmise kümnendi jooksul on kaitsekulude tase vähemalt 2,23%.

Selleks et 2024. aastaks väljaarendatavaid kaitsevõimeid ülal pidada, kulub järgmistel aastatel vähemalt 2,12% SKP-st aastas. „Aga et võimaldada kaitsevõimel mingitki moodi areneda, nagu järgmise kümne aasta plaan esialgu küll veel vaid teoreetiliselt ette näeb, peaks see arv olema vähemalt 2,23% SKP-st. Kaitsekulude summa, mis veel 2019. aastal oli prognoositult 2% SKP-st, muutus koroonakriisi majanduslanguse tulemusel 2,23%-ks, ilma et absoluutsumma oleks muutunud. Ka Lätis ja Leedus oli eelmise aasta kaitsekulude tase 2,3%, ka nemad otsustasid mitte kärpida” tegi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu puust ja punaselt selgeks, mida protsendid väljendavad.

Pikk plaan on ainuvõimalik

Pikaajaline rahastuskindlus on kaitsevalmiduse seisukohast kriitilise tähtsusega. „Võimete arendamine on pika vinnaga protsess ning sõltuvalt võimest võib selle loomine nullist võtta kuni kümme aastat. See kaitsevägi, mis 2022. aastal lahinguvalmiks saab, kirjutati plaanidesse 2012. aastal. Ja 2016. aastal planeeritud kaitsevägi „valmib” 2026. aastal,” tõdes Oidsalu. „Majandus areneb tsükliliselt, aga riigikaitse vajab arenguks strateegilist stabiilsust. Olgu veel näiteks toodud, et kaitseväe ühe päeva lahingumoon maksab u 100 miljonit eurot. Neid varustatud päevi pole praegu sõjalistele vajadustele vastavalt ja ka kehtivates plaanides olev varustatud lahingupäevade arv on juba ressursipiirangute tõttu kärbitud.”

„Anname endale väga hästi aru, mis majanduses toimub ja et ajad on rasked, aga peame jälgima, et tervishoiukriis ei pöörduks pikemas perspektiivis meie jaoks julgeolekukriisiks, mis võib olla eksistentsiaalne kogu riigi ja rahva jaoks,” lisas kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. „Tegime juba eelmise aasta kevadel kriisikoosoleku, kus kaitseminister seadis väga ranged kululaed ja kaitseväe juhataja esitas ettepanekud, kuidas olemasolevat väestruktuuri odavamaks muuta.”

Juba mullu kevadel tehti ennetavad kärpeotsused, millega külmutati tsiviilteenistujate palgad (sääst 5,6 miljonit aastas), peatati kergjalaväepataljoni loomine (sääst 6,4 miljonit aastas), vähendati telkide arvu (2,5 miljonit aastas). Siit-sealt on veel kärbitud. Minna on tulnud ka väga tundlike ridade kallale. Näiteks on vähendatud erioperatsioonide varustuse hinda ning alandatud luure- ja eelhoiatuse kululage.

10 aastat, 444 miljonit?

„Kokku sõi koroonakriis kaitsekulude 2019. aasta prognoosist ära üle 600 miljoni euro, sellest ligi 200 miljonit kompenseeriti riigieelarve strateegiaga kuni 2024. aastani. Kuidas hoida kümne aasta pealt kokku ülejäänud 444 miljonit ehk keskmiselt 44 miljonit eurot aastas? See on võimalik, aga see tooks kaasa süsteemseid muutusi selles, kuidas Eestit kaitseme,” ütles Meelis Oidsalu. „Edasine kokkuhoid on võimalik, aga ainult sõjalistest struktuuriüksustest loobumise teel. Arvestades, et meil on praegu üks brigaad kummagi strateegilise suuna peale, tähendab see, et peame muutma kogu esmase iseseisva kaitse plaani,” selgitas Oidsalu. Ta täpsustas, et see tähendaks brigaadide asemel väiksemaid ja kergemaid üksusi. Näiteks teine jalaväebrigaad läheb aastas maksma 50 miljonit eurot.

Ent mida me kaitseministeeriumi ettepaneku järgi järgmistel aastatel arengukava arvestades juurde saame? Üks tuntum ja juba valitsuse otsusega tagatud arendus puudutab merekaitset ehk teisisõnu meremiine ja laevavastaseid rakette. „Oleme planeerinud ka lõunasuunal asuvas teises brigaadis arendada välja liikursuurtükipataljoni, selleks et oleksime liikuvad, kaitstud ja võimelised vastast mõjutama mitte kilomeetrite, vaid kümnete kilomeetrite, uuema moonaga isegi kuni 100 km kauguselt. Ka on plaanitud investeerida uuendatud side -ja juhtimisvõimesse, et meie kaitsevägi oleks ka hajutatult ja vastasele nähtamatult tegutsedes hästi juhitav. Omadele hästi nähtav, vastastele hästi varjatud,” rääkis Prikk.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütles, et laevatõrjerakettide hanget valmistatakse praegu ette. „Kui kehtib valitsuse eelmise aasta otsus eraldada 2022. aastaks kaitseinvesteeringute programmi täiendusena 46 miljonit, siis võiksid need süsteemid loodetavasti juba 2024. aastal olla meil relvastuses,” ütles Herem. Jutt käib laevatõrjesüsteemidest laskeulatusega kuni 200 km, täpsustas ta.

Reaktiivsuurtükivägi koos lätlastega

Praegusesse rahastusskeemi mitte mahtuvateks, ent tulevikus vajalikeks arendusteks peab kaitseväe juhataja reaktiivsuurtükiväe loomist koostöös teiste Balti riikidega. „Tulevikus peaksime koos Lätiga tegema reaktiivsuurtükiväe, mis olenevalt laskesüsteemist ja laskemoonast on laskeulatusega 70–350 kilomeetrit. Arvan, et need vahendid paigutatuna kõigisse kolme Balti riiki ja erinevate sihtmärkidena merele ja maale, suudaksid ühel hetkel üksteist paremini toetada kui tankipataljonid või -kompaniid,” selgitas Herem.

Peamine oht on ikka Venemaa

Ohupildis mängib endiselt peamist rolli Venemaa. Venemaale meeldib ebastabiilne lääs, eriti lähivälismaa, ja peamine konkurent on ikka NATO. Ühtsuse lammutamiseks on endiselt esikohal sõjalised vahendid, ent ka küber- ja muud moodsa maailma võimalused. Venemaa on vägesid juurde loonud ja arendab Läänemerel nii ranna- kui ka õhukaitset. Oma riigi kaitsmise seisukohast on selline tegevus ebaproportsionaalne.

Venemaa 2020. aasta kaitsekulud olid 3,9% SKP-st ja need üha kasvavad. Kui mujalt on tulnud kärpida, siis kaitsekuludesse leitakse hambad ristis ikka raha juurde.

Siiski, nagu märkis kindralmajor Martin Herem, on üks asi see, kui Venemaa suurendab selle raha eest samasuguseid vägesid, mis meil on. „Aga tuleb meeles pidada, et Venemaa on esiteks kohutavalt suur ja peab kõiki oma piire kaitsma. Teiseks, Venemaal on tuumaväed, mis neelavad meeletu hulga raha. Ja eks selle riigikaitse raha eest tehakse seal veel igasuguseid asju hokiväljakuteni välja,” ütles Herem.

Asekantsler Meelis Oidsalu lisas, et Eesti riigikaitse on väga tõhus: meil on väiksema kaitse-eelarve puhul välja panna suurem sõjaaja kaitsevägi kui teistel meietaolistel NATO liikmesriikidel. Eelarve nominaalsuuruselt oleme seejuures Balti riikide seas kolmandal kohal. Näiteks Leedu kaitsekulud on isegi sarnaste protsentide puhul peagi Eesti omadest ligi kaks korda suuremad.

Läti hangib praegu soomukeid ja on juba hankinud palju iseliikuvaid suurtükke. Kõvasti investeeritakse oma kaitseliitu. Leedu hangib soomukeid ja maailma parimaid iseliikuvaid haubitsaid. See tähendab arusaamist, et nagu Läti julgeolek oleneb Eesti julgeolekust, samuti on ka vastupidi. „Miks mitte ei võiks Liepāja alt kaitsta meie saari?” tõi Herem esile.

Nii NATO tervikuna kui ka ameeriklased eraldi on Balti riikidele alati rõhutanud, et ühiseid plaane tuleks teha rohkem. Muidugi peab see kõik toimuma NATO plaanide raames. „Selleks peaksimegi arendama neid võimeid, mida on mõistlik kogu aeg siin hoida ja mida on keerulisem lühikese aja jooksul siia siirata. Näiteks kui meil on keskmaaõhutõrje, mis põhineb ikkagi olukorrateadlikkusel ja radaritel, siis liites siia juurde ükskõik milliste liitlaste süsteeme, oleks süsteem juba paigas. Seda saab siis tugevdada, mitte ehitada nullist üles,” tõi Herem näite.

Kümneaastane arengukava on pikk ja põhjalik dokument, millest avalikkuse ette jõuab väike osa. Herem oli väga rahul sellega, et dokumendi põhirõhk on olemasoleva ülalpidamisel. „Ei saa ka ju öelda, et võime üldse ei suureneks,” lisas kaitseväe juhataja.

Kuidas kaitseväge arendatakse?

Juhul, kui RKAK 2030 planeeritakse 2019. a prognoosi alusel (kaitsekulu 2030. a 2019. a prognoosi alusel 2% SKP-st, kriisijärgse majandusprognoosi alusel 2,23%), on võimearenduse ettepanek järgmine:
* Operatiivstruktuuri kasvatamine 24 000-lt 26 000 võitlejani + 4 000 täiendreservi loomine
* Digitaalse juhtimis- ning sidevõime loomine (reaalajas olukorrapilt, juhtimise häirekindlus)
* Välisoperatsioonide tarbeks soomukite, relvastuse ja varustuse soetamine (praegu „laenatakse” Eestis paiknevatelt üksustelt)
* Maakaitsestruktuuri (Kaitseliidu) võime tegutseda terve riigi territooriumil hajutatult + kasv kuni 9500ni võitlejani;
* Liikursuurtükipataljoni loomine 2. jalaväebrigaadi
* Maakaitse tankitõrjevõime tugevdamine (90mm kahurite väljavahetamine moodsa keskmaa tankitõrje vastu)
* Merekaitse raketisüsteemide hankimine
* Meremiinisõjavõime soetamine
* Logistikapataljoni veovõime suurendamine
* Põhjadiviisile loodud väekaitseüksuse rahastamine

Asjad, mis praegu teadaolevasse ressursiraami ei mahu, aga oleksid KVJ-i järgmised ettepanekud, kui leitakse lisavahendeid:
* 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid varustamine soomukitega (kuni 180 soomukit); 0,06%* SKP-st aastas (loomiskulu 151 miljonit / ülalpidamine 5,3 miljonit aastas)
* Brigaadide luurevõime tugevdamine (kombineeritud võimekasutus: UAV, sensorid, luure, tulejuhtimine) 0,02% SKP-st aastas (loomiskulu 10,8 miljonit/ ülalpidamiskulu 6 miljonit aastas).

3B ehk Baltiriikide ühisprojektidena omaksid suuremat prioriteetsust järgmised uued võimed:
* Keskmaa õhutõrje 0,15% SKP-st aastas; (290 miljonit/18,2 miljonit)
* Mitmelasuline raketiheitjate süsteem 0,05% SKP-st aastas; (109 miljonit/4,2miljonit)
* Patrull-laevad 0,08% SKP-st aastas; (136 miljonit/11,8 miljonit)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

* Maakaitse tankitõrjevõime tugevdamine (90mm kahurite väljavahetamine moodsa keskmaa tankitõrje vastu)
Selles reas on tegelikult kaks kvalitatiivset muudatust, millest see varjatum mulle väga sümpatiseerib.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Täna kiitis valitsus heaks 100 päeva programmi.

Kaitseministril on kaks teemat programmis:
1. Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.
2. Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

Teine neist teemadest on täidetud juba enne programmi allakirjutamist. Esimese teema osas saab teha kokkuvõtte 21.mail. Teema õnnestumist võib näiteks kvantitatiivselt mõõta toimunud kohtumiste järgi.

Esimene on toimunud:
https://www.kaitseministeerium.ee/et/uu ... earendused
Kuigi pigem on tegemist tavapärase protokolliga, et värske minister suhtleb ametisse saades oma kolleegidega. 100 päeva eesmärgi täitmiseks võiks eeldada nüüd väga tihedat kohtumiste kaskaadi. Eks näis.

Samasse perioodi jääb üks teine protsess - riigieelarve strateegia koostamine. Valdkonna olulisust, ministri tugevust või nõrkust ning tema positsiooni valitsuses näitab see kui palju suudab ta oma valdkonnale raha eelarvesse saada. Eelarve näitab tegelikke jõujooni valitsuses. Eks näis kuidas läheb. Elame kaasa ja hoiame pöialt.
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Mereväe aluste jutt liikus oma teemasse: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=3345
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist