www.militaar.net

2% SKPst on õnn ja õnnetus, rahastamise stabiilsus selle varjus on näiline.

On ja ei ole näiline. Siiski tähendab see seda, et suurte kääridega ei minda eelarve kallale ja enamus olemasolevaid võimekusi jäävad üldiselt kestma. Mingeid pisemaid kärpeid võib tõesti tulla, kuid üldises plaanis mitte nii suurelt kui võiks. Probleem tekib siis kui majanduse seis on pikemat aega kehvem, siis manduvad kõik võimed järjepidevalt ja lõpuks peab hakkama valikuid tegema, et millest loobuda.

sang kirjutas: Jätaks kõrvale mõttemängud, et mida selle 2% sisse võidakse soovida toppida. Laskem fantaasial lennata, mis on sõjaliseks riigikaitseks vajalik: piiritara, PPA mereseire

Kas PPA-le on antud sõjalised ülesanded?

Mina küll väidan, et see 2% SKP-st on tegelikult pikaajalise kaitseplaneerimise jaoks väga oluline nr ja sellisena vajalik. Kui kuidagi suudetakse saavutada pikaajaline kokkulepe suurema protsendi peale - on muidugi tore.

Ainult et see suurem protsent tuleb siis millegi arvelt. Küsimus, et mille...

Teine teema on aga see, et mõned kulud kasvavad kiiremini kui SKP. Viimasel ajal on selleks näiteks töötasu.

Samal ajal on SKP kasvanud suurusjärgus 2-3,5% aastas. Et EKV oleks atraktiivne tööandja - palgakasv peaks vastama üldisele trendile. Kuid eelarve samal ajal nii palju ei kasva. Järelikult - väheneb raha muude kulude jaoks...

Samal ajal on SKP kasvanud suurusjärgus 2-3,5% aastas. Et EKV oleks atraktiivne tööandja - palgakasv peaks vastama üldisele trendile. Kuid eelarve samal ajal nii palju ei kasva. Järelikult - väheneb raha muude kulude jaoks...

Vähemalt osades piirkondades on sellel aastal siiski täheldatud palgakasvu pidurdumist. Õnneks või kahjuks - oleneb kuidas võtta.

Palgakulu on (õnneks) väiksem osa kaitse-eelarvest, kuigi kindlasti üks olulisemaid - rahuajal peame eelkõige hoidma ja arendama oma inimesi.

Kahjuks ei ole mul küll pakkuda häid numbreid ja tabeleid, kuid antud valdkonna eksperdid kinnitavad, et kaitse-eelarvest väga olulist osa mõjutava sõjalise kauba (relvastus, moon, MIL-varustus jne jms) rahvusvahelisel turul on inflatsioon oluliselt kõrgem kui üldine hindade kallinemine. Ehk siis sõjaasjad maksavad järjest rohkem nii reaalsummadelt kui ka kasvuprotsendiliselt. Kui meie eelarve on lukustunud 2%SKP külge, siis militaarturu inflatsiooni tõttu me saame selle eest endale aasta-aastalt järjest vähem asju lubada. Selles ongi 2% probleem. Jah, hea on see, et meil on kindel rahastus, mis võimaldab pikkasid plaane teha, mis ei ole ainult plaanid vaid reaalsed tegevuskavad. Halb on aga see, et iga planeerimistsükliga saame järjest vähem uusi asju plaani panna.

Kaitse-eelarve üldist, püsivat ja kestvat tõstmist üle 2% ei pea ma kehtivas poliitilises situatsioonis eriti realistlikuks. Meie poliitmaastikul valitseb rahaliste vahenditega katmata lubaduste üleküllus ning seni kuni riigikaitsega ei ole mingit akuutset valu ("vaenlane müüride taga"), seni lähevad vahendid oluliselt prioriteetsemate (loe: kindlamalt lisahääli toovate) teemade sisse. Ainus lootus on kaitseinvesteeringute programm, aga selle loomine on igakordne eriotsus ning selle praegune maht (20M€/a) pigem ei näe kasvu. Kui moonavaru jaoks on vaja 1B€, siis mitu aastat veel läheb?

Kas PPA-le on antud sõjalised ülesanded?

Nagu ütlesin, on sellised teemad praegu (veel?) fantaasialend. Aga arvake ära, millisest eelarvekillust otsib valitsus rahastust, kui ühtäkki tekib poliitiline konsensus näiteks piirivalve sõjaväestamise ja SA ülesannete andmiseks? Kas siseminister läheks välja poliitilise seppuku peale ning jätaks päästjate-politseinike palgad jätkuvalt tõstmata? Või ammutame sellest lõppematust kuldmüntide hunnikust nimega "2%SKPst"?

Ehk siis sõjaasjad maksavad järjest rohkem nii reaalsummadelt kui ka kasvuprotsendiliselt.

Mis on igati loogiline, sest nõudlus on nii Euroopas kui ka mujal peale pikki seisakuaastaid taas tõusnud. See on paratamatu hetkel ja lähitulevik väga muutusi ei too.

Kui moonavaru jaoks on vaja 1B€, siis mitu aastat veel läheb?

Kui see varu kestab 10 aastat, siis liiga palju, kui kestaks 20 aastat, siis võib-olla oleks parema poliitilise motivatsiooni puhul isegi käeulatuses.

Aga arvake ära, millisest eelarvekillust otsib valitsus rahastust, kui ühtäkki tekib poliitiline konsensus näiteks piirivalve sõjaväestamise ja SA ülesannete andmiseks?

Seda ma kõige rohkem kardangi. Julgeoleku killustatus erinevate organisatsioonide vahel on teatud mõttes nii õnn kui ka õnnetus.

http://www.kmin.ee/et/uudised/sojalise- ... a-2-skp-st

Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks.

„Näita oma eelarvet ja ma ütlen kus on sinu prioriteedid“ – sellest põhimõttest lähtuvalt tasub alati lugeda kõiki arengukavasid ja suunda seadvaid plaane. Hiljuti tuli välja RES 2020-2023 ehk uue valitsuse riigieelarve plaan järgnevaks neljaks aastaks. Paar tähelepanekut peale läbilugemist. Natuke vale teema all küll kirjutan, kuid ehk annab järgnev lühivorm vastuse küsimustele, et miks riigikaitseks raha juurde ei tule ja kus on järgneva nelja aasta sihid.

1. Aastal 2017 oli Sotsiaalministeeriumi osakaal riigieelarvest pisut alla 40%, nii nagu see oli ka näiteks aastal 2013, seevastu aastaks 2023 on sotsiaalkulutuste osakaal tõusnud juba pea 52% eelarvest. 7 aastaga (2017 kuni 2023) 3,8 miljardi pealt 6,5 miljardi peale. Muljetavaldav tõus. Sama tempoga jätkates koosneks aastal 2047 kogu riigieelarve ainult sotsiaalvaldkonna kulutustest. Senisest suurem finantseerimine ootab ees järgmisi programme:
a. sotsiaalkindlustus
b. tervis
c. laste- ja perede programm
d. tööturuprogramm
e. hoolekande osa 2023. aastaks vähendatakse
2. Perioodi 2020 – 2023 kaotajad ehk kes peavad leppima pitsitama hakkava näljatundega. Võrreldud on valdkonnale eraldatud summasid aastal 2020 ja 2023. aastal.
a. haridus- ja teadus (koolivõrgu programm, üldharidus, teadus, digipööre, täiskasvanuharidus)
b. keskkonnakaitse- ja kasutuse valdkond
c. põllumajandus, toit ja maaelu
d. majandusvaldkond, täpsemalt transport, konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, ehitus, energeetika, infoühiskond, e-riik ja sideturg
e. regionaalpoliitika
3. Sisejulgeolek ehk siseministeeriumi valitsemisala läheb järgnevaks neljaks aastaks pausile. 2020. aastal antakse neile 424 mln ja 2023. on plaanis neile eraldada 421 mln. Seega arvestades elukalliduse tõusu ja prognoositud palgakasvu muudes sektorites saame aastal 2023. üle paarikümne miljoni eest aastas vähem turvalisust. Isiklik leping turvafirmaga ja koju suurema tulekustuti soetamine on igati mõistlik soovitus igale Eesti elanikule.
4. Kokkuhoidlikumalt majandama peab ka välisministeerium ja kultuurivaldkond.
5. Riigikaitsesektor jätkab 2% kursil, näpuotsaga liitlastele jaoks veel peale, samuti 20 mln laskemoonale aastas täiendavalt juurde.
6. Protsentuaalselt suurim kasv, kui võrrelda 2023. aastat 2020. aastaga, ootab ees lugupeetud seadusandlikku kogu. Tõsi küll, summaliselt pole tegemist märkimisväärse teemaga. Pigem on kasvul märgiline tähendus ja põhjus tarbetuks vihakõneks.
7. Eurotoetused, mis moodustasid varasemalt ligi 10% eelarvest ja mille najal tehti märkimisväärne osa investeeringutest, lõppevad ära ja kukuvad 3-4% peale eelarvest. Asendust meie enda eelarvest plaanis ei ole. Investeeringud jäävad seega vähemaks, silmaga nähtav mõju ilmneb 10-15 aasta pärast.

Selline kaudselt teemasse puutuv uudis siis:
https://majandus24.postimees.ee/6704730 ... -volakirju
Eesti emiteerib esimest korda lühiajalisi võlakirju, kusjuures negatiivse(!) intressiga. See tähendab, et riigile makstakse võlakirjade eest sisuliselt peale! Riigi rahanduse seisukohast on see vähemalt lühiajaliselt väga kasulik samm, sest võimaldab lappida puudujääke ja vähendab ehk võimalike kärbete ulatust ning mõjusid. Boonusena muidugi see, et paarsada tuhat eurot saadakse kaubapeale. Kui see tähendab sisejulgeolekul sektorile vähendatud eelarvelisi kitsendusi, siis mõjutab see otseselt ka n-ö laiapindset riigikaitset.

https://majandus24.postimees.ee/6707612 ... -probleeme

Euro seisukorra arvamus:
Euroopas valitseb endiselt negatiivsete intressimäärade ajastu ja selle lõppu on näha raske. Iseasi, kas laenamisele peale makstes saavutatakse soovitud eesmärk inflatsiooni ja majanduskasvu osas, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Miks peab investor laenajale peale maksma?

Lõppeval nädalal lõi laineid uudis, et Eesti riik emiteeris 200 miljoni euro eest negatiivse intressimääraga võlakirjasid. 12-kuulise lunastustähtaja puhul peavad investorid võlakirjade hoidmise eest «peale maksma» lausa 0,19%. Kõigest paar päeva hiljem püstitas uue «rekordi» Saksamaa, kes suutis 10-aastase lunastustähtajaga võlakirju müüa koguni intressimääraga -0,24%.

Et kogu emissiooni maht ulatus 22 miljardi euroni, siis tähendab see, et kui võlakirja ostjad hoiaksid seda enda käes lunastustähtajani, teeniksid nad selle tehingu pealt kokku kahjumit pea 53 miljoni eurot. Tundub uskumatu? Seejuures märgiti 1,6 kordselt üle, s.t. taolistel tingimustel olid ostjad valmis soetama veelgi suurema koguse võlakirju.

Kuidas on võimalik, et laenu võtmise eest makstakse riigile peale ja kes on sellise võlakirja ostjad? Põhjus peitub tänases keskpankade rahapoliitikas. Kui Eesti inimene kurdab selle üle, et tähtajalisel hoiusel seisva raha eest ei taha pangad sugugi intressi maksta, siis pankade jaoks on olukord veel keerulisem. Nimelt asuvad kommertspankade pangakontod omakorda keskpangas.

SOOVITAME LUGEDA
AUTO
149
Tähelepanu jalgratturid: Tallinnas kehtib teile ühistranspordiradade keeld (4)
MAJANDUS
Skandaalselt pankrotistunud ehitusfirmade audiitor ei tohi enam tegutseda
MAJANDUS
15
Järsk alkopööre: kauplused vahetavad tuhandeid hinnasilte
Euroopa keskpank on aga leidnud, et tänases majanduskeskkonnas peaks pangad olema inflatsiooni ja majanduskasvu ülal hoidmiseks võimalikult motiveeritud raha välja laenama ja «karistab» pankasid raha hoidmise eest keskpanga kontol koguni -0,4% negatiivse intressiga. Et erinevate kapitali- ja likviidsusnõuete tõttu ei saa pangad kunagi kogu raha välja laenata, otsitakse võimalusi, kuidas see võimalikult turvaliselt ja kättesaadavalt paigutada. Eesti riigi võlakirja -0,19% intress tundub -0,4% kõrval juba päris ahvatlev.

Ka negatiivset intressi kandva võlakirja pealt võib teenida

Nutikamad investorid on märkinud, et ka negatiivset intressimäära kandva võlakirja ostmisel on sellelt võimalik raha teenida. Seda nimelt olukorras, kui intressimäärad turul peaksid veelgi langema. Näitlikustades – ostes 1000 eurose võlakirja, mille eest riik lubab tagasi maksta 990 eurot, kaotab investor 10 eurot.

Edaspidi langevad turul intressimäärad aga veelgi ja järgmise emissiooni käigus lubab riik 1000 eurose võlakirja eest tagasi maksta vaid 980 eurot. Kui investor esimese võlakirja nüüd müüki paneks, siis võiks keegi selle ära osta 1009 euro eest ja võrreldes uue emissiooni tingimustega ikkagi «võita». Esimene investor teeniks nii aga lausa 9 eurot kasumit.

Tänases majanduskliimas näib taoline stsenaarium üsna tõenäolisena. Euroopa keskpank juhindub rahapoliitika kujundamisel Euroala inflatsioonist, mis piirdus mais kõigest 1,2%ga, kaugel alla seatud 2% eesmärki. Volatiilseid kütuse- ja toiduainehindasid välja jättev baasinflatsioon oli mais vaid 0,8%. Nii on Euroopa Keskpank juba kinnitanud, et on valmis kasutama «kõiki tööriistakastis olevaid vahendeid», et Euroopa majandust tabanud madalseisu leevendada. Võimalike meetmetena ei ole välistatud ei mullu lõppenud võlakirja ostuprogrammiga jätkamist ega ka edasisi intressimäära alandamisi.

Negatiivne intressimäär Euroopa probleeme ei lahenda

Euroala probleemide lahendamine vaid odava laenuraha abil näib siiski aina enam jätkusuutmatuna. Vastupidiselt võib see neid ka hoopis süvendada. Suur osa Euroopast vaevleb täna nõrga tootlikkuse kasvu käes ja soodne laen seda häda ei ravi. Hüppelist kasvu tootlikkuses oodatakse ennekõike alustavatelt ettevõtetelt, kelle finantseerimine käib investorite poolt paigutatud omakapitali, mitte pangalaenude abil. Selles vallas jäävad Euroopa edulood paraku kahvatuks.

Küll aitavad soodsad laenutingimused elus püsida vanadel aegunud ärimudeliga ettevõtetel. Kõrgemad intressid võiksid nii mõnedki neist viia pankroti veerele ja koondamisteni, mis jätaks heaoluga harjunud eurooplase vihma kätte. Kahjuks kipub majandusajalugu aga näitama, et uued äriideed tekivad just siis kui inimestel on halb ja ebamugav. Selle asemel eelistab Euroopa täna mugavat stagnatsiooni.

Põhimõtteliselt millest kisa? Öeldi lihtsalt välja mõned tõed, mida siin kõik vist niigi teavad:

1. Relva hind ja toimiva väeosa hind on väga väga erinevad.
2. Kõik tuleb millegi arvelt
3. Raha on vähe - relvi ei saa osta mitte % SKPst vaid ikka raha eest ja seda pole piisavalt kalliste süsteemide jaoks.

Paraku kurb reaalsus on see, et EKRE ja Isamaa ei teinud head tööd ja ei kaubelnud välja ekstra rahastamist kaitsevaldkonnas.

Siin võib muidugi öelda õigustatult, et ressurssi saaks EKV siseselt paremini kasutada - pmt siis merevägi laiali saata. Kuid üldisemas pildis on probleemiks ikkagi liiga väike rahaline panus, kui tahame saada soomusbrigaadi, keskmaa õt ja rannakaitsevõime. Mis on nii öelda minimaalne enne kui saame öelda, et mingigi advekvaatne enesekaitsevõime on olemas.

Paraku kurb reaalsus on see, et EKRE ja Isamaa ei teinud head tööd ja ei kaubelnud välja ekstra rahastamist kaitsevaldkonnas.

See on ka minu põhiline nurina koht. Mõlemad selgelt lubasid, kuid lõpuks ei tehtud selleks mitte midagi. Kui nemad ei tee, siis teistele ei saa ammugi loota. Nii jäävad ka meie võimekused kõigis valdkondades stoppama.

Xender kirjutas:Paraku kurb reaalsus on see, et EKRE ja Isamaa ei teinud head tööd ja ei kaubelnud välja ekstra rahastamist kaitsevaldkonnas.

Ma vaatan, poliitikateemade sulgemisega foorumis on mõnel mehel mälu õite nõdraks(-või valikuliseks) läind

Teatavasti avastas uus koalitsioon ("EKRE & Isamaa") aga, et riigikassa eelmisest valitsusest nii ärarüüstet, et igasugu "tõstmiste" asemel tuli valitsemist hoopis aukude lappimisest // kärpimisest // koondamisest alustada.. ja nii ka kaitsekulude tõstmine otse automaatselt solgiveega allavoolu läks

KRIKU ehk tõstab siit alates Xenderi postist oma õigesse kohta - meil ju õkva riigikaitserahastamise kleeps siinsamas (loeb Xender ka õigest kohast // värskendab mälu // sodib vähem asiseid teemasid)

Teatavasti avastas uus koalitsioon ("EKRE & Isamaa") aga, et riigikassa eelmisest valitsusest nii ärarüüstet, et igasugu "tõstmiste" asemel tuli valitsemist hoopis aukude lappimisest // kärpimisest // koondamisest alustada.. ja nii ka kaitsekulude tõstmine otse automaatselt solgiveega allavoolu läks

Eee...EKRE ja Isamaa avastasid, et suurem partner on eelarve sirgeks tõmmanud, oleks vast siiski korrektne tõdemine...

Mitte ainult sirgeks tõmmanud, vaid ja jaganud lubadusi ("erakorraline pensionitõus"), mis muudab selle kaitsekulude kasvu sisuliselt võimatuks.

www.militaar.net

Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"