aj1972 kirjutas:
Paar mõtet lisaks.
2019. aasta sügisel riigieelarvet tehes prognoositi käesoleva aasta Eesti SKP suuruseks 29,2 miljardit. Selle pinnalt tehti ka kaitsekulude (2%) arvutus ning anti riigikaitseks 584 miljonit aastal 2020. Lisaks veel kaitseinvesteeringute 20 miljonit, liitlaste kulud 10,5 mln ja välistoetused 7 mln. Sellest saati on olukord kardinaalselt muutunud, helge tulevik on asendumas musta minevikuga.
Käes on majandusanalüütikute pidupäevad, kus kõik vaatavad ootusärevate nägudega nende suunas. Huvi Terviseameti tegemiste vastu on kadumas ning juba mitu head nädalat tagasi võtsid majandusinimesed positsioonid avangardis sisse. Paraku kõik värskemad kevadised majandusprognoosid on hetkel ebausaldusväärsed. Majanduskriis alles kerib ennast vaikselt lahti. Õigupoolest oli majanduslangus õhus juba aasta alul, sõltumata viiruse mõjudest. Viirus muutis väikse languse pigem täiuslikuks tormiks.
Näiteks kogu euroala 2019. aasta viimase kvartali majanduskasv oli 0,1%, sh Saksamaa kasv null protsenti. Miks see oluline on ei vaja ilmselt pikemat selgitamist. Eesti ettevõtetest on ekspordiga otse seotud 30% ja lisaks veel 50% ettevõttetest on tarneahelat pidi seotud ekspordiga. Kui välisnõudlus kaob, kahaneb kohe ka meie riigi majandus. Sisetarbimine seda ei katta ei suuda. Suletud piiridest ja kahanevast globaalsest kaubandusest on meil rohkem kaotada kuid teistel riikidel. Üks suuri megatrende kriisi tuules arvataksegi olevat seniste tarneahelate lahtisidumine ja kodule lähemale toomine. Kuid eks neid mõjusid oli juba ka ilma viiruseta. Tasub vaadata mida tegid USA ja ka Jaapan viimased paar aastat.
Aasta alul alanud majanduslanguse ja viirusest võimendust saanud sündmused on muutnud olukorra majanduskrahhile iseloomulikuks. Olukorra otsesed kahjud on kokku loetavad kiirelt – nädalate ja kuude jooksul, kuid kaudsemad seosed – teise ja kolmanda ringi mõjud – selguvad alles kuude ja isegi aastate pärast. Majanduslangusest väljakasvava sotsiaalse kriisi järelmeid saab seevastu uurida paarikümne aasta pärast. Sotsiaalsete protsesside tsükkel on mõõdetav pigem põlvkondadega. Eks mingeid mõjusid saame näha ka eri riikide ühiskonnakorralduses. Kui ikka raha otsa saab, kõht tühjaks läheb, tuleb hinge kurjus.
Ebaselge on samuti kuidas mõjub majanduslangusele pretsedenditu riigi toetusmeetmete pakett ja mis mõju sellel lõpuks ikkagi on. Viimase viie aastaga on eurosüsteemi varaostude raames soetatud kokku 2,7 triljoni eest varasid. Vaadates summa suurust ja saadud tulemust olen mina küll väga nõutu näoga. Sellise raha eest, tegite sellise kehva asja, võiks küsida. Samas võimalik, et ilma oleks veel hullem olnud. Nüüd paisatakse täiendavalt 0,75 triljonit Euroopa keskpankade tasandil juurde. Lisaks riikide sisesed triljonid eurod otsetoetusmeetmetena. Millega see kõik lõpeb – raske öelda. Murega vaatan Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja nende tuules kogu kontinendi fiskaal- ja majanduspoliitika suunas. Eksperiment iseenesest on muidugi huvitav, klassikaline kolonel Blotto strateegia rakendamine sõjaudus võitmiseks. Ehk kui sa ei tea mida teha siis on parim valik teha kõike mida võimalik. Midagi tehtust ikka õige on ja võib loota, et äkki juhuslikult on õigeid valikuid rohkem kui valesid otsuseid. Väga põnev jälgimine igaljuhul, vähemalt teoorias.
Maisemaks minnes siis enamvähem suve lõpuks on suurem pilt selge ja teada kas ning kes ning kui palju mis aastal kärpima peab. Kui vaadata Eesti Panga ühte aprilli alguse ennustust siis tuleks perioodil 2020-2023 riigikaitsel ennast kärpida 211,6 miljoni võrra. Summa aluseks on kahe prognoosi võrdlus. Esiteks 2020. aasta riigieelarves olevad SKP numbrid ja teiseks Eesti Panga aprilli alul tehtud prognoos. Kuid veelkord, see kõik on asjatu oletus senise teadaoleva ja avalikult kättesaadav info pinnalt.
Kui kaitseminister on avaldanud arvamust, et võtame puudujääva katmiseks laenu siis ilmselt riigikaitsesektori laenusoov oleks sotsiaalvaldkonna puudujäägi kõrval tühine.
Valitsuse väljaöeldud eesmärk on 2020. aastat mitte kärpida. Põhjusel, et mitte veelgi võimendada langust. Mis omakorda tingib vajadus uuesti minna laenuturule. Maksulaekumiste pilt on nukker ja sealt puudujäävat saaks katta vaid kas kärpides või laenates. Nagu mainitud siis kärpimine on 2020. aastal hetke väljaütlemiste pinnalt välistatud ja seega jääb üle vaid laen. Laenurahaga peaks katma ka eelnevalt vaadatud SKP muutusest tuleneva 103 miljonit 2020. aastal riigikaitsesektoris (2019. sügisel SKP prognoos 2020. aastaks 29,2 mlrd ja hetkel Eesti panga prognoos 24,05 mlrd, kahe arvu põhine arvestuslik kahest protsendist lähtuv vahe ongi 103 miljonit).
Kärbetest hoidumiseks peaks teine laenupakett olema riigi vaates vähemalt sama suur kui esimene plaanitud oli. Kuid see kõik on vaid minu isiklik arvamus senise teadaoleva ja väljaöeldu pinnalt ning ei pretendeeri mingile tõele. Mis tegelikult juhtub, seda ei tea veel keegi.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
