www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 30 Sept, 2020 10:10

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1936 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88 ... 130  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 16:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1099
Chupacabra kirjutas:
Lugesin kah seda ja meenutades, et sama asja ütles mõned nädalad tagasi Luik, tekkis ainult üks mõte - Isamaa on valimiskampaaniaga alustanud. Sest reaalset soovi neil kaitsekulusid hoida/kasvatada pole.


Minu mäletamist mööda ütles Luik midagi sellist, et kui SKP peaks väga oluliselt langema ja sellega koos ka kaitseeelarve, siis tuleks laenu võtta ja hoida kaitseeelarve planeeritud tasemel, et kõik olulised võimearendused saaks ära tehtud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 21:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1722
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Tsiteeri:
Herem valis kehva aja KV juhatajaks hakata (mitte et ta seda aega väga valida sai), kui juba ei ole, siis lähitulevikus läheb kõvaks võitluseks raha üle.
:lol:
Raha eest oskab iga loll seda teha!
Samas - nii et löö katust, pole seda kunagi olnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2020 11:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2696
Asukoht: Tallinn
Ma ei taha hetkel midagi arvata Eesti sisepoliitikast, kuid siitpoolt vaadatuna tundub mõistlik teha suuremad hanked ära kasvõi laenuga. Soomes ennustatakse, et majandus kukub halvimal juhul kahekohalise numbri ja sellega seoses riigi tulud kukuvad märgatavalt, samal ajal üritatakse sisetarbimist pinnal hoida, ehk riigi kulud tegelikult suurenevad. Sellest hoolimata lähevad suuremad hanked edasi, sest neid relvasüsteeme ostetakse aastakümneteks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 20 Aug, 2020 14:32 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20670
Asukoht: Viljandimaa
Sven Sakkov:
Tsiteeri:
Peame me Valgevenes toimuvat teraselt jälgima ka enda julgeolekupoliitilisele olukorrale mõeldes? Kas NATO peaks varakult võimalikud stsenaariumid läbi mõtlema?

Mõtleme stsenaariumile, kus Venemaa võtab Valgevene sõjaliselt üle. Baasid, liitriik, mis fantoomkehandina on ju olemas. Siis tuleb NATO idatiiva julgeolek üle vaadata. See ei puuduta niivõrd ehk Eestit, aga Poolat ja Leedut küll, samuti Lätit. Sest siis on olukord Suwałki koridori osas palju ohtlikum. Sellisel juhul tuleb küll väga selgelt vaadata, kus on eelpaigutatud väed, mis seal on ja mida meie teeme.

Eestil ei ole luksust pikutada 2% kaitseinvesteeringute peal, sest väikesed riigid, kes on väga keerulises olukorras, on ajalooliselt ikkagi väga teistsugused investeeringud kaitsesse panustanud. Näiteks Iisrael. Praegu on seal see üle 4%, kuid on olnud aeg, kui see oli 25% ja 30% SKP-st.

Küsimus on, kas on mingi piir, kust edasi me ei ole nõus maksma.

Ma tahaksin näha seda arvutust, mis on see piir, kus me ütleme: see on liiga kallis, ärme oleme iseseisvad. Ma ei usu, et sellist piiri on olemas. Loomulikult ei räägi ma Iisraeli näitel 20%-st, küll aga 2,5–3%-st. See annaks meie kaitseväele võimaluse ka areneda, mitte lihtsalt hoida võimeid, mis neil praegu on. Tasapisi hakkavad ka need 2%-le jäädes vananema, pluss tehnika läheb kogu aeg kallimaks ja Euroopa julgeolekuolukord viletsamaks.

Ma tahaksin näha seda arvutust, mis on see piir, kus me ütleme: see on liiga kallis, ärme oleme iseseisvad.

Mida peaminister Jüri Ratas teile ütleks, kui teeksite talle ettepaneku suurendada kaitsekulutusi näiteks 3%-ni SKP-st? Kui populaarne see avaldus oleks?

Mina võin seda hea meelega öelda, kui Jüri Ratas peaks mind selles küsimuses vastu võtma. Avalikult olen ma seda ka varem öelnud. Poolteist aastat tagasi tegin ERR-i intervjuus ettepaneku kaitsekulud 2,5%-ni viia, selleks et uusi võimeid arendada. Näiteks õhutõrjet me selle 2% eest ei saa. Riigikaitselaenuga saaks osta midagi uut ja samal ajal peaks suurendama riigikaitsekulutuste baassumma näiteks 2,5%-ni, mis tagaks uute võimete elutsüklikulud.

Võtame näiteks Soome, kus väga suuri oste tehakse eraldiseisvate rahastusmehhanismide kaudu. Sel ja mitmel järgmisel aastal on seal kõige suurem teema viienda põlvkonna hävitajad. Soome kaitseministeeriumi 2021. aasta kaitse-eelarve projektis on riigikaitse eelarve suurenemine 1,7 miljardi euro võrra 4,8 miljardile. Sellest 1,7 miljardist on enamik hävitajate hanke esimene jupp. Aga isegi kui suured hanked maha võtta, kasvaks Soome riigikaitse-eelarve 0,7%. Ning neil on samuti koroonakriis ja majandussurutis. Meil on sellest üht-teist õppida.
Eesti peab riigikaitsesse rohkem panustama, sest julgeolekuolukord muutub üha halvemaks, sõnab ametist lahkuv kaitseuuringute keskuse juht.

NATO-ta ei tee me midagi. Iseseisvast kaitsevõimest pole mõtet unistadagi.

Juhul kui meie kaitsekulutused pole 30% SKP-st. Aga kui juhtub, et NATO-t pole, siis peaks meist saama kõige suuremad Euroopa ühise kaitse fännid maailmas üldse.
https://epl.delfi.ee/uudised/sven-sakko ... d=90775153

Aga kes teda kuulab :dont_know:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 13:35 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29672
Parafraseerides ühte kunagist kaasfoorumlast 1930ndate lõpu teemal "Eesti tormas saadud rahapakkidega üleöö kuumaks muutunud relvaturule, aga sealt osta polnud suurt midagi".

Kui Valgevenes keerab juba fekaali venti, on relvastusvõidujooksus juba esimene kaotus käes, relvastuda tuleb ennetavalt (vt eelmine lõik).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 19:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9145
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
KÕIGE HULLEM PROGNOOS: EESTI KAITSEEELARVE VÕIB JÄÄDA KÜMNEID MILJONEID VÄIKSEMAKS

Kärt ANVELT

Eesti kaitsekulude eelarve on ajale jalgu jäänud. Summa, mis sellel aastal kaitseministeeriumi eelarvereale tuleb – 615 miljonit eurot (möödunud aastal vastavalt 585 miljonit ehk 2% SKP-st) –, tundub üüratu, aga teha saab selle eest ainult hädapärast. Ent USA võimukoridorides soovitati juba ammu enne Donald Trumpi presidendiks saamist: Eesti kui rinderiigi panus kollektiivkaitsesse peaks olema suurem, sest eksistentsiaalne oht ähvardab teid ju rohkem kui teisi.
Rahvusvaheline julgeolekupilt on muret tekitav. Seda teavad kõik, et Hiina mõju suureneb ja Põhja-Korea ähvardab rakettidega. Vähem mõeldakse praegu ehk Venemaale. Kaitseminister Jüri Luik viitas Venemaa kaitseministrile, kes koroonapandeemia kevadise haripunkti ajal teatas, et elame sõbralikult ning Venemaa omalt poolt kinnitab, et suuri õppusi ei korraldata ja edaspidi lennatakse ainult sisselülitatud transponderitega ja järgitakse kõiki reegleid – mida peaks muidugi tegema kogu aeg.
Tegelikult midagi ei muutunud. Venelased ei anna ka praegu sageli lennuplaani ega näita end tsiviilradaril. Sama lugu on õppustega, mis, tõsi küll, olid juba varem planeeritud. Kuid nagu Luik märkis, jätab suurõppus Kavkaz tänavu eriti võimsa mulje.
„Olgu Venemaal COVID-19-ga, nagu on, õppuste ambitsioonis ja nende läbiviimises pole järeleandmisi tehtud. Kavkaz ei tähenda ainult seda, et poisid-tüdrukud Põhja-Kaukaasias püssi lasevad, vaid see on kompleksõppus. Paneme pildi kokku. Mäletatavasti suurendasid rootslased oma kaitsevalmidust, sest venelastel käib praegu üks osa Läänemere õppuste kaskaadist, millel on piisavalt häbiväärne sisu mitte ainult poliitilise nähtavuse, vaid ka sõjalise otstarbe mõttes. Seda peab vaatama suure strateegilise pildi osana, kus ühel tiival midagi justkui ei toimu, kuid samal ajal kiigutatakse raskuspunkt Läänemere regiooni või vastupidi,” rääkis Luik.
„Seda, milleks Venemaa sõjaliselt võimeline on, oleme näinud nii Gruusia kui ka Ukraina puhul ja kui lugeda president Putini viimaseid sõnavõtte, tuleb nüüd tähelepanelikult jälgida Valgevenes toimuvat. Meie piiride taga käib pidev sõjaliste võimete arendamine, seega on ohte võimalik minimeerida vaid iseseisva ja kollektiivkaitse tugevdamisega,” lisas Luik.

Ohutase on pigem kasvanud

Niisiis pole sõjalises ohupildis meie jaoks midagi rõõmsamaks läinud. „Vaadates, kui hõivatud on USA ja teised Euroopa riigid muude probleemidega – olgu see Aafrika, Aasia või Ladina-Ameerika –, ning arvestades seda, kuidas ühiskonnad tegelevad koroonaviirusega kaasnevate suurte probleemidega, siis suhteline ohutase või ohtlikkus on meie jaoks pigem kasvanud,” tõdes kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.
Eesti tänavuses kaitse-eelarves on seaduse järgi 615 miljonit eurot. Tavaolukordades väikesed muudatused kaitseministeeriumi ei morjenda: kusagilt võetakse selle arvelt midagi vähemaks või ollakse ehk planeeritust vähem operatsioonidel. „Aga kui nüüd tuleb mingi märkimisväärne šokk – ja COVID-i mõju tõttu eelarvele võib see juhtuda –, siis on tõeline risk, et senised arvestusalused lendavad uppi,” nentis Prikk. „Kui 2020. aastal jääks kehtima 8% majanduslangus, mida näitas kevadine prognoos, ja peaksime viima kaitsekulude 2% osa sellega vastavusse, siis kaotaksime üle 66 miljoni euro,” selgitas Prikk.
66 miljonit eurot on rohkem kui näiteks luure või kaitseliidu eelarve.
Kaitseminister Jüri Luik juhtis tähelepanu, et seni pole riigieelarve üle peetud ühtegi poliitilist arutelu. Esmaspäeval peaks avalikuks saama rahandusministeeriumi uus majandusprognoos, mille alusel arutelusid alustatakse. „Minu seisukoht on, et mingit kärbet ei tohiks kaitse-eelarves teha,” lausus Luik.
Aga mida kaitseministeerium teeb, kui saab käsu kärpida? Paneme Ämari lennuvälja kinni? Tõenäoliselt me sellega eriti raha ei võida. Sulgeme kaitseliidu või lõpetame luureüksuse töö? Selge on, et sedagi ei tehta.

Kust saaks kärpida?

Prikk märkis, et pikas arengukavas, kus on kirjas, mis peab 2026. aastaks tehtud olema, on ka asju, mida praegu pole veel soetatud või rajama hakatud.
„Kindel on see, et esimeses järjekorras saavad pihta sellised asjad, mille ärajätmine, edasilükkamine või väiksemana tegemine on majanduslikult tehtav ja mille väljaarendamine on küll plaanides, kuid mida ei ole veel alustatud. Näiteks uue põlvkonna raadiojaamadele üleminek. Aga kui kärped on kiiremad ja suuremad, siis kahtlemata on küsimus ka neis asjades, mis on juba olemas, rääkimata sellest, et uusi ja vajalikumaid asju pole lihtsalt võimalik teha. Nii minu kui ka kogu meie valitsemisala üldine planeerimispõhimõte on, et me ei osta mingisugust uut läikivat masinat, kui meil pole raha hankida selle jaoks moona, panna seda garaaži, koolitada välja inimesi. Sellega petame me iseennast ja raiskame Eesti rahva raha. Aga naabrit, vastast me sellega ei lollita,” tõdes Prikk.
Ühtlasi rõhutas ta, et kuidagi ei saa me endale lubada seda, et hangime olemasolevatele üksustele vähem laskemoona või vajalikke sõidukeid.
Soome teeb väga suuri oste eraldi rahastusmehhanismide kaudu. Sel ja järgmistel aastatel on Soomes kõige tähtsam teema viienda põlvkonna hävitajad. „Soome kaitseministeeriumi 2021. aasta kaitse-eelarve projektis on riigikaitse eelarve tõus 1,7 miljardi euro võrra 4,8 miljardile. Sellest 1,7 miljardist on enamik hävitajate hanke esimene jupp. Aga isegi kui suured hanked maha võtta, suureneb Soome riigikaitse-eelarve 0,7%. Ja neil on samuti koroonakriis ja majandussurutis. Meil on sellest üht-teist õppida,” ütles hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov. Ta lisas, et Eesti kaitsekulusid tuleks suurendada vähemalt 2,5%-ni SKP-st.
Kas kaitseministeeriumil on ambitsiooni seda protsenti valitsuselt küsida? Prikk tunnistas, et mängulaud muutub pidevalt, eriti veel nüüd, USA-s toimuvate NATO- ja Euroopa-teemaliste sõnavõttude taustal. „Seega peaksime rääkima mitte ainult kaitsekulude SKP-ga seotud protsendi tõusust, vaid ka absoluutmäära suurendamisest võrreldes varasemaga,” nentis Prikk.

Liitlaste eelarve on samuti surve all

Priki sõnutsi on koroonapandeemia andnud paljudele riikidele hea ettekäände oma kaitsekulude plaanid üle vaadata. USA kavatseb Euroopast ära viia maaväe kiire ja mobiilse teise ratsarügemendi, mida on ka Eestisse roteeritud. „Seetõttu meil ongi vaja teha endal rohkem, kui seni oleme võimalikuks ja vajalikuks pidanud, et meie kaitse oleks tagatud ja kaetud ka kohtades, kus võisime varem eeldada, et mingiks ajaks on kasvõi liitlaste vastupanuvõime olemas. Oluline on see ka selleks, et saaksime olla väga nõudlikud oma liitlaste suhtes ja suunata neid tegema otsuseid, mis on ka meile vajalikud,” tõdes Prikk.
Aastail 2010–2013 töötas Prikk kaitsenõunikuna Eesti Washingtoni suursaatkonnas. Siis kohtus ta tihti Eestisse sõbralikult suhtuvate kongresmenide ja senaatoritetega. Eesti käis juba toona ameeriklastega koos operatsioonidel ja oli üks väheseid riike, mille kaitsekulud olid juba toona 2% SKP-st. „Sain juba tol ajal ka neil sõbralike inimestega kontorides toimuvatel kohtumistel külma duši, kui senaatorite kaitse- või julgeolekunõunikud ütlesid: te olete rinderiik, teie primaarhuvid on need, mis on NATO kollektiivkaitsena olulised. Mis 2%-st te räägite? Külma sõja ajal panustasid kõik riigid kõvasti üle 2%, rinderiigid umbes topelt. Kui te tõsimeeli tahate, et teid kaitstaks, siis peate mitte 2%-st kinni hoidma, vaid märkimisväärselt rohkem panustama,” meenutas Prikk.
Ta lisas: „Viimastel aastatel kuuleme aga rohkem kui kunagi varem, et 2% peaks võtma latist ülesaamisena, mitte sellena, mida Eest riik peaks tegema.” Kantsler rõhutas, et see pole sugugi ainult president Donald Trumpi jutt. „See on kõige teravamalt jutuks USA koridorides, aga seda on ka mujal. Ja see on ka kindlasti küsimus, mida NATO võimeplaneerijad eri riikide NATO võimekohustuste täitmist läbi vaadates tõstatavad,” ütles Prikk.
Ka kaitseminister Jüri Luige arvates peaksid Eesti kaitsekulutused olema vähemalt 2,5% SKP-st. Luik rõhutas, et kaitse-eelarve avaldab mõju ka Eesti majandusse panustamisele, sest paljud kaitsevaldkonna ostud ja investeeringud on seotud just kodumaiste ettevõtetega.

Meie majandus on väike

Nagu on kunagi öelnud toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo: Eesti-suuruse väikese riigi ja sellise asukoha puhul ei ole probleem ainult kaitsekulude protsent, vaid muret teeb meie SKP suurus üldse. Majandus on lihtsalt väga väike. Ja ega protsendiga ka poodi ei lähe.
Seega pole praegu teada, kuidas eelarve läbirääkimised lähevad, aga võib juhtuda, et kui otsustatakse säilitada enam-vähem samas suurusjärgus praegune absoluutsumma ehk 615 miljonit eurot, siis protsent SKP-st on küll automaatselt suurem, aga lisavõimeid selle eest ei saa, sest summa ise jääb ikkagi samaks.
Meenutame kümne aasta tagust aega, kui Eesti praegused kaitseplaanid sündisid.
Poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulusid suurendatakse 2%-ni SKP-st, tehti 2011. aastal. Aastail 2012–2013, kui kaitseministeerium hakkas koostama Eesti riigikaitse kümneaastast arengukava, mõeldi läbi, mida on Eesti kaitseks kõige rohkem vaja, ja tehti suhteliselt ebapopulaarne otsus, et tabelisse kirjutatakse ainult see, mida selle 2% eest on päriselt võimalik ära teha. „Otsustasime mitte teha ebarealistlikke plaane, sest nende peale kulutaksime ainult energiat ja raha,” meenutas Prikk.
Teine toona tehtud jäik otsus nägi ette, et uut ladu, maja, tehnikat või varustust hankides ei peteta end ostuhinnaga, vaid arvutatakse läbi, kui palju maksab pikas perspektiivis selle ülalpidamine. „Kõik läks pisidetailideni paketi sisse: tehnika, seda vedavad masinad, määrimiseks vajalik tavott, aasta-aastalt üha enam vaja minevad varuosad, majad, laod, ohvitserid ja nende palgad, harjutusväli ja sellega seotud kulud, ajateenijate väljaõpe, üksustevahelised sidevahendid. Kõige selle tulemusel tekkisid maksumusmudelid, mis on meie planeerimise aluseks,” loetles Prikk.
Nii kümme aastat tagasi kui ka praegu on inimesi, kes ütlevad kaitseministeeriumile: kui kusagilt on saada head tehnikat, ostke ära. Küll pärast näeb, kuidas seda üleval pidada, sest valitsus ei saa ju teile ometi öelda, et juba soetatud masinale kütust või laskemoona ei osteta. „Tegelikult see nii ei käi. Me teame, et selliseid hasartmänge on riigi rahaga tehtud, kus on üht ja teist asja soetatud, aga pärast tuleb välja, et ei olegi jõudu seda ülal pidada,” ütles Prikk.
Ühest küljest on tegu tohutu tabelimajandusega. Teisalt on see kaitseministeeriumi juhtkonda rahandusministeeriumile esitatavate taotluste puhul aidanud, kui tekib näiteks kahtlus: see summa on küll laest võetud. Ei ole, sest üksikasjadeni on võimalik lahti lüüa väikseimagi kasarmu küttekulu ja supiportsjonite arv.
Teisisõnu, tegemist on põhjaliku eeltööga, mida aasta-aastalt korrigeeritakse. Näiteks üsna hiljuti võeti relvastusse hollandlastelt ostetud jalaväelahingumasinad. „Loomulikult saime nii hollandlastelt kui ka tootjatelt päris palju infot selle kohta, millised on nende edasised kulud. Oma kogemusele toetudes oleme neid nüüd aga korrigeerinud, sest Eestis on teistsugused polügoonid, teistsugune loodus. See tähendabki seda, et etteantud ressursi raames paigutame pikka plaani kõik alates kaitseväe juhataja palgast kuni selleni, et automaatidele kulub nii ja nii palju laskemoona või ajateenijad saavad nii ja nii palju suppi,” selgitas Prikk.

2026. peaks olema kaks suurt jalaväebrigaadi

Praegu kehtiv arengukava on projitseeritud 2026. aastani. Nagu Prikk selgitas, tähendab see, et kümme aastat tagasi majandusprognoosides ette antud arvude põhjal tehtud arenguplaani järgi on Eestil 2026. aastaks kaitsevägi, milles on kaks suurt jalaväebrigaadi. Üks on põhjapoolne ja Tapa-keskne ning seal resideerivad raskem üksus Scoutspataljon ja elukutseliste üksus. Võrus asub teine, kergem brigaad, mis keskendub rohkem reservväelastele. Peale selle on seal juures ülejäänud osad: merevägi mereolukorra teadlikkuse, miinitõrje ja seire jaoks. Õhuvägi, mis toetab Ämari käigus hoidmise kaudu eelkõige liitlasi, aga on ka seire ja olukorrast teadlikkuse jaoks. Loomulikult luure, toetusüksused jne.
Seega, 2026. aastaks peaks seda plaani tegema hakates ette nähtud struktuur valmis saama. Mis puudutab näiteks tehnikat, siis perioodi jooksul on alguses suuremad soetamiskulud – olgu siis tegemist uute masinatega transpordiüksustele, jalaväelahingumasinatega Scoutspataljonile, Koreast ostetud liikursuurtükkidega või nüüd kogu kaitseväele ostetavate uute automaatidega. Perioodi lõpuks moodustavad nimetatust suure osa käigus hoidmise kulud.
„Ehk et hangid algul midagi juurde ning järjest rohkem maksad hiljem proportsionaalselt selle eest, et seda kõike käimas hoida ja/või asendada. Oluline on, et pidevalt säilivad samad võimed. Kui ladu on vanaks jäänud või kütuseauto lagunenud, siis soetame teise samaväärse. Samal ajal aga planeeritud võime suuremaks enam ei lähe,” selgitas Prikk kaitseministeeriumi arvutusi. „Igasugune muutus – näiteks laskemoona või varuosade hind – mõjutab meie võimet 2026. aastaks planeeritu ära teha.”


Tsiteeri:
VÄLJA TULEKS VAHETADA 2000 SÕIDUKIT

Kristjan Prikk tunnistas, et kaitseministeeriumis on mängitud unistuste mängu: mida teeks Eesti, kui saaks nagu Soomegi kaitse-eelarvesse lisainvesteeringuid. Ühtlasi ütles Prikk unistustest rääkides kohe, et allveelaevade ega hävitajate eskadrilli üle pole mõtet arutleda.
See-eest on räägitud palju olulisemast valdkonnast, millest küll 24. veebruari paraadile kõnelema ei minda, kuid mis on eluliselt oluline: välja tuleb vahetada üle 2000 inimesi ja laskemoona vedava sõiduki, mis läheb maksma üle saja miljoni euro. Rohkem on räägitud merega seotud vajadustest: radarid, juhtimiskeskus, aga ka meremiinid, millega vastast mõjutada. „Oleme vaadanud ka maa peal vastase pikema maa taha mõjutamise, reaktiivsuurtükisüsteemide poole näiteks. Samuti oleme vaadanud õhutõrje poole. Aga kui nende puhul oleks isegi raha olemas, siis muu hulgas oleneks palju ka sellest, mida teevad meie naaberriigid ja kuivõrd on võimalik regionaalselt arendada integreeritud relvasüsteeme. Kõlab küll uhkelt, kui meil on 32 või 200 km kaugusele lendav mererakett, aga kui see on koos selle ühe raketilaskjaga kogu 800-kilomeetrise ranniku ulatuses ainus, siis mis kasu sellest on?” arutles Prikk.



_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 20:19 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1981
Rahvaliit ja Isamaa valimistel suure suuga lubasid kaitseeelarve eest seista aga kiirelt taandati Ratase puudliteks. Miks peaks nüüd teistmoodi minema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 22:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 294
Artiklis on üks väide mis jäi silma ja ei vasta päris tõele. "Poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulusid suurendatakse 2%-ni SKP-st, tehti 2011. aastal.” meenutas kantsler Prikk.

Tegelikult on 2% juttu esmakordselt juba 1999. aasta koalitsioonilepingus. Tsiteerin "Eesti areng riigikaitselistes ja julgeoleku küsimustes on tagatud riigikaitsekulutuste osakaalu järkjärgulise suurendamisega kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist."

Alates 2002. aastast on 2% teema juba läbivas ja kindlas kõneviisis olnud kõigi poliitiliste koalitsioonilepingute lubadus.

Muuseas, 1997. koalitsioonilepingus oli lubadus tagada ressurssidega 26 000 inimese suurune kaitsevägi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 22:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1726
Tsiteeri:
Sel ja järgmistel aastatel on Soomes kõige tähtsam teema viienda põlvkonna hävitajad.


Kuna viiest Soome hävitajakonkursile valitud lennukist ainult üks (F35) on viienda põlvkonna oma, siis kas saab nii väita, või kas Eesti Kmin avaldas saladuse :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2020 7:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1099
Viiskümmend kirjutas:
Tsiteeri:
Sel ja järgmistel aastatel on Soomes kõige tähtsam teema viienda põlvkonna hävitajad.


Kuna viiest Soome hävitajakonkursile valitud lennukist ainult üks (F35) on viienda põlvkonna oma, siis kas saab nii väita, või kas Eesti Kmin avaldas saladuse :roll:


Prikk ju, ei imesta üldse :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2020 13:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 728
strateegiline sõdur kirjutas:
Artiklis on üks väide mis jäi silma ja ei vasta päris tõele. "Poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulusid suurendatakse 2%-ni SKP-st, tehti 2011. aastal.” meenutas kantsler Prikk.

Tegelikult on 2% juttu esmakordselt juba 1999. aasta koalitsioonilepingus. Tsiteerin "Eesti areng riigikaitselistes ja julgeoleku küsimustes on tagatud riigikaitsekulutuste osakaalu järkjärgulise suurendamisega kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist."

Alates 2002. aastast on 2% teema juba läbivas ja kindlas kõneviisis olnud kõigi poliitiliste koalitsioonilepingute lubadus.

Muuseas, 1997. koalitsioonilepingus oli lubadus tagada ressurssidega 26 000 inimese suurune kaitsevägi.


Loodetavasti siis ühel päeval jõuame suurema kui 2% eelarve juurde vähemalt tänuväärne artikkel ajakirjanikul kirjutatud. Vaadates kui kaua võttis aega 2% peale jõudmine siis enne 2030 aastat vist 3% me ei saavuta.


Viimati muutis aj1972, 03 Sept, 2020 12:26, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2020 15:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2696
Asukoht: Tallinn
Oletan, et see artikkel on avapauk kaitsekulutuste tõstmisele, sest ebastabiilne olukord naaberriikides nõuab tegutsemist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2020 17:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 23:06
Postitusi: 181
See 2% on nii ehk naa muinajutt meile. Võin eksida ,aga kas 2% ei olnud neile kellel juba võimekused olemas on? Teised peaks panustama rohkem,aga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Sept, 2020 17:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1639
Selleteemalisi uudiseid valitsuse eilselt pressikonverentsilt: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/ ... igieelarve

Tsiteeri:
Järgmisel nädalal lahtiminevate riigieelarve läbirääkimiste kohta saab kõige täpsemalt öelda, et see jääb miinusesse tõenäoliselt lähemaks neljaks aastaks. Pensionid tuleval aastal tõenäoliselt ei tõuse ning riigikaitselised kulutused hoopis langevad. Kärpimise osas ollakse aga valitsuses eri meelt. Näiteks riigikaitsekulud on seotud SKP suurusega ning kahanev SKP tähendab Martin Helme sõnul seda, et kuskil 50 miljoni euro kriipsutatakse automaatselt maha. „Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.“


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Sept, 2020 17:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5191
Nojah, valimistel kõlbas küll suuri patrioote mängida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1936 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88 ... 130  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: alban, Harald Hirmus ja 12 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt