www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Jaan, 2019 22:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 612 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2018 19:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
strateegiline sõdur kirjutas:
Mis puudutab riigitasandil laenuvõtmist, siis arvan, et oleme olnud põhjendamatult konservatiivsed. Samas pole riigikaitsevaldkond küll esimene kuhu laenuraha kõigepealt peaks suunama, mõni muu valdkond tundub veelgi olulisem. See viimane tõdemus läheb muidugi vist militaar.neti ametliku doktriiniga vastuollu.


OT küll, aga huvi pärast ja teise valdkonna inimesena kui tohib küsida - kuhu näiteks?

Laenuraha päris jooksvate kulude peale ma ei laseks, nagu propageerib Eesti 200. Eriti praegu tuleb arvestada majanduse ülekuumenemise ohtu.

Kus meil nii suur investeeringuvajadus on? Ehitus on praegu saavutanud oma võimete piirid ja aitaks ülekuumenemisele kaasa.

Väljamaalt relvade ja moona ostmisel on makroökonoomiliselt see omadus, et ta ei erguta eriti majanduskasvu ehk ei tee meie majandust laenusõltuvaks. Mingil määral oleme me niigi eurorahasõltuvad. Selles mõttes pole praegu paha aeg midagi laenurahaga osta. Majandusseisaku või languse ajal näeb vastutsüklilise eelarvepoliitika kontseptsioon ette defitsiidi arvel majanduse elavdamise.

Muidugi tuleb arvestada, et kõik plaanid võtavad aega ja nende realiseerimise ajaks võib meil olla juba uus majandusreaalsus.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2018 14:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 86
Martin Peeter kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:
Mis puudutab riigitasandil laenuvõtmist, siis arvan, et oleme olnud põhjendamatult konservatiivsed. Samas pole riigikaitsevaldkond küll esimene kuhu laenuraha kõigepealt peaks suunama, mõni muu valdkond tundub veelgi olulisem. See viimane tõdemus läheb muidugi vist militaar.neti ametliku doktriiniga vastuollu.


OT küll, aga huvi pärast ja teise valdkonna inimesena kui tohib küsida - kuhu näiteks?

Laenuraha päris jooksvate kulude peale ma ei laseks, nagu propageerib Eesti 200. Eriti praegu tuleb arvestada majanduse ülekuumenemise ohtu.

Kus meil nii suur investeeringuvajadus on? Ehitus on praegu saavutanud oma võimete piirid ja aitaks ülekuumenemisele kaasa.

Väljamaalt relvade ja moona ostmisel on makroökonoomiliselt see omadus, et ta ei erguta eriti majanduskasvu ehk ei tee meie majandust laenusõltuvaks. Mingil määral oleme me niigi eurorahasõltuvad. Selles mõttes pole praegu paha aeg midagi laenurahaga osta. Majandusseisaku või languse ajal näeb vastutsüklilise eelarvepoliitika kontseptsioon ette defitsiidi arvel majanduse elavdamise.

Muidugi tuleb arvestada, et kõik plaanid võtavad aega ja nende realiseerimise ajaks võib meil olla juba uus majandusreaalsus.


Proovin teemas püsida ja liigselt teistesse valdkondadesse ei lasku. Üritan teemat lahata ikka riigikaitsevaldkonna raames.

Minu argumentatsioon, miks ma hetkel pigem ei kaaluks laenu abil riigikaitse valdkonna rahastamist, peitub arusaamises, et miks üldse ja kuna on mõttekas kasutada laenuraha.

Kui laenuraha kasutamisest pole loota tulude kasvu või kulude vähenemist pole mõistlik laenu kaaluda, väljaarvatud juhul, kui olukord on lõplikult kriitiline. Kui näljasurmani on jäänud üks päev või sõja alguseni loetud tunnid kõlbab ka SMS laen. Küll pärast vaatab, kuis tagasimakstud saab. See on muidugi äärmus ja me vist siiski nii hullus olukorras veel pole. Laenu abil finantseerimist kiidaksin heaks neis valdkondades, kus on juures selged pikaajalise kasu tunnused. Riigikaitse valdkond teeb seda paraku kaudselt ehk korras riigikaitse loob turvalisema keskkonna ja seeläbi paraneb ka majanduskeskkond. Otsest ja vahetult mõõdetavat rahalist kasu riigikaitse valdkond ei tooda ning sel põhjusel ilma väga kriitilise vajaduseta eelistaksin pigem laenu kasutamist mujal. Jooksvad kulud ja igapäevased tegevused ma välistaks. Kui Sa juba Eesti 200le viitasid, siis ma viitan ka neile „Vajadusel emiteerime riiklikud võlakirjad, et valmis ehitada Eesti jaoks oluline taristu ja teha reforme, millel on pikaajaline positiivne mõju“, jooksvate kulude rahastamist laenuga vist siiski ka nemad ei ole propageerinud. Paranda mind, kui eksin, konkreetse viitega, palun :)

Kuid tagasi riigikaitse juurde. Teeme oletuse, et riigikaitse valdkonda tehakse täiendav ühekordne rahasüst aastal 2019, andes näiteks erandkorras 500 mln täiendavat raha. Väidan, et planeeritavate sõjaliste võimete arv sellest ei kasv, küll aga tuleb varasemaks planeeritud sõjaliste võimete täisvalmiduse saavutamise aeg või ühekordselt saab parandada mõne võime kvalitatiivseid näitajaid. Esmapilgul keeruline mõte, mida tuleb põhjalikumalt selgitada – kuna tegemist on ühekordse rahastusega, siis pikas perspektiivis saame me enesele ikkagi lubada seda hulka võimeid ja üksusi, mida on võimalik pikaajaliselt ja jätkusuutlikult ülalpidada või käigus hoida. Küll aga tänu varasemale soetusvõimalusele läbi lisarahastuse saaksime plaanitud soetused kiiremini ära teha. Kiirendamisel on samuti oma piir, mis sõltub iga üksiktegevuse ajakulust ja nende omavahelisest järgnevuse seosest. Mingi piirini saab raha abil tegevusi loomulikult kiirendada.
Möönan isegi, et eelnev selgitus võis jääda nüüd ebaselgeks ning vajaks üht pikemat teoreetilist käsitlust riigikaitse planeerimisest ressursivaates. Mingi hetk kirjutan neil teemadel pikemalt. Seniks tuleb leppida ülalolevaga.

Niisiis, algselt seadsime laenurahale kaks kriteeriumit – kas tulude kasv või kulude vähendamine. Hinnates, kuidas riigikaitse tarbeks laenuvõtmine kriteeriumitele vastab, saame tulu poole peale kirjutada paranenud julgeolekukeskkonna, mis on muidugi küllaltki hüpoteetiline ja raskesti mõõdetav kategooria ja tehte teisele poolele, kulusse, peaksime riigi tasandil kirjutama lisandunud intressid. Ja nüüd on oluline koht, kus tuleb hinnata kas riigikaitsevaldkond on kõigist võimalikest valdkondadest ja valikutest, lähtuvalt seatud kriteeriumist, kõige parem võimalik valik. Äkki on ka teisi valdkondi või tegevusi riigis, kus kulu ja tulu suhe oleksid paremas suhtes laenuraha aspektist. Arvan, et riigikaitse selles kontekstis hetkel esimese kolme hulka ei mahuks. Kui on tarvilik riigikaitse rahastust suurendada võib teha seda juba läbi tavapärase mehhanismi, tõstes riigikaitseks eraldatud rahastust iga-aastaselt näiteks 2,6% SKPst. Sel juhul tuleb küll sõjalisi võimeid juurde ja saab kiirendada olemasolevate või planeeritud võimete saavutamise aeg.

Eraldi teema oleks laenu kasutamise haldussuutlikkus. Näiteks 500 mln täiendavat raha ühe aasta jooksul mõistlikult ära kasutada käib momendil üle jõu. Endiselt peame lähtuma seadusandlusest ja ka tootjatel on oma tarneajad. 500 mln täiendavate vahendite ühe aasta jooksul ära kasutamiseks tuleb muuta seatud piiranguid. Väiksemas mahus aastal 2007 seda ka ühekordselt tehti. Kui häda on suur, lähevad kõik variandid käiku.

Tavaolukorras siiski tuleb lähtuda ikka neist reeglitest, mis hetkel kehtivad. Kas te 2018 aasta 10 miljoni lugu mäletate? Kus riigikaitse investeeringute programmi raames antud raha sihtotstarbeliselt kasutada etteantud ajaraamis ja tingimustel oli keeruline, sestap viidigi raha aastasse 2019 üle. Kui on soov järsku suurendada raha kasutamist on vaja ka suurendada ressurssi, mis kulub selle raha kasutamiseks. Toon näite aastast 2004, kui ühele vastloodud valdkonnale anti raha 6,4 miljonit (~100 miljonit krooni), millest aasta lõpuks oli kasutatud ligi 70%. Põhjusel, et masinavärk polnud suurema summa kasutamiseks võimeline ehk peenelt öeldes oli haldussuutlikkus madal. Seal oli veel palju muidki põhjusi, kuid kokkuvõttes saame öelda, et süsteemi erinevad komponendid olid kõik aladimensioneeritud ning eeldatud projektvõimsust ei saavutatutki. Veast saadi aru, süsteemi parandati, muudeti efektiivsemaks ja lisati võimsust, kuid mis juhtus järgmine aasta, vaatamata sellele, et kõik oli parem, kui aasta varem. Järgmise aasta lõpuks saavutati hoopis tulemuseks 60% raha kasutust. Hämmastav, eks! Kõik oli parem kui eelmisel aastal ja päriselt oligi parem, ilma naljata, kuid tulemus oli kehvem. Juhtus see, et eelmise aasta kasutamata jäänud rahale lisandus veel jooksvaks aastaks antud raha ning kõigele lisaks oli ka jooksvaks aastaks antud summa oluliselt suurem. Kõike kokku oli juba üle kümne miljoni. Raha pealevool oli suurem kui võimekus kasvatada raha kasutamiseks vajaliku haldusaparaadi kvantiteeti ja kvaliteeti. 2004 aastaks plaanitud suutlikkus saavutati aasta hiljem, kui raha kasutus tõusis 6,4 miljoni peale, kuid lisandunud vahendid liikusid endiselt kiiremas tempos, kui masinavärgi suurendamine. Veast saadi aru, jälle parandati efektiivsust, lisati võimsust, tehti muudki tarvilikku, kuid jällegi oli raha lisandumise tempo ka kolmandal aastal kiirem, kui võimekus seda plaanitud tempos kasutada. Ühesõnaga jutu mõte selles, et eesmärgi suurenemisel tuleb ka kõiki muid tegevusi selle võrra suurendada. Lisada ajaressurssi läbi inimeste palkamise, anda uutele palgatutele aega omandada kogemusi, leida kohad kuhu ostetud kraam ladustada või ehitada uusi ladusid, soetatud kraam suunata väljaõppesse, kasutuses oleva kraami suurenedes suurendada ka hoolduspoolt, jne.

Lühidalt öeldes – tasakaalustatud areng on võtmesõna. Mingi valdkonna või tegevuse arengut saab lühiajaliselt forsseerida, kuid koheselt tekib vajadus ka teisi valdkondi järgi aidata. Igal organisatsioonil on oma võime lisandunut absorbeerida – omaks võtta, alla neelata ja kui suhu läheb suurem tükk, kui kõri mahutab on tulemuseks oksendamine. Mõned korrad, kui hästi lõhnastatud kabinetid sedalaadi okselõhna täis on olnud, on elus ette tulnud. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2018 14:16 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1610
Ühekordse rahasüstiga saaks osta pika realiseerimistähtajaga kulumaterjale.
Kui osta ennaktempos mingi võimekus, siis sellest tekkivate püsikulude katteks saab vähendada investeeringuid. See ei meeldi NATO paberimäärijatele (investeeringud 20% jne) aga reaalsuses oleks mingiks perioodiks kaitsevõime parem.
Muidugi oleks parim lahendus lihtsalt tõsta kaitsekulusid 3%ni SKTs, püsivalt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2018 15:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
Eesti 200-st

https://novaator.err.ee/863772/eesti-20 ... suks-laenu

Aga riigikaitse rahastamisest laenuvahenditega:

Kas mitte mingite võimete loomisega ei kaasne ka ühekordset suurt väljaminekut ning seejärel alles tunduvalt tagasihoidlikumat püsikulu? Näiteks minu teada on Soome sedasi hankinud lennukeid (mis on kallis hange, kindlasti). Ma saan aru, et see ongi see kiirendamise mõistliku piiri küsimus.

Intressi kulupoolele kirjutamise osas olen ma nõus, aga praegune olukord seda nüüd väga suure kuluna ei näita. Kui keegi kindel investor, nagu Eesti riik seda on, oleks meie reservidest nõus laenu võtma ja maksaks selle eest pisukestki intressi, peaks me Töötukassa ja Haigekassa õnnejunnis olema. Iseenesest ei oleks üldse paha neid mingi väikese intressiga rõõmustada: raha jääb perekonda nö. Praeguse negatiivse intressi ajastul makstakse ju reservidele praktiliselt peale. Igal juhul on ja jääb praegu pikaajalist laenu võttes intress väga madalaks. Sellised Euriboriga seotud laenud on viletsatele klientidele ja eratarbijatele - Eesti riik ei ole vilets klient. Ma ei tea, et ükski võlakiri näiteks oleks muutuva intressiga: riigi jaoks määrab reaalse intressi nende müügihind müügihetkel ja nii oleks võimalik praegu saada väga odavat raha. Seepärast ma päris võlakirju ei välistaks. Erinevalt Eesti Panga äärmuslikest majanduskonservatiividest (Ardo Hansson ei saa iial Euroopa Keskpanga presidendiks!) ma euroalal väga suurt intressi ei prognoosi ka tulevikus, sest see tõmbaks suure võlakoormusega riigid kõhuli.

Haldusvõime (mis kõlab pahasti) või õigemini süsteemi finantseerituse mõistlik tase on kindlasti ka üks oluline küsimus, aga eks ole me siin murdnud päris pikalt ka piike teemal, miks 12 liikurit ja mitte 24 ja et 18 Spike laskeseadeldist on vähe, moona olemasolevatele jämedamatele torudele on vähe (eriti targemat ja peenemat) jm. Ma olen aru saanud, et küsimus on rahas.

Praegu on selline - ma ei tea, kas paha või hea - aeg, et olukorras, kus Venemaad peab ohuks vaid 4% rahvast, seda 2,5% SKT-st stabiilseks rahastamiseks ei paista. 2014.-15. ehk oleks saanud, aga ma olen praegu väga skeptiline. Ehkki planeerimise ja tasakaaluka arengu seisukohalt oleks see stabiilne 2,5% SKTst kahtlemata parim. Kui on võimalik kuidagi raha muul moel saada, siis peaks olema valmis muid rahastamismudeleid rakendama. Kui ikka see 2,5 % läbi ei lähe, aga antaks lisaraha (olgu või laenulisaraha - lõpuks pole see Kamina probleem) mingi hanke või parem kui programmi põhiselt (millega nagu paistis Reform nõustuvat), siis tuleks ikka vastu võtta.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 16:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 86
Chupacabra kirjutas:
Ühekordse rahasüstiga saaks osta pika realiseerimistähtajaga kulumaterjale.


Nõustun toodud väitega ainult eeldusel, et meil on plaanis riiki pidada pika realiseerimisajaga kulumaterjalide aegumistähtaja jagu. Sel juhul on asjal jumet. Umbes siis 30 aastat. Sobiks ka siis kui 30 aasta pärast saaksime jälle kasutada laenuraha. Selles vaates olen täiesti päri.
Ilma igasuguse kahtluseta saab niiviisi ka kaitsevõimet parandada, kuid pikemas perspektiivis ilma järjekordse laenuta põrkume ikkagi jälle jätkusuutlikuse küsimustele. Mis ei tähenda, et ei võiks laenuraha abil riigikaitset turgutada. Kitsamas ja lühemas vaates ikkagi parem, kui mitte üldse teha. Olen nõus. Kuid küsimus jääb, et miks just riigikaitse peaks olema esimene valdkond kuhu laenuraha suunata? Mis poolest oleks halvem valik laiapindse riigikaitse muud valdkonnad, sisejulgeolek, sotsiaalne kaitse, teadu- ja arendustegevus, tervishoid või haridus, taristuprojektid, IT alusinfra uuendamine, energeetika, jne. Mis on see argumentatsioon ühe või teise valiku kasuks? Ja miks just riigikaitse neist kõigist võimalikest kõige esimene valik on? Tunnistan, et mul vastus sellele küsimusele hetkel puudub.

Iga tegevuse jaoks valitud lahendused ja sobiv rahastusmudel sõltubki sageli sellest, et mis perspektiiviga me asju teeme, on see üheks aastaks, 30 aastaks või aegade lõpuni? Selles valguses oleks ehk mõistlikum laenuraha suunata sinna valdkonda, kus sellest pikemaajalist kasu sünnib ja saadud kasu arvelt riigikaitset edaspidi täiendavalt ja püsivamas vormis turgutada. Tunduks mõistlikum?

Chupacabra kirjutas:
Kui osta ennaktempos mingi võimekus, siis sellest tekkivate püsikulude katteks saab vähendada investeeringuid. See ei meeldi NATO paberimäärijatele (investeeringud 20% jne) aga reaalsuses oleks mingiks perioodiks kaitsevõime parem.


20% põhivarustuse nõude mõte on välistamaks arenguks mõeldud raha kasutamine millekski muuks. All ka võrdluseks NATO definitsiooni järgsed põhivarustuse hanked, mida Eesti on teinud. Enamasti on meil probleem seatud nõude täitmisega. See on eraldi pikem teema, miks me ei suuda valdavalt 20% nõuet täita. Kuid ega Eesti siin mingi erand pole. Teiste riikidega võrdluses olema viimase kaheksa aasta keskmisena kümnendal kohal, meist tagapool on veel 18 riiki. Võib vist enesele õlale patsutada ning iseennast kiita? Samas on kurb, et ülejäänud 18 NATO sõpra on selles kategoorias veel kehvemad kui meie.
2011 10.11 %
2012 13.69 %
2013 14.48 %
2014 22.15 %
2015 12.82 %
2016 17.86 %
2017 19.22 %
2018 18.15 %

Martin Peeter kirjutas:
Kas mitte mingite võimete loomisega ei kaasne ka ühekordset suurt väljaminekut ning seejärel alles tunduvalt tagasihoidlikumat püsikulu? Näiteks minu teada on Soome sedasi hankinud lennukeid (mis on kallis hange, kindlasti). Ma saan aru, et see ongi see kiirendamise mõistliku piiri küsimus.


Soome on näiteks lennukite ostu tõesti rahastanud eraldi täiendava rahaga. Kuid ega neilgi mingit muud valikut polnud. Eks siingi foorumis tuuakse sageli Soomet, kui riigikaitse musternäidet, pidevalt eeskujuks. Kuid kui vaadata nende kaitsekulude käitumist tundub, et nad on murettekitaval kursil. Suuremaid soetusi polegi neil enam võimalik baasrahastuse seest teha.
2010 1,46%
2011 1,37%
2012 1,40%
2013 1,40%
2014 1,30%
2015 1,29%
2016 1,31%
2017 1,26%
2018 1,23%

Üks riik, kui samuti justkui riigikaitse musternäide, mida sagedasti esile tuuakse, on Šveits. Ka Šveitsi riigikaitsekulud on viimasel kümnendil olnud alla 1% SKPst. Kohati isegi oli mälu järgi vist 0,6% SKPst. Sel suvel panid nad uute hävitajate ostmise rahvahääletusele. Rahvas ütles ei. Huvitav, mis tulemus meil tuleks näiteks kui paneksime hääletusele keskmaa õhutõrje soetamise laenuraha abil? PS. Meil on põhiseaduse tasandil keelatud rahaliste kohustuste ja riigikaitselistes küsimustes rahvahääletuste korraldamine. Seega sellist valikut praktikas olla muidugi ei saa.

Kuna võimearendus on väga pikaajaline ja ühe platvormi elueaks ideest kuni elukaare lõpuni on vähemalt 30-40 aastat on pidevalt muutuva rahastuse korral risk suurem teha asjatuid kulutusi tegevustele mida pole võimalik lõpetada. Ka see etapp on meie riigikaitses juba läbikäidud tee, kus üritati ettevõtta rohkem kui üldse kunagi võimalik lõpetada oli. Osa ressurssidest seoti ära tegevustega, mis mingit kasu lõpuks ei andnud. Võttes sellega ära ressursi teistelt tegevustelt, mida oleks olnud võimalik eduka tulemuseni viia. Maakeeli öeldes oli palju arutut rähklemist.

Üldiselt neil põhjustel ma eelistaks siiski püsilahendusi kindla rahastuse näol ja mulle tundub, et Eesti riigikaitse valikute suund rahastamise osas on pikemas vaates mõistlikum. Laenurahaga saab küll hetkeks paremasse seisu, kuid pikemalt oled ikka tagasi oma tegelikult tasemel.

Martin Peeter kirjutas:
Praegu on selline - ma ei tea, kas paha või hea - aeg, et olukorras, kus Venemaad peab ohuks vaid 4% rahvast, seda 2,5% SKT-st stabiilseks rahastamiseks ei paista. 2014.-15. ehk oleks saanud, aga ma olen praegu väga skeptiline. Ehkki planeerimise ja tasakaaluka arengu seisukohalt oleks see stabiilne 2,5% SKTst kahtlemata parim. Kui on võimalik kuidagi raha muul moel saada, siis peaks olema valmis muid rahastamismudeleid rakendama. Kui ikka see 2,5 % läbi ei lähe, aga antaks lisaraha (olgu või laenulisaraha - lõpuks pole see Kamina probleem) mingi hanke või parem kui programmi põhiselt (millega nagu paistis Reform nõustuvat), siis tuleks ikka vastu võtta.


Eesti elanikest peab Venemaad kindlasti ohtlikuks 37 ja mõningal määral ohtlikuks 33 protsenti küsitletutest. Selle aasta märtsikuised andmed. Seetõttu jääksin Sinu viidatud 4% osas pisut kahtlevaks.
Lõpetuseks veel paar numbrit teemal, et kui suur on hetkel rahva toetus riigikaitse püsiva rahastuse tõstmiseks. Panen numbrid ka pisut pikemasse ajalisse perspektiivi. Esimene number näitab, et kui palju on kas poolt või pigem poolt ja teine näitab kui palju on vastu või pigem vastu, et tõsta või langetada riigikaitse kulusid.
2006 44% 11%
2008 40% 8%
2015 33% 18%
2018 19% 19%

Seis väga roosiline ei paista ja nende numbrite valguses võtaks laenuraha kohe rõõmsalt vastu. Püsikulude tõus on kahtlane.

Täiendavalt:
Neid kahte olulist lauset akf-lt proovin lähikuude jooksul pisut pikemalt lahata.
„Kui osta ennaktempos mingi võimekus, siis sellest tekkivate püsikulude katteks saab vähendada investeeringuid“
„Kas mitte mingite võimete loomisega ei kaasne ka ühekordset suurt väljaminekut ning seejärel alles tunduvalt tagasihoidlikumat püsikulu?“


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 18:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
Vabandan, ohuks pidamine ja hirm ei ole päris sama asi.

Aga ma pean silmas seda hirmude uuringut:

https://www.propastop.org/2018/12/06/me ... mber-2018/


4,3% kardab Venemaad, samas äärmuslaste ja populistide võimule tulekut 19%. Julged oleme.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 21:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 640
Ärge nüüd seda küsitlust arvestage nii,et ainult 4% kardab Venemaad. Kõik sõltub küsitluse korraldamisest kui palju on vastusevariante kuidas on küsimused esitatud jne.
Tehes küsitluse kõige kas hirmsam on EKRE või Venemaa saaksime võib-olla mõlemale 50% kartmise :D , eriti kui muud vastust olla ei tohi.
Vene hirm on meil juba veres ja küsitledes rahvuse põhiselt võivad vastused täiesti vastandlikud olla.

Minu meelest peab julgeolek sellepärast prioriteet olema,et ilma Eesti riigita mida tagab ainult piisav heidutus muutuksid kõik muud investeeringud mõtetuks.

Tänan strateegilist sõdurit asjakohaste ja arvudega näidlikustatud kommentaaride eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 19 Dets, 2018 2:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2410
Asukoht: Tartu
Eesti 2019 kaitsekuludest , (585 miljonit) läheb 231 miljonit varustuse ostuks (39,5 %)
https://www.facebook.com/kaitseministee ... 2481397242
https://www.facebook.com/kaitseministee ... 8554729968
Manus:
Eelarve2019.jpg
Eelarve2019.jpg [ 80.62 KB | Vaadatud 1494 korda ]

Manus:
Kaitsekulu2019.jpg
Kaitsekulu2019.jpg [ 63.51 KB | Vaadatud 1493 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 19 Dets, 2018 13:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 640
Viimase majanduskasvuprognoosiga sai siis 2.3% kaitseelarvest 2,16% eelarve, absoluutsummas jäi kõik samaks.
Kahju,et kõik muu on olulisem...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2018 11:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
Ma siiski tulen tagasi rahva informeerimise ning ohupildiga seotud küsimuste juurde. Demokraatlikus riigis on siin otsene seos eelarvega.

Kui strateegiline kommunikatsioon aina laulab, kuidas suurim oht on paanikat külvav Lääne ajakirjandus (ütles president, akf Mikks vahendas pressikal kuuldut Ekspressis), ning kodanikkonnale on tekitatud täiesti ebaloogiline ohupilt, siis nii lähebki. Selleks, et midagi vajalikku saavutada, nagu seda on kaitsekulude 2,5 % SKT-st taseme saavutamine, on minu meelest viimane aeg võtta ette strateegilise kommunikatsiooni ümbermõtestamine.

Tsiteeri:
Uuringu järgi peavad enam kui pooled vastanuist suurimateks ohtudeks lähemate aastate jooksul organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (67%), valeuudiste levikut (65%) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58%).


http://www.kmin.ee/et/uudised/uuring-ee ... k-kaitstud

No kurat, kas küberrünnakud, valeuudiste levikud või poliitika mõjutamine saab kujutada eksistentsiaalset ohtu Eesti Vabariigile, kui neile ei järgne sõjalisi meetmeid või sõjalist ähvardust? Kas Donbassis käib mingi kübersõda? Või on Krimmis küberokupatsioon?

Ma ei ole soometumise pooldaja, aga ei oleks paha meenutada Juha Kusti Paasikivi tõdetut: "Geograafiat me ei muuda".

EDIT: soovitan soojalt lugeda kõigil pikemat uuringut:

http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... r_2018.pdf

Samas on kõigi institutsioonide usaldusväärsus tõusnud, nii et ma selle pealt ei prognoosiks mingit äämuslaste ülisuurt edu ja domineerimist, mis on Eesti rahva suurim hirm Postimehe tellitud Emori uuringu andmetel. Populistid on nagunii võimul kogu aeg.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 10:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
Kaitsekulude väga hüpoteetiline tõus olevat siis nüüd ka pugemine USA ees. Isegi 2% on liiast.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/autori ... d=84918445

Nii läheb, kui pisendada rahva ees asjaolu, et naaberriik on kahjuks ohtlik. Suur strateegilise kommunikatsiooni võit! :mrgreen:

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 10:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Okt, 2014 21:33
Postitusi: 418
Koos selle uuringuga mis teatas, et eestlased enam Venemaas ohtu ei näe võiks arvata, et miskit kampaaniat kaitsekulutuste vähenendamiseks üritatakse käima tõmmata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 10:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16357
Tsiteeri:
Ka Onu Sami vaatevinklist on Eesti tubli. Onkel näpistab pisikest Eestit sõbralikult põsest ja toob teistele riikidele eeskujuks, sest Eestile pole mingi probleem suunata 2% sisemajanduse koguproduktist kaitsekuludeks, nagu NATO nõuab. Liitlaste ülalpidamise tõttu panustab Eesti tegelikult isegi rohkem ja riigiisad lubavad õhinal suurendada kaitsekulusid isegi 2,5%-ni SKP-st. Peaasi, et kiidetaks. Kes teab, mis edasi saab? USA president Donald Trump on käratanud, et kõik NATO liitlased peaksid kaitsekuludeks eraldama lausa 4% SKP-st.


Seesinane tsitaat peaks autorist ja tema suhtumisest päris adekvaatse pildi andma...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2019 11:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3246
Üks kommentaar võtab kogu selle heietuse idiootsuse kenasti kokku:
Tsiteeri:
Sotsiaalsektor millest autor terve artikli jooksul räägib, võtab eelarvest umbes 40%(!!!) Kaks protsenti kaitsekulutusteks on sellest 20 korda väiksem summa.

Kuigi ma parandaks nii palju, et see summa pole mitte 2% eelarvest, vaid pigem 5%. Mõte jääb samaks.

Isegi kui kaitsekulutused nulli tõmmata ja kogu raha pensionideks jagada, siis keskmine pension tõuseks maksimaalselt 130 euro võrra. Vaesusest see küll kedagi välja ei aita. Samal ajal visatakse kaevu sadu miljoneid ebaadekvaatsete maksude ja täiesti perspektiivitute projektidega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 10 Jaan, 2019 16:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4097
Oli meil laenurahast just juttu. Sven Sakkov paistab sama meelt olevat.

https://www.err.ee/897124/sakkov-eesti- ... aitselaenu


Olen selles arutelus 100% kõigi Sakkovi väidetega nõus ja soovitan ka akf-l tema seisukohti teraselt jälgida.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 612 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt