Re: Riigikaitse eelarve
Postitatud: 10 Dets, 2018 14:36
Eesti 200-st
https://novaator.err.ee/863772/eesti-20 ... suks-laenu
Aga riigikaitse rahastamisest laenuvahenditega:
Kas mitte mingite võimete loomisega ei kaasne ka ühekordset suurt väljaminekut ning seejärel alles tunduvalt tagasihoidlikumat püsikulu? Näiteks minu teada on Soome sedasi hankinud lennukeid (mis on kallis hange, kindlasti). Ma saan aru, et see ongi see kiirendamise mõistliku piiri küsimus.
Intressi kulupoolele kirjutamise osas olen ma nõus, aga praegune olukord seda nüüd väga suure kuluna ei näita. Kui keegi kindel investor, nagu Eesti riik seda on, oleks meie reservidest nõus laenu võtma ja maksaks selle eest pisukestki intressi, peaks me Töötukassa ja Haigekassa õnnejunnis olema. Iseenesest ei oleks üldse paha neid mingi väikese intressiga rõõmustada: raha jääb perekonda nö. Praeguse negatiivse intressi ajastul makstakse ju reservidele praktiliselt peale. Igal juhul on ja jääb praegu pikaajalist laenu võttes intress väga madalaks. Sellised Euriboriga seotud laenud on viletsatele klientidele ja eratarbijatele - Eesti riik ei ole vilets klient. Ma ei tea, et ükski võlakiri näiteks oleks muutuva intressiga: riigi jaoks määrab reaalse intressi nende müügihind müügihetkel ja nii oleks võimalik praegu saada väga odavat raha. Seepärast ma päris võlakirju ei välistaks. Erinevalt Eesti Panga äärmuslikest majanduskonservatiividest (Ardo Hansson ei saa iial Euroopa Keskpanga presidendiks!) ma euroalal väga suurt intressi ei prognoosi ka tulevikus, sest see tõmbaks suure võlakoormusega riigid kõhuli.
Haldusvõime (mis kõlab pahasti) või õigemini süsteemi finantseerituse mõistlik tase on kindlasti ka üks oluline küsimus, aga eks ole me siin murdnud päris pikalt ka piike teemal, miks 12 liikurit ja mitte 24 ja et 18 Spike laskeseadeldist on vähe, moona olemasolevatele jämedamatele torudele on vähe (eriti targemat ja peenemat) jm. Ma olen aru saanud, et küsimus on rahas.
Praegu on selline - ma ei tea, kas paha või hea - aeg, et olukorras, kus Venemaad peab ohuks vaid 4% rahvast, seda 2,5% SKT-st stabiilseks rahastamiseks ei paista. 2014.-15. ehk oleks saanud, aga ma olen praegu väga skeptiline. Ehkki planeerimise ja tasakaaluka arengu seisukohalt oleks see stabiilne 2,5% SKTst kahtlemata parim. Kui on võimalik kuidagi raha muul moel saada, siis peaks olema valmis muid rahastamismudeleid rakendama. Kui ikka see 2,5 % läbi ei lähe, aga antaks lisaraha (olgu või laenulisaraha - lõpuks pole see Kamina probleem) mingi hanke või parem kui programmi põhiselt (millega nagu paistis Reform nõustuvat), siis tuleks ikka vastu võtta.
https://novaator.err.ee/863772/eesti-20 ... suks-laenu
Aga riigikaitse rahastamisest laenuvahenditega:
Kas mitte mingite võimete loomisega ei kaasne ka ühekordset suurt väljaminekut ning seejärel alles tunduvalt tagasihoidlikumat püsikulu? Näiteks minu teada on Soome sedasi hankinud lennukeid (mis on kallis hange, kindlasti). Ma saan aru, et see ongi see kiirendamise mõistliku piiri küsimus.
Intressi kulupoolele kirjutamise osas olen ma nõus, aga praegune olukord seda nüüd väga suure kuluna ei näita. Kui keegi kindel investor, nagu Eesti riik seda on, oleks meie reservidest nõus laenu võtma ja maksaks selle eest pisukestki intressi, peaks me Töötukassa ja Haigekassa õnnejunnis olema. Iseenesest ei oleks üldse paha neid mingi väikese intressiga rõõmustada: raha jääb perekonda nö. Praeguse negatiivse intressi ajastul makstakse ju reservidele praktiliselt peale. Igal juhul on ja jääb praegu pikaajalist laenu võttes intress väga madalaks. Sellised Euriboriga seotud laenud on viletsatele klientidele ja eratarbijatele - Eesti riik ei ole vilets klient. Ma ei tea, et ükski võlakiri näiteks oleks muutuva intressiga: riigi jaoks määrab reaalse intressi nende müügihind müügihetkel ja nii oleks võimalik praegu saada väga odavat raha. Seepärast ma päris võlakirju ei välistaks. Erinevalt Eesti Panga äärmuslikest majanduskonservatiividest (Ardo Hansson ei saa iial Euroopa Keskpanga presidendiks!) ma euroalal väga suurt intressi ei prognoosi ka tulevikus, sest see tõmbaks suure võlakoormusega riigid kõhuli.
Haldusvõime (mis kõlab pahasti) või õigemini süsteemi finantseerituse mõistlik tase on kindlasti ka üks oluline küsimus, aga eks ole me siin murdnud päris pikalt ka piike teemal, miks 12 liikurit ja mitte 24 ja et 18 Spike laskeseadeldist on vähe, moona olemasolevatele jämedamatele torudele on vähe (eriti targemat ja peenemat) jm. Ma olen aru saanud, et küsimus on rahas.
Praegu on selline - ma ei tea, kas paha või hea - aeg, et olukorras, kus Venemaad peab ohuks vaid 4% rahvast, seda 2,5% SKT-st stabiilseks rahastamiseks ei paista. 2014.-15. ehk oleks saanud, aga ma olen praegu väga skeptiline. Ehkki planeerimise ja tasakaaluka arengu seisukohalt oleks see stabiilne 2,5% SKTst kahtlemata parim. Kui on võimalik kuidagi raha muul moel saada, siis peaks olema valmis muid rahastamismudeleid rakendama. Kui ikka see 2,5 % läbi ei lähe, aga antaks lisaraha (olgu või laenulisaraha - lõpuks pole see Kamina probleem) mingi hanke või parem kui programmi põhiselt (millega nagu paistis Reform nõustuvat), siis tuleks ikka vastu võtta.