www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Veebr, 2019 20:02

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 643 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 38, 39, 40, 41, 42, 43  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 21:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Mär, 2018 16:01
Postitusi: 107
Walter2 kirjutas:
aj1972 kirjutas:
Ma märganud, et meil tekkinud raadiosse helistajad kes sõltumata teemast hakkavad rääkima kui halb on ikka Eesti kaitsekulude tõstmine ja mõne indiviidi puhul üldse kaitsesse panustamine. Hääle järgi samad helistajad aga sõnum üks ja pidev "Eesti paha tahab ennast hea Venemaa vastu kaitsta."

Täpselt sama kontingent istub igasuguse teemapüstituse korral kolmveerand kaks telefonide otsas ja vingub. Professionaalsed vingujad.


Väga hästi öeldud. Tean kuramuse palju inimesi, kelle elu on niivõrd igav, et tekitavad draamat ükskõik kui väikesest muutusest. Alati leidub neid, kes asjast aru ei saa ja valju häälega karjuma hakkavad. Valdade ühinemine oli samasugune draama, oi kui valjusti hakkasid igasugused tädi Maalid ja onu Uunod kisendama, et nende valla nimi muutub ja vallamaja (kus nad käivad kord paari aasta tagant) liigub 10km eemale. Lõppudelõpuks ei muutunud nende eludes mitte kui midagi. Siin siis sama teema, kardetakse, et riigikaitsekulutuste tõstmine jätab nad ilma pensionist, teid ei jõuta enam hooldada, koolid pannakse kinni ja maksud tõusevad 90%. Põhimõtteliselt nad vist ise saavad ka aru, et tegelikult ei muutu nende jaoks mitte midagi, lihtsalt tähelepanu soovitakse.

Mis puudutab seda haraka juttu, siis olen igati päri kindral Heremi seisukohaga, et modernne varustus on tugev motivaator meestele. Jah võiksime ju kõik m14 kätte võtta, rootsi rakmed selga ajada ja plekkkiiver peas metsas möllata, teoreetiline efektiivsus väga palju ei kannataks. Praktikas langeks aga moraal kõvasti. Kindlasti ei tasuks vanat relvastust/varustust alahinnata, aga mida ta mõtleb siis odava alternatiivina keskmaaõhutõrjele? Jätkame Sergeide ja Mistralidega? Andke andeks aga see on nagu kaitseväes ütlus oli "näpu m*nniga võrdlemine". Odavam alternatiiv käsitulirelvadele? 1200euri tükk LMT tukkide eest on enam kui odav, kõvasti odavam kui Galili loksude remont ja moderniseerimine. Odavam alternatiiv lahingmasinatele? CV90 asemel BMP-1ga? Mingist hetkest langeb sellise säästuarmee efektiivsus ekspodentsiaalselt peamiselt degradeerunud moraali arvelt ja vana varustuse jooksevkulud nullivad odavama alghinna


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 13:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25186
Keskmaa ÕT alternatiiv (õigemini ikka osalt asendav) on VSHORAD-i hankimine kõikidele võitlevatele üksustele, ka MANPADS-ide muretsemine. See loomulikult ei asenda keskmaa ÕT-t, kuid keskmaa ÕT ei asenda päris kindlasti ka võitlevate üksuste omakaitse õhutõrjet, sest meie rahakott kannatab ehk 2-3 NASAMS süsteemi, millega saab kaardile teha 1-2 15 km "mullikest". Mida on ikka kaunis vähe.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 13:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3391
VSHORAD-i puhul jääb probleemiks ka kõrgus. Teatud lennuvahendid jääksid siis kättepüüdmatuks. Selles suhtes ongi näiteks NASAMS minimaalne lahendus osadele probleemidele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 14:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1626
Liikuva ja hajutatud väe vastu on kõrgelt lendavate lennukite kasutamine suht ebafektiivne. Eriti veel arvestades, et meie puhul on kallist tehnikat vähe ja pommitama peaks sisuliselt jalaväge. Hull lugu on rünnakkopteritega, need võivad jalaväe kohal istuda niikaua kuni moon otsas ja AK4ga ei tee sellele midagi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 15:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1401
Eelmise aasta lõpus ütles lahkuv kindral ERRile:

Tsiteeri:
Kui minult küsitaks, mis võiks olla järgmine suurem võimearendus, siis arvan, et selleks oleks Balti riikide ühine õhutõrje süsteem, mis koosneks ühesugustest, ühel platvormil toimivatest õhutõrje raketikompleksidest, mis ulatuksid 30 km, võibolla ka kuni 50 km kaugusele. Seda oleks vaja. Kahjuks ei ole neid turul üldse olemas, on vaid kasutatud ja ümberehitatud Norra või kunagi ammu kasutusel olnud Prantsuse süsteemid. Keegi võiks sellele mõelda ja teha ühe väikeriikidele kättesaadava lahenduse.


Prantsusmaa süsteemide all peetakse silmas Crotale raketisüsteemi!?


Ukraina/Poola arendavad midagi väikeriigile taskukohast: https://defence-blog.com/army/poland-uk ... ystem.html


Ka Ameerika Ühendriigid ise on mingi Iisraeli keskmaa süsteemi säästudiili poole driftimas:
Tsiteeri:
The Army will acquire two Iron Dome batteries to provide ground forces an interim capability by 2020 against unmanned air vehicles, mortars, rockets, artillery and cruise missiles as well as explore full adoption of the Israeli-developed system for the Indirect Fire Protection Capability Increment 2-Intercept program and incorporation with the Integrated Battle Command System by 2023.​
Army acquisition executive Bruce Jette notified Congress of the previously unreported decision in a 14-page report dated Oct. 26, 2018, effectively swapping out an AIM-9X II guided missile being developed since 2014 for ground launch from the IFPC Inc. 2 Multi-Mission Launcher -- for the Iron Dome system, which includes the Tamir interceptor.​ "Based on an analysis of cost, schedule and performance, the Army has decided to field two interim IFPC batteries of Iron Dome in [fiscal year] 2020, while concurrently componentizing a launcher and interceptor solution that are interoperable and integrated with the Army IBCS by FY-23," states the report.​
The service considered three options: Iron Dome, Norwegian Advanced Surface to Air Missile System, built by Kongsberg and Raytheon, and an improved variant of the IFPC Inc. 2 program of record.​
Only Iron Dome could meet the 2020 goal, according to the report, NASAMS lagging in 2021 and the IFPC Inc. 2 variant lagging until 2023. The NASAMS unit launcher carried a $12 million price tag and each AIM-120 missile was $800,000 and could intercept cruise missiles and unmanned aircraft but not rocket, artillery and mortar fire, according to the report.​
The new variant of the IFPC Inc. 2 interceptor, the Expanded Mission Area Missile, is the focus of an ongoing competitive development between Lockheed's Miniature Hit-to-Kill Missile, Raytheon's Accelerated Improved Intercept Initiative and the SkyHunter missiles. "All EMAM candidate interceptors require qualification, integration, and test prior to production and fielding in FY-23."​
By comparison, the Iron Dome launcher cost $1.37 million, the battle management center cost $4 million, the radar $34.7 million and each Tamir interceptor, $150,000.​
Looking to 2023, the Army plans to explore the "feasibility of a componentized launcher and interceptor for an enduring IFPC solution that leverages joint studies and experimentation between the Army and the Marine Corps," the report states.​


Emb-kumb neist oleksid juba täitsa riigikaitselaenu väärt projektid ka meile?!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 15:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3391
Tsiteeri:
Eriti veel arvestades, et meie puhul on kallist tehnikat vähe ja pommitama peaks sisuliselt jalaväge.

Meie kaitsevägi ei koosne ainult jalaväest, vaid ka juhtelementidest, suurtükkidest, pioneeridest, logistikast ja kõigest muust, mis ei ole sugugi nii odav ja liikuv kui esmapilgul võib tunduda. Samuti ei tähenda sõna "ebaefektiivne" venelastele ilmselt suurt midagi, arvestades mida nad Süürias on korraldanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 15:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1401
Mi8/17 + 10 meetrit trossi + tünn lõhkeainet...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 16:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25186
Tsiteeri:
VSHORAD-i puhul jääb probleemiks ka kõrgus. Teatud lennuvahendid jääksid siis kättepüüdmatuks. Selles suhtes ongi näiteks NASAMS minimaalne lahendus osadele probleemidele.


Venelased Süürias on kasutanud levinumat anti-VSHORAD taktikat neli aastat - ca 40 000 lahingulennu peale üksainus õhutõrje allalastud lennuk. See teeb silmad ette isegi USA-le Lahesõjas (100 tuhande lennu kohta alla lastud ca 30 lennukit).

Kui me räägime täppisrelvadest 6-7 000 m kõrguselt, ok. Ainult kuidas nad sihtmärgi leiavad, tuleb maapealt sihitada? Inertsiaal+GPS järgi lahtilastud raudpommid - tabamistäpsus pluss miinus sajad meetrid. Suudavad tabada baasi, suuremat vägede kuhjumist, kuid mitte hajutatud ja maskeeritud vägesid maastikul. Selleks tuleb ronida madalale.

Meie probleem (peale strateegiliselt tähtsa keskuste ÕT) on ilma õhutõrjeta olevad üksused, mõned paar raskekuulipildujad on pigem ÕT imitatsioon ja sellise asja, nagu on maastikul fikseeritud asukohaga üksus (nt kolonn), tambivad nad maa sisse küll ära, kui aru saavad, et ÕT rakette pole. Tulevad madalale ja panevad siis kindla peale oma raudpommide ja mittejuhitavate rakettidega.

Ma ei taha siin anda hinnanguid, kas manpads või NASAMS, aga võitlevate üksuste ÕT tugevdamine on endiselt väga vajalik teema hoolimata eduraportitest brigaaditaseme VSHORADi valmimisest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 16:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1626
Viiskümmend kirjutas:
Mi8/17 + 10 meetrit trossi + tünn lõhkeainet...


Palun selgita.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 16 Jaan, 2019 17:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1401
https://www.youtube.com/watch?v=OmJI0DTI1Lo

Sõja "teise-kolmanda nädala" relv...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2019 18:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 940
Asukoht: Tallinn
Viiskümmend kirjutas:
Eelmise aasta lõpus ütles lahkuv kindral ERRile:

Tsiteeri:
Kui minult küsitaks, mis võiks olla järgmine suurem võimearendus, siis arvan, et selleks oleks Balti riikide ühine õhutõrje süsteem, mis koosneks ühesugustest, ühel platvormil toimivatest õhutõrje raketikompleksidest, mis ulatuksid 30 km, võibolla ka kuni 50 km kaugusele. Seda oleks vaja. Kahjuks ei ole neid turul üldse olemas, on vaid kasutatud ja ümberehitatud Norra või kunagi ammu kasutusel olnud Prantsuse süsteemid. Keegi võiks sellele mõelda ja teha ühe väikeriikidele kättesaadava lahenduse.



Eesti võiks ja peaks tegema koostööd Ukrainaga selles valdkonnas! Nad moderniseerisid just ära oma S125
https://www.youtube.com/watch?v=3dji_7Ff4mw&t=238s
https://defence-ua.com/index.php/statti/3450-modernizatsiya-zrk-s-125m-pechora-ot-radioniks

Praktiliselt on kogu süsteem uuesti kokku laotud. Lennukauguseks on nüüd 40km, kõrguseks 25km, lennukiiruseks pea 900m/sec, elektroonika ja juhtimine on uus. Meie jaoks on selliste süsteemide puhul suureks kuluks nende komplekside hooldamine ja kui tehnik tuleb Inglismaalt lennukiga iga kord kohale tuua, siis on see asi päris hull lugu ja pole jätkusuutlik. Samas ma olen päris kindel, et täielikku dokumentatsiooni me nagu nii ka ameeriklastelt mitte kunagi ei saaks ja ise remontimine, kui olukord on peal, ei tule seega kõne allagi (EasyJet inseneridega ei lenda ka sellisel juhul).

Ukrainlastega oleks vast võimalus leppida kokku nii, et me paneme need asjad osaliselt Eestis kokku ja vast saab ka mingi arenduse osaliselt koha peal teha. Selliste asjade moderniseerimise turg on maailmas väga suur ja kui me oleksime selles osalised, siis arendaks see meie kaitsevõimet ja ka kõrgtehnoloogilist majandust. Hooldusteadmised ja oskused oleksid aga koha peal olemas.
Küsimus on muidugi selles, et miks ukrainlased peaksid tahtma teha meiega mingit ühisettevõtet? Meil on tegelikult midagi, mis on rahast hinnalisem - see on NATO ja EU liikmelisus ja hetkel on olukord, kus sellised poliitilised toetusasjad saaks konverteerida meile kasulikeks sõjalisteks tehinguteks. Seda oli näha ka mõned päevad tagasi, kui Mikser käis Ukrainas.
Muidugi ei ole moderniseeritud S125 Patriotiga võrreldav, aga igasuguse ootamatu lennurünnaku soovi neutraliseerib see kindlasti ära ja see ongi asja põhiline eesmärk!
Sama teed võiks minna näiteks Oploti tanki ostmisega. Pakuti seda ju kunagi ka Türgi tanki konkursi jaoks ja kui me selle kodus kokku paneksime ukrainlaste juhendamisel, siis tekib meil hoobilt ka remondibaas ja hooldusteadmised, mis on üliolulised. Jah Leopard on parem, aga T90-le ja T72 modifikatsioonide vastu on ta piisavalt hea ja tulemuseks oleks jällegi see, et sealne kindralstaap peab hakkama planeerima hoopis teistsugust sõjapidamist ja uut moodi resursse ümber jagama.
Ukrainaga koostöö võiks anda olulise hinnavõidu ja olulise heidutuse tõusu. Kui selle asjaga paar aastat veel venitada niikaua kuni Ukraina ise lõplikult oma probleemid on ära lahendanud, siis pole neil enam mingit huvi meile vastu tulla ja me peame täisraha tehnika eest maksma.

Muide grusiinid ostsid omal ajal Ukrainast ühe divisoni BUKM1 ja nende väitel tõid nad alla 12 vene lennukit, venelaste ise küll väidavad oma kaotusteks 4 lennukit, aga ikkagi - asjad töötavad ja on reaalselt ohtlikud.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2019 16:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4195
Soovitaks siiski meie pea olematule riigivõlale mõelda riigikaitse rahastamise kontekstis.

https://majandus24.postimees.ee/6504148 ... 1514470241

Kas me tõesti oleme ka Euroopa kõige targem riik või hoopis vaevleme ideoloogiliste tabude küüsis?

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 22:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 100
Riigikaitse rahastamise kontekstis on viimasel ajal teemaks tulnud USA sõjalise abi suurus ja on arvatud, et osa meie probleemidest tuleks lahendada senisest suurema USA sõjalise abiga. Diskussiooni käigus on väidetud, et USA annab iga aasta teistele riikidele 50 miljardit dollarit sõjalist abi ja Eesti peaks sellest summast „enesele napsama“ 1 miljardi. Järgnevalt vaatangi lähemalt kõike seda, mis puudutab USA sõjalist abi.

Esiteks summast 50 miljardit. Kui keegi väidab, et USA sõjaline abi aastas on 50 miljardit, siis on tegemist valeväitega, korrektne väide on, et USA abi aastas teistele riikidele on küll kokku 50 miljardit, kuid sellest sõjaline abi moodustab vaid 15 miljardit, ülejäänud 35 miljardit moodustab majandusabi. Majandusabina käsitletakse abi mille eesmärk on seotud kas ülesehituse, humanitaarvaldkonna või poliitiliste eesmärkidega. Sõjalise abi eesmärkideks on kas abisaaja riigi kaitseväe toetamine või USA enda sõjaliste võimete tugevdamine sihtriigis.
Kui vaadata USA abi jagunemist nelja peamise kategooria kaupa siis suures plaanis on jagunemine järgmine:
• ülesehitusevaldkond ~40%;
• julgeolek ehk sõjaline abi ~30%;
• humanitaarteemad ~20%;
• poliitilised eesmärgid ~10%.

Kokku tegeleb erinevate USA abiprogrammidega üle 20 asutuse. Suurimad ja olulisemad neist on:
• rahvusvahelise arengu agentuur. 2017 aasta abi maht 20,5 miljardit. Peamised eesmärgi on seotud katastroofiabiga, vaesuse vastu võitlemisega, globaalsete koostööteemade, keskkonnakaitse, USA riiklike huvide edendamisega või sotsiaalmajanduslike teemadega.
• kaitseministeerium, abi maht 2017 aastal 14,7 miljardit;
• välisministeerium, kelle abi maht 2017 aastal oli 7,7 miljardit.
Mõningane erisus tuleb sisse kohas, et kelle eelarvest raha eraldatakse või kes abi suunab, kuid see on juba eelarvetehniline küsimus ja ärme selle pikemalt peatu. Kogusummat see ei muuda.

Järgnevalt vaatame kuhu riikidesse USA suunas 2017 aastal oma 15 miljardi suuruse sõjalise abi:
• Afganistan 4,4 miljardit;
• Israel 3,2 miljardit;
• Iraak 3 miljardit;
• Egiptus 1,3 miljardit;
• Jordaania 0,474 miljardit;
• Pakistan 0,281 miljardit;
• Ukraina 0,251 miljardit;
• Kolumbia 0,112 miljardit;
• Tuneesia 0,97 miljardit.
Ülejäänud summa jagunes laiali pea sajakonna riigi vahel üle terve maailma.

Kuid tuleme globaalse vaate juurest tagasi armsale Eestimaale ning uurime palju oleme meie abi saanud. Perioodil 1992 – 2017 on Eesti sõjalist abi kokku saanud 165,4 miljonit dollarit ja majandusabi 74,4 miljonit. Pool antud sõjalisest abist tuli esimese 15 aasta jooksul ja teine pool on tulnud viimase 10 aastaga. Alljärgnevalt ongi toodud sõjalise abi maht viimaste aastate jooksul (miljonit dollarit):
2008 – 2,6
2009 – 2,8
2010 – 3,6
2011 – 7,5
2012 – 12,7
2013 – 8,2
2014 – 3,6
2015 – 5,0
2016 – 15,5
2017 – 21,1

Kui nüüd eelnev osa kokku võtta ja rääkida soovist tõsta USA sõjalise abi maht Eestile ühe miljardi dollarini, tõuseksime mahult Egiptuse järel viiendale kohale. Juhul kui me räägime siiski ühest miljardist nelja aasta peale jagatuna (valimisperioodi pikkus) ehk siis 250 miljonit aastas, tõuseksime abi saavate riikide pingereas kaheksandale kohale – vahetult Ukraina järel. Võrrelduna 2017 aasta sõjalise abi mahuga Eestile (21 miljonit) peaks tõus olema üle kümne korra. Puhtalt numbrite põhises võrdluses oleks tegemist küllaltki ambitsioonika kavaga.

Kuid mis tingimuste täitumise korral ikkagi võiksime loota senisest rikkalikumat dollarisadu? Kas unistuste täitumiseks piisab vaid väljuhäälsest soovist blondide kiharatega jõuluvanale lumivalges majas?

II osas – mis mingil hetkel vist järgneb, lubama ei julge hakata – vaatangi Eesti võimalusi abi suurenemise osas paari riigi näitel natuke sisulisemalt. Kui on häid mõtteid või on tekstis mingeid vigu - andke tulla.

Kasutatud allikad: USAID andmebaasid, abi jaotamisega seotud asutuste kodulehed


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 22:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1626
Ma loodan, et EKRE lollakad seda miljardit Trumpi käest küsima ei lähe. Siis tuleb sellel kanaajul jälle NATO meelde ja tea mis katastroofi Twitterisse säutsub.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 23:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1401
EKRE valimislubaduseks on … millegi küsimine, mis on ju kõige lihtsam valimislubadus ever ja kuna meie kaitsekulutused liiguvad jõudsalt ülesse siis, mis selle kardetava Trumpi vihakõne sisu võiks täpsemalt olla?!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 643 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 38, 39, 40, 41, 42, 43  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt