Riigikaitse eelarve

[Runkel]

Vaatasin oma rehkendusi tankipataljoni kohta paar aastat tagasi tehtud - seal oli 40 miljonisest aastakulust soetus ca 10 miljonit ehk veerand. Eeldusel et ostetakse soomlastega samad tankid (Leopard 2A6 2,5 miljonit tükist koos esmase remondiga, paljas tank 2 miljonit) ja kasutatakse neid 10 aastat ilma mingite uuendamisteta. Kui need asendada tehaseuue Leopard 2A7ga hinnaga 12 miljonit tükist, mis käravad 25 aastat, moodustab tehnika soetus kogukulust 40% (50 miljonine kogukulu, 20 miljonit soetus aastas). Jutt siis 42-tankilisest pataljonist.
Vaadake nüüd ise edasi ja mõelge selle viiendiku peale.

Aitäh nende rehkenduste eest! Kui nüüd mõelda hr Sakkovi öeldule, et võiks võtta riigikaitse laenu, ja et laenuga võiks katta soetuskulu aga mitte jooksvaid kulusid, siis nt Patriotid saaks olulises osas katta laenuga (pakun lambist, et seal oleks soetuse osatähtsus kõrgemgi kui tankidel). See tähendaks suhteliselt madalamat koormust jooksvateks kuludeks. Loomulikult, siin on absoluutsummadel oluline roll. Aga ideel, soetada nt keskmaa ÕT laenu abil, on jumet. Tasub kaaluda küll.

[A4]

Minu arust ei ole see väga hea mõte hakata uusi ja suuri võimearendusi tegema laenude vm olemuslikult ühekordsete rahasutsakate abil. Iga uus võime vajab päevast 1 alates kohe ka pidevaid ülalpidamiskulusid väljaõppeks ja tegutsemiseks, hoolduseks ja remondiks, laskemoona jm kulumaterjalide täiendamiseks, teatud aastate pärast ka moderniseerimiseks. Mis, nagu ka artiklis viidatakse, on aastate peale neli-viis korda suuremad algsest soetushinnast. Mida suurem ja kallim võime, seda suuremad ka ülalpidamiskulud. Aga kui ka neid ülalpidamiskulusid ei plaanita teha laenu vm täiendava rahastuse arvelt, siis hakkavad need tulema selle tavapärase 2%, 2,2% või mis iganes muu suurusega baas-kaitseeelarve seest. Mis on juba tänases suuruses piisavad vaid olemasoleva struktuuri ja võimete alalhoidmiseks. Kui nüüd ilma baas-eelarvet ennast suurendamata äkitselt lükata juurde mõne uue ja kalli võime (või võimete) ülalpidamine, siis sööb see heal juhul ära vaid kõik baaseelarve uute hangete kulud. Mida minu poolest võib ka teha, kui selle käigus arvestatakse kõiki sellega kaasnevaid riske. Nagu näiteks – kui meid peaks tabama uus masu, siis erinevalt 10 aasta tagusest ajast ei ole seal kaitse-eelarves enam hankeraha, mida saab kärpida/edasi lükata selleks, et olemasolevaid võimeid ja tegevusi säilitada. Vaid tuleb kohe minna olemasolevate võimete säästurežiimil ülalpidamise peale, mis teisisõnu tähendab võime väljasuretamist. Mõistlikum oleks minu arust suurendada ikka seda stabiilset baas-eelarvet – siis on võimalik pikaajaliselt prognoosida, kas ikka tegelikult suudame üht või teist võimet ülal pidada või mitte. Ja pole tarvis igaks uueks hankeks eraldi minna poliitikute juurde raha lunima, või laenu võtmist küsima, mis tekitab paljudes parteides põhjendatud allergiat.

[nimetu]

Leedu on täna oa 700+ miljoniga raskesti püütavas kauguses.

Praeguseks räägime juba sisuliselt miljardist eurost. Ma ei näe selles suurt probleemi, et Eesti, NATO ühe väikseima riigina, ei suuda oma kulutuste poolest sammu pidada suuremate riikidega. See peakski asjade normaalne seis olema. See, et Vahepeal olid Läti ja Leedu kaitse-eelarved kokku väiksemad kui meil, oli just ebanormaalne. Meie positsioon kulutuste pingereas peegeldab muutunud ohuhinnangut teistes riikides. See saab ainult hea olla.

[Runkel]

Mõistlikum oleks minu arust suurendada ikka seda stabiilset baas-eelarvet – siis on võimalik pikaajaliselt prognoosida, kas ikka tegelikult suudame üht või teist võimet ülal pidada või mitte. Ja pole tarvis igaks uueks hankeks eraldi minna poliitikute juurde raha lunima, või laenu võtmist küsima, mis tekitab paljudes parteides põhjendatud allergiat.

Kahtlemata, evolutsiooniline areng on etem, kuid kui küsimus on ikkagi kriitilise võime loomises, siis võib olla tuleks kaaluda ka "äkilisemaid" variante. Siin võivad mängida ka taktikalised kaalutused. Oletame, et me saame oma ÕT lahendatud liitlaste abiga, toovad siia Patriotid, siis mismoodi võiks sellele käigule vastata venelased. Kindlasti puhuvad teemat ja astuvad nn vastusamme. Kui me seda sama teeksime oma kaitseväe kulude ja kirjadega, siis kas reaktsioonid Venemaalt oleksid samad?

[nimetu]

indlasti puhuvad teemat ja astuvad nn vastusamme. Kui me seda sama teeksime oma kaitseväe kulude ja kirjadega, siis kas reaktsioonid Venemaalt oleksid samad?

Mis seal vahet on? Isegi kui ei liitlased ei tooks või meie isiklikult ei hangiks neid võimekusi, siis venelased jätkavad oma vägede agressiivset täiendamist. Võta kasvõi korraks vaevaks selleteemalisi uudiseid siin lugeda. Kohe meie piiri taga toimub pidev moderniseerimine ja vägede suurendamine. Põhimõtteliselt on tegu mõttetu vabandusega, millel puudub igasugune seos reaalsusega ja joondub pigem vene propaganda põhipunktide järgi.

[Runkel]

Vist väljendusin kehvasti.
Mida ma püüdsin välja vabandada idapropa põhipunktide järgi?

[nimetu]

Et kui järsku tooksid liitlased siia Patriot ÕT, siis see oleks justkui asi, millele venelased peaksid "vastama". See on otseselt samas liinis vene propagandaga, mis väidab, et venelased peavad enda "kaitsmiseks" pidevalt vägesid suurendama ja uusi relvasüsteeme piiri äärde toimetama, sest paha NATO provotseerib. Reaalsus on see, et nad teevad seda niikuinii. Sellel ei ole mingit vahet kas liitlased toovad siia midagi, meie hangime midagi juurde, või ei tehta kumbagi.

[Martin Peeter]

Et kui järsku tooksid liitlased siia Patriot ÕT, siis see oleks justkui asi, millele venelased peaksid "vastama". See on otseselt samas liinis vene propagandaga, mis väidab, et venelased peavad enda "kaitsmiseks" pidevalt vägesid suurendama ja uusi relvasüsteeme piiri äärde toimetama. Reaalsus on see, et nad teevad seda niikuinii. Sellel ei ole mingit vahet kas liitlased toovad siia midagi, meie hangime midagi juurde, või ei tehta kumbagi.

Aga kahjuks on kurb tõsiasi see, et Eesti on liitlaste Patriote siia küsinud, aga pole saanud.
Me ei tea, millega seda keeldumist on põhjendatud. Võimalik ka, et on öeldud: tahate - ostke ise, teil on see finants võimalik leida omavahenditest. Milleks muidu Luik seda asja ajab? Võimalik ka, et ei soovita lõhkuda Vene (oma arvates eksisteerivat) A2/AD-d siin regioonis ja teda sellega ärritada, võimalik, et ei nähta piisavat kaitset sellele relvastusele siin. Võimalik, et öeldakse, et oht ei ole nii suur, et sellist raha kulutada. Ei tea. Aga üsna tugeva õhuväega Türgis ju oli. Eksistentsiaalne oht Türgile on kindlasti väiksem kui Eestile, sest tegemist on sõjalistelt üsna tugeva riigiga, kui mitte arvestada, et hulk ohvitsere on kinnimajas.

[nimetu]

Aga kahjuks on kurb tõsiasi see, et Eesti on liitlaste Patriote siia küsinud, aga pole saanud.

Hetkel...

Siin piirkonnas on need juba ju lühemat aega viibinud (Eesti õhuväega kokku harjutamas) ja pigem on tõenäoline, et ohupildi muutudes, tuleksid nad siia ka pikemaks ajaks. Kunagi oli mõte sellest, et liitlaste tankid siin püsivalt tegutseksid, pigem ulme valdkonnast. Vähemalt ei võetud seda ideed väga tõsiselt. Ohupildi muutudes toodi nad üsna kähku siia.

[Runkel]

Rõhutan igaks juhuks üle, mina kõnelesin võime loomisest, seal võib olla nüansse, et võib olla on seda meil endal parem teha (ja selleks kasutada laenuraha), kui liitlaste abiga see saavutada. Väga tervitan, kui selle lükke teevad liitlased.

[Martin Peeter]

Kaitseminister Luik seisukohal, et keskmaa ÕT tuleb meil enestel muretseda. Ja ta ei ole just sõnaloopija mees. Me ei tea, miks ta näiteks ei eelista liitlaste abina saabuvat keskmaa ÕT? Ju on tal selle seiskoha võtmiseks kaalukad põhjused.

https://www.err.ee/896109/luik-brittide ... ust-nato-s

[nimetu]

Luik räägib antud juhul rahuaegsest tegevusest. Õhuruumi alaline jälgimine ja kaitse jääb jah peamiselt meie enda kanda. Samas, see ei tähenda, et ohu korral ei tooda siia ÕT vahendeid, või et nende elementidega koostöö harjutamine õppuste käigus oleks edaspidi välistatud. Mina pakuks, et Patriot süsteeme võime ka tulevikus siin näha - ainult mitte alaliselt. Ka EFP missioon ei ole tegelikult alaline, vaid ohuhinnangust sõltuv. Küsimus ongi pigem selles, et kas meil on vaja pidevat keskmaa-ÕT võimekust? Luige jutust jääb mulje, et tema seisukoht on pigem jaatav. Liitlaste seisukoht on ilmselt mingitel põhjustel erinev. Nüüd ongi meie valik see, et kas nõustume liitlaste seisukohaga või otsustame ise selles vallas midagi ära teha. Hetkel paistab, et kõik kolm Balti riiki kipuvad pigem ühel meelel olema alalise keskmaa-ÕT vajalikkuses. See tähendab, et peame antud võimekuse jaoks raha leidma.

[Martin Peeter]

Liitlaste seisukoht on ilmselt mingitel põhjustel erinev. Nüüd ongi meie valik see, et kas nõustume liitlaste seisukohaga või otsustame ise selles vallas midagi ära teha. Hetkel paistab, et kõik kolm Balti riiki kipuvad pigem ühel meelel olema alalise keskmaa-ÕT vajalikkuses. See tähendab, et peame antud võimekuse jaoks raha leidma.

Kas keegi võib öelda, milliste argumentidega liitlased oma seisukohti põhjendavad? Ja kõrval see Türgi näide, kus Patriotidega nagu suurt midagi teha küll polnud ega pole siiani. Miks see olukord meie omast halvem oli?

Tegelikult me ei tea suurt midagi, sest see info ei ole avalik. Nagu ka mitte ohuhinnangud. Aga neist teguritest Luik ja tema balti kolleegid lähtuvad. Kui nad arvaks, et ohuhinnangu muutumise korral Patriotid siia piisavalt kiiresti toodaks, siis miks nad seda uue ja kalli võime loomist nii väga soovivad? Ma ei usu, et nad kõik lihtsalt lollid raiskajad on.

[aj1972]

Riigi olemasoluga ei tohiks mängida kui on mõne protsendine tõenäosus me kaotame Eesti riigi siis minu meelest pole selleks kaitselaen ega muu rahaeraldus vale.
Vaevalt kui venelane juba meie õhuruumis kollitab keegi siia veel mingeid võimeid hakkab tooma, heal juhul tuleb toetus merele.
Venelane jälle tuleb siis meile külla kui miskit kuskil toimub. Näiteks väike Hiina-USA vastasseis ja sellel hetkel ei huvita Poola saatus ka kedagi!

[Martin Peeter]

Ei toeta need poliitikud ei riigikaitselaenu ega valdavalt ka kaitsekulude tõstmist.

https://www.err.ee/897657/poliitikud-on ... s-torjuvad


Rahvale on ju selgeks tehtud, et mingit ohtu ei ole.