www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Juun, 2019 15:15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1006 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46 ... 68  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 22:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
Riigikaitse rahastamise kontekstis on viimasel ajal teemaks tulnud USA sõjalise abi suurus ja on arvatud, et osa meie probleemidest tuleks lahendada senisest suurema USA sõjalise abiga. Diskussiooni käigus on väidetud, et USA annab iga aasta teistele riikidele 50 miljardit dollarit sõjalist abi ja Eesti peaks sellest summast „enesele napsama“ 1 miljardi. Järgnevalt vaatangi lähemalt kõike seda, mis puudutab USA sõjalist abi.

Esiteks summast 50 miljardit. Kui keegi väidab, et USA sõjaline abi aastas on 50 miljardit, siis on tegemist valeväitega, korrektne väide on, et USA abi aastas teistele riikidele on küll kokku 50 miljardit, kuid sellest sõjaline abi moodustab vaid 15 miljardit, ülejäänud 35 miljardit moodustab majandusabi. Majandusabina käsitletakse abi mille eesmärk on seotud kas ülesehituse, humanitaarvaldkonna või poliitiliste eesmärkidega. Sõjalise abi eesmärkideks on kas abisaaja riigi kaitseväe toetamine või USA enda sõjaliste võimete tugevdamine sihtriigis.
Kui vaadata USA abi jagunemist nelja peamise kategooria kaupa siis suures plaanis on jagunemine järgmine:
• ülesehitusevaldkond ~40%;
• julgeolek ehk sõjaline abi ~30%;
• humanitaarteemad ~20%;
• poliitilised eesmärgid ~10%.

Kokku tegeleb erinevate USA abiprogrammidega üle 20 asutuse. Suurimad ja olulisemad neist on:
• rahvusvahelise arengu agentuur. 2017 aasta abi maht 20,5 miljardit. Peamised eesmärgi on seotud katastroofiabiga, vaesuse vastu võitlemisega, globaalsete koostööteemade, keskkonnakaitse, USA riiklike huvide edendamisega või sotsiaalmajanduslike teemadega.
• kaitseministeerium, abi maht 2017 aastal 14,7 miljardit;
• välisministeerium, kelle abi maht 2017 aastal oli 7,7 miljardit.
Mõningane erisus tuleb sisse kohas, et kelle eelarvest raha eraldatakse või kes abi suunab, kuid see on juba eelarvetehniline küsimus ja ärme selle pikemalt peatu. Kogusummat see ei muuda.

Järgnevalt vaatame kuhu riikidesse USA suunas 2017 aastal oma 15 miljardi suuruse sõjalise abi:
• Afganistan 4,4 miljardit;
• Israel 3,2 miljardit;
• Iraak 3 miljardit;
• Egiptus 1,3 miljardit;
• Jordaania 0,474 miljardit;
• Pakistan 0,281 miljardit;
• Ukraina 0,251 miljardit;
• Kolumbia 0,112 miljardit;
• Tuneesia 0,97 miljardit.
Ülejäänud summa jagunes laiali pea sajakonna riigi vahel üle terve maailma.

Kuid tuleme globaalse vaate juurest tagasi armsale Eestimaale ning uurime palju oleme meie abi saanud. Perioodil 1992 – 2017 on Eesti sõjalist abi kokku saanud 165,4 miljonit dollarit ja majandusabi 74,4 miljonit. Pool antud sõjalisest abist tuli esimese 15 aasta jooksul ja teine pool on tulnud viimase 10 aastaga. Alljärgnevalt ongi toodud sõjalise abi maht viimaste aastate jooksul (miljonit dollarit):
2008 – 2,6
2009 – 2,8
2010 – 3,6
2011 – 7,5
2012 – 12,7
2013 – 8,2
2014 – 3,6
2015 – 5,0
2016 – 15,5
2017 – 21,1

Kui nüüd eelnev osa kokku võtta ja rääkida soovist tõsta USA sõjalise abi maht Eestile ühe miljardi dollarini, tõuseksime mahult Egiptuse järel viiendale kohale. Juhul kui me räägime siiski ühest miljardist nelja aasta peale jagatuna (valimisperioodi pikkus) ehk siis 250 miljonit aastas, tõuseksime abi saavate riikide pingereas kaheksandale kohale – vahetult Ukraina järel. Võrrelduna 2017 aasta sõjalise abi mahuga Eestile (21 miljonit) peaks tõus olema üle kümne korra. Puhtalt numbrite põhises võrdluses oleks tegemist küllaltki ambitsioonika kavaga.

Kuid mis tingimuste täitumise korral ikkagi võiksime loota senisest rikkalikumat dollarisadu? Kas unistuste täitumiseks piisab vaid väljuhäälsest soovist blondide kiharatega jõuluvanale lumivalges majas?

II osas – mis mingil hetkel vist järgneb, lubama ei julge hakata – vaatangi Eesti võimalusi abi suurenemise osas paari riigi näitel natuke sisulisemalt. Kui on häid mõtteid või on tekstis mingeid vigu - andke tulla.

Kasutatud allikad: USAID andmebaasid, abi jaotamisega seotud asutuste kodulehed


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 22:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1685
Ma loodan, et EKRE lollakad seda miljardit Trumpi käest küsima ei lähe. Siis tuleb sellel kanaajul jälle NATO meelde ja tea mis katastroofi Twitterisse säutsub.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 24 Jaan, 2019 23:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1492
EKRE valimislubaduseks on … millegi küsimine, mis on ju kõige lihtsam valimislubadus ever ja kuna meie kaitsekulutused liiguvad jõudsalt ülesse siis, mis selle kardetava Trumpi vihakõne sisu võiks täpsemalt olla?!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 25 Jaan, 2019 11:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3695
Tsiteeri:
• Tuneesia 0,97 miljardit.

Ega sa juhuslikult 0,097 hoopis ei tahtnud kirjutada?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 25 Jaan, 2019 13:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
• Tuneesia 0,97 miljardit.

Ega sa juhuslikult 0,097 hoopis ei tahtnud kirjutada?


Jah, õige on ikka 0,097, tänud


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2019 0:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
Kuidas küsida miljardit? II osa - kus uurime lähemalt globaalküla pealiku sõnumit külaelanikele.

Praeguse Valge maja administratsioonilt ja esmalt ning ennekõike president Trumpi säutsudest, aga ka suust, on olnud sagedasti kosta loosungeid "Make America Great Again" ja „America First“. See teine neist – Ameerika ennekõike – on märgilise tähendusega USA välisabi suunamise mõtestamisel ja võib omada järelmeid meiegi miljardisoovi täitmisel. Kahesõnalisest loosungist lähtungi ning arutlen võimaluste üle saada senisest suuremat sõjalist abi.

President Trump talle loomuomasel moel pole USA välisabi teemat pikemalt ja põhjalikumalt peale lühikeste säutsude küll lahanud, kuid mõningatest tema mõtetest on võimalik aimu saada näiteks 2016 aastal antud intervjuust Washington Post’ile. Toonases intervjuus seadis Trump küsitavuse kogu senise USA välisabi mõtekuse kohta, tuues näitena Iraaki koolide ehitamise, mille kohalikud mässulised õhku lasid, mille peale ehitati US abi eest järgmine kool, mis samuti õhiti. Arutluskäik jätkus mõttega, et kas pigem ei peaks kulutama raha hoopis kooli ehitamiseks Brooklyni, edendamaks oma riigi elu, kuid kuna raha on raisatud Iraaki jääb USA haridussüsteem vajalikust koolist ilma. Vaadates Trumpi tegevust ja säutse US sõjalise abi kontekstis on näha sama mõttemustri kordumist. Miks peaks USA andma raha rikastele riikidele, kes võiksid ise oma sõjavägesid üleval pidada ning kõigele lisaks need samad USA sõjalise võimsuse eeliseid ärakasutavad riigid on tekitanud USAle kaubandusbilansilisi probleeme, mis ajas on ainult paisunud – säutsus hiljuti meie jaoks olulise globaalküla praegune president. Trumpi seisukohad nii majandus kui sõjalise abi küsimustes lähtuvad ennekõike USA huvidest, üleilmne julgeolekudimensioon nii suurt kaalu säutsudes senini pole omanud.

USA sõjalise abi jagamisel on paljude vaadatavate kriteeriumite seas olulisel kohal abisaava riigi majanduslik seis ning selles mõõtmes kuulub Eesti jõukate maade nimistusse. Mõõtmise aluseks on SKP ühe elaniku kohta ning alusandmetena kasutatakse maailmapanga statistikat. Kokku jagatakse riigid üldse nelja gruppi: madal; alla keskmise; üle keskmise ja kõrge sissetulekuga riigid. Kuna me oleme rikaste riikide klubi austusväärne liige ei ole majanduslikus kategoorias meil põhjust rõhuda oma abisoovile. Kui lähtuda juba ülalkirjeldatud trumpistlikust loogikast, siis mida rikkamaks me saame seda enam peaksime ise oma julgeoleku eest vastutama ja seda väiksem peaks olema meile antava sõjalise abi suurus.

Pannes Eesti laiemasse konteksti – Euroopa mõõtmesse – siis tuleb veelgi enam nentida meie kuulumist jõukasse regiooni, kes peaks oma julgeolekuarve ise kinni maksma. Üks Trumpi argumentidest on olnud kaubandusbilansi saldo, mis on olnud Euroopa kasuks ja Ameerika kahjuks. Ka Eesti kaubandusbilanss USAga on olnud meie kasuks. Lõppenud 2018 aastal eksportis Eesti Ameerika Ühendriikidesse ligi 850 mln euro jagu ning importis vastu kõigest 182 miljoni eest kaupu. Vahe on märkimisväärsed 664 miljonit. Nii olemegi kaubandusbilansi kategoorias vaadatuna USAst täiendavat sõjalist abi paluma minnes kehvas positsioonis ja mõeldes Trumpi algatatud kaubandussõdade kategoorias oleme osa probleemist. Probleemist, mis ilmneb kaubandusdefitsiidis Euroopaga ning kõige muu kõrval väljendub USA ühe paisuvas välisvõlas. USA välisvõlg on viimase paarikümne aastaga kasvanud ligi neljakordseks, ületades tänavu 22 triljoni dollari taseme. Trump, olles ärimehe taustaga, tajub ilmselt maailma pigem ärilistes kategooriates ja tema jaoks võib olla USA kaubanduslik dimensioon märksa olulisem teema, kui mure Euroopa julgeoleku pärast. Selles kategoorias Eesti šansid väga tugevad ei ole.

Kuid sõjalise abi andmise või mitte andmise osas on tarvis käsitleda laiemalt, kaubandus ja majandustemaatika pole ainsad mõõtmed. Vaatame kuidas senini on sõjaline abi meie piirkonnas jagunenud. Analüüsides Balti riikide ja teiste Ida-Euroopa maade sõjalise abi trende ning mahtusid on selgelt näha, et tegemist on ühe piirkonnaga. Eriti selge seos on Balti riikidele antava abi suuruse ja jagunemises vahel aastate lõikes. Mida see meie jaoks tähendab? Tähendab seda, et kui meie saame miljardi, antakse miljard ka senise praktika põhjal Lätile ning Leedule ja mõnedki miljardid lähevad omakorda Poolale, Tsehhile, Ungarile, Rumeeniale, jne. Kuid mõistetavalt pole see enam mitte üks miljard vaid hoopis multimiljard. USA poolt vaadates on Baltikum pigem üks koht, oma teatavate väikeste erisustega. Kui Eestil õnnestuks USA sõjalisest abist soovitud miljard „enesele napsata“ võib suure tõenäosusega samal hetkel rahalaeva saabumise puhul õnne soovida nii Lätile, kui Leedule. Rääkimata muust Ida-Euroopast. Perioodil 2001 – 2017 on sõjalise abi maht Eestile olnud 82,7 miljonit dollarit, Lätile 85,1 miljonit ja Leedule 95,5 miljonit.

Miljardijutt järgneb ilmselt veel III osaga, seniks head kritiseerimist


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2019 3:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 595
Enne 3. osa törts lihtsaid lahendusi. Vaatamata sellele, et DT opereerib lähituleviku olulises liitlasriigis ajutise asjuri, mitte suursaadikuga, asume me aktiivsele suhteedendusele: koostame läbirääkimismeeskonnnad kaitse- ja välisministeeriumi helgematest peadest, Washingtonis Massachusettsi avenüül koordineerib tegevusi kaitseküsimustes hiilgavaid taustateadmisi eviv suursaarsaadik. Edu ei tule kaua oodata, vastav leping, mida kinnitavad sõltumatud eduraportid, saab pootshaagid alla, pidulikule sündmusele lähetatakase Valgesse Majja kaitseminister hr Kunnas, Riigikogu Trumpi toetusgrupi juht hr Ernits ja esimees hr Helme. Kõik.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2019 12:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1492
Trump on rahulolematu Ameerika sõjalise abi korraldusega, samamoodi on sellega rahulolematu USA kongress ja saba lõpus ka meie EKRE. :D

Trumpi rahulolematus on seotud riikidega, kes saavad suures mahus USA abi ja samas kritiseerivad USA käitumist või on oma välispoliitikas USA huvide osas liiga ambivalentsed (mitte NATO riigid) ning NATO riikidega, kes on rikkad aga ise riigikaitsele piisavalt ei kuluta aga seda ohtramalt kiruvad USA käitumist. Esimesse seltskonda Eesti ei kuulu, teises oleme kummaline hübriid (panustame ja kritiseerime).

Kongress on aga rahulolematu, et USA sõjaline abi on niivõrd ebavõrdse jaotusega, kus esimesed kaks kuni viis pistavad kogu saia aplalt nahka ning kõikidele ülejäänutele pakutakse ainult selle puru. Väites, et meede ei täida juba ammu oma diplomaatilist funktsiooni, milleks on globaalse julgeoleku, stabiilsuse ja demokraatia edendamine... ja õigesti arvavad ju!

Kui Trumpi huvitab kulude kokkuhoid siis Ida-Euroopa riigid on juba abisaajate nimekirja lõpus (väljaarvatud ehk Ukraina) ning meie puhul oleks aastane kokkuhoid täiesti olematu, samas kohe väga ebameeldivalt sümboolne, majanduslikult oleks loogiline ka USA Lääne-Euroopas baseeruvad kulukate baaside nihutamine odavamasse Ida-Euroopasse, mis võiks olla samuti meie argument suurema tähelepanu saavutamisel, lisaks saab ka USAREUR ju Ida-Euroopa ja Baltikumi sitast seisust kindlasti väga adekvaatselt aru ning mõistab hästi selle tugevdamise vajadust.

Seega on selle kindral Ben Hodgese palkamine kohe täitsa smart move.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 26 Jaan, 2019 23:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Veebr, 2012 15:25
Postitusi: 259
mina olen pigem mõttemänge mänginud teemal, kus Saksamaa võiks anda Ida-Euroopale tehnoloogilist abi (nt tanke, tulirelvi, laevu jms).

Kuna neil ühest küljest II ms haavad siiani armistuvad, siis enda sõjaväge nad relvastada ei taha.

Kuid kas ei võiks nad nt Leosid Ida-Euroopa piirkonda toota. Oleks tegu ju win-win olukorraga -
- nad saaksid anda omamaisele tööstusele piisavalt tööd, et Rheinmetall päris oskusi ei kaotaks; Ida-Euroopa raskem relvastus tõstaks automaatselt ka nende turvalisust ida-tiival; USAle saaks selgitada, et kuigi nende enda kaitsekulud on madalad, siis neil agressiivne rahaline toetus väiksematele ja väetitele. Ja oma valijatele saaksid saksa sotsid näidata oma patsifitsliku külge ning oma sõjavägi harjutaks harjavarrega sõda.
On ju nende poliitikud korduvalt väitnud,et 2% tähendaks tohtut relvastumist (tõnäoliselt lööks see põhjalikult segi kogu praeguse geopoliitilise olukorra ning ei pruugiks sugugi meeldida ka UKle ja Prantsusmaale. Venemaast rääkimata.)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 27 Jaan, 2019 23:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
See ei läheks kuidagi kokku nende senise poliitikaga. Meenutagem, mis riik on olnud peamine Ukraina relvastamise vastane ja kui palju DDRi pärandusest Baltikumi tuli. Olen ise kuulnud üht kõrget nende välisteenistuse ametnikku ütlemas; "Ei mingeid relvi pingekolletesse".

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2019 0:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3695
Tsiteeri:
"Ei mingeid relvi pingekolletesse"

Naljakas, arvestades, et sakslased varustavad kurde.
Aga muidu vastab vist tõele jah. Väidetavalt isegi relvastamata soomukeid ei tahetud varem anda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2019 22:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
Kuidas küsida miljardit – III osa, kus uurime uuesti rahapada

US sõjalises abis võib eristada rahastamise mahu, peamiste sihtriikide või piirkondade põhjal järgmise perioode. Esmalt vaatame mahu järgi.

• 1951 – 1974 suurusjärk 15 miljardit keskmiselt aastas
• 1975 – 2002 suurusjärk 7-8 miljardit aastas
• 2003 – tänaseni suurusjärk 15 miljardit

Kokku eristus aegreas selgelt kolm perioodi, esimese perioodi märksõnadeks NATO Euroopa liitlased ja sõjad Koreas ning Vietnamis. Sõdade perioodile järgnenud rahunemine, kus pool või kohati enam kogu sõjalisest mahust suunati Israeli ja Egiptussesse. Järgmine sõdade periood algas sõjaga Afganistanis ning jätkus Iraagis ja kestab tänaseni. Kaks kolmandikku kogu abist läheb Afganistani, Iraagi ja Israeli tarbeks.

Järgnevalt vaatame riigi, riikide grupi või piirkonna järgi:

• 1950 – 1963 NATO Euroopa liitlased, sh Kreeka ja Türgi, mis kestsid 1997 aastani
• 1950 – 1969 Iraan
• 1955 – 1976 Indo-Hiina ja Aasia piirkond (Taivan, Jaapan, Tai, jne), spetsiifilisemalt Korea 1955 – 1986 ja Vietnami 1957 – 1975 perioodid
• 1955 – 1965, 1983 – 1993, 2002 – 2017 Pakistan
• 1966 – tänaseni, Israel
• 1979 – tänaseni, Egiptus
• 2002 – tänaseni, Afganistan ja Iraak
• 1952 alates on Lõuna-Ameerikas enamasti midagi käimas hoitud, väljaarvatud 80ndad, kui seal piirkonnas toetati väga minimaalses mahus
• 1980 algusest alates on üritatud katta väiksemate summadega enamus Aafrikast hoidmaks oma mõju piirkonnas
• 1990 algusest lisandusid endise kommunistliku bloki või NSVL lagunemise järel tekkinud riigid, rahaline maht väga suur pole olnud, ainus suurim tehing oli 2003 Poolale antud 3,8 miljardi dollariline laen F-16 ostmiseks, ülejäänud summad on pigem paarkümmend miljonit aastas keskmiselt

Kõrvalepõikena ja Eesti kontekstist vaadatuna kerge kurioosse faktina sai Venemaa näiteks aastal 2008 abi kokku 1,6 miljardit, millest sõjaline abi oli 171,5 miljonit. Viimane suurem sõjalise abi aasta Venemaale oli 2012 (110 miljonit). Peale seda toimus oluline mahu langus ning alates 2015 sõjalist abi enam ei anta. Tõsi küll, antud abi on olnud peamiselt seotud massihävitusrelvade kontrolli ja likvideerimise programmidega. Venemaa abiprogrammid kestsid põhiosas 1993 – 2012.

Analüüsides ajaloolist USA sõjalise abi statistikat suurusjärkude ja riikide kaupa, siis võiks eeldada, et NATO Ida-Euroopa senisest suuremaks finantseerimiseks tuleks rahastamine Afganistanilt ja Iraagilt meie piirkonda ümbersuunata. Alternatiiv oleks muidugi tõsta USA sõjalise abi kogumahtu, kuid nagu me eelnevas miljardijutu II osas vaatasime, siis praeguse presidendi puhul seda ilmselt ei juhtu. Seega jääb eeldada vaid senise sõjalise abi ümberjaotamist ja küsimus ei ole ju mitte ainult Eestile ühe miljardi ümberjaotamises – Baltikum ja Ida-Euroopa laiemalt on üks piirkond. Öeldes, et Eesti vajab miljardit tuleb kohe samas tõdeda, et oma miljardit vajab Läti, Leedu, Poola, jne. Kuid sellised mahud olemasoleva 15 miljardi sees eeldavad väga põhimõttelist kursimuutust. Nii et kui USA president teates hiljuti vägede väljaviimise kavast Süüriast oleks igati asjakohane otsust kiita ning julgustada sama tegema Afganistani ja Iraagi puhul. Mainides ära, et vabanenud raha kulub ära meie piirkonna turvatunde tõstmiseks.

Miljardijutt järgneb IV osaga, kus uurime ühte äravalitut ja kahte vana sõpra

akf Runkel – teravmeelne käsitlus, pisut teises sõnastuses oli endalgi mõttes

akf Viiskümmend – nõus, kõik on rahulolematud, kuid kõik on rahulolematud ise põhjustel, rahulolematuse ühisosa leidmine on samas ületamatult keeruline

akf Gooligan – ajaloolise meenutusena oleme me Saksamaalt varustust siiski kuigipalju saanud. 90ndatel isiklik varustus, veokid (200 IFAt ja Roburit), mõned miinijahtijad, kaks lennukit, mõned helikopterid ja ühte-teist veel, kuid kogu seda abi iseloomustas igasuguste relvade vältimine. Kogu Ida-Saksamaa relvastus müüdi kõigile teistele välja arvatud Baltimaadele. Oluline muutus Saksamaa suhtumisse tuli 2000 alul, kui hakati ka relvastust müüma (155mm haubitsad, Milanid, laskemoon).
Kui Saksamaa paneks 2% kaitsesse – mis siis juhtuks? Kas Saksamaa ohustakse kogu ülejäänut Euroopaat? Tegelikult mitte väga, kuid see on üks pikem jutt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2019 23:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Paneks siia juurde veel mõned arvud.

USA 2018 a föderaaleelarve defitsiit - 4% SKTst, kaitseeelarve - 3,5% SKTst. 2019 eelarve ümber käib kemplus siiani. Föderaalvõlg 105% SKTst.
Eesti 2019 - riigieelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoniga, kaitseeelarve 2,17 % SKTst. Valitsussektori võlakoormus langeb 7,4 % ni SKTst.

Selliste arvude juures miljardit küsima minna ei ole lausa viisakaski. Hea liitlasena tuleks suurendada ise defitsiiti ja osta selle eest USAlt relvi. Nii oleks lihtsalt õiglane.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2019 22:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 173
Kuidas küsida miljardit – IV osa, kus uurime äravalituid.

Eelnevast analüüsist järeldus, et tulenevalt Trumpi poliitilistest eesmärkidest pole tõenäosus USA abiprogrammide mahu, sh sõjaline abi, tõusuks just väga suur. Pigem eelistaks Trump rahvusvahelist abi vähendada. Samuti oleme tõdenud, et Baltimaad, kuid laiemalt kogu Ida-Euroopa, on USA poolt vaadates üks ühine piirkond sarnase ohuhinnanguga ja kui sõjaline abi suureneks siis pigem kogu piirkonnale korraga. Kui nüüd meie eesmärgiks oleks küsida sõjalist abi ühe miljardi ulatuses ainult Eestile, tuleks hinnata, et mis tingimustel on reaalne Eesti eraldi käsitlemine ja toetamine võrreldes ülejäänud Ida-Euroopa või Baltikumiga. Küsimuse lihtsustatud versioon kõlaks – kuidas saada äravalituks. Järgnevalt vaatamegi USA poolt äravalitud riike.

Kõige enam tuntud on USA pikaajalise, järjepideva ja suuremahulise sõjalise abi osas kahtlemata Israel. Kuid peaaegu samaväärseid riike on üks veel – Egiptus. Alustuseks uurimegi põgusalt Egiptust, seejärel jätkame Israeliga ning mõtiskleme, et kas ilmneb mõningaid seoseid Eesti kontekstis, saamaks meretaguse jumala poolt äravalitud riigiks.

Egiptus
USA sõjaline abi Egiptusele sai alguse 1979 aastal. Kokku on Egiptus saanud sõjalist abi 47 miljardit ja abi pikaajaline trend on olnud pigem aeglases, kuid siiski kindlalt kahanevas suunas. 1980ndate alguse 2,5 miljardilt aastas on abi maht tänaseks langenud 1,1-1,3 miljardi peale. Kui vaadata põhjusi, miks üldse Egiptust toetama hakati tuuakse välja eelkõige rahulepingu sõlmimist Israeliga, mis üldse avas tee sõjalise abi andmiseks. Teisena tuuakse välja Egiptuse olulist rolli piirkonna võtmetegijana hoidmaks strateegilist tasakaalu (suurim sõjaline jõud Aafrikas ja oluline suurjõud Lähis-Idas). Samuti on oluline riigi asukoht võimaliku operatsioonibaasina USA enda vägede jaoks. Hetkel küll ühtegi alalist USA baasi Egiptuses peale ühe meditsiini uurimisasutuse (NAMRU-3) pole ja enamasti on Egiptus USA vägede riiki lubamisele andnud eitava vastuse. Egiptusel nähakse rolli ka hoidmaks lahti laevateid naftatarneteks (Suessi kanal) ja USA laevastike liigutamiseks Vahemere ja India ookeani vahel. Mainimist väärib samuti Egiptuse roll kindlustamaks rahu Israeliga.

Israel
US abil Israelile on pikad traditsioonid. Majandusliku iseloomuga abi saab alguse aastast 1952, kui teele läks esimene majandusabi pakett suurusega 658 miljonit dollarit. Kuni aastani 1974 kõikus majandusabi keskmiselt paarisaja miljoni ümber, vahel rohkem, vahel pisut vähem. Märgatav tõus ning majandusabi kõrgperiood jäi vahemikku 1975 – 1997 (keskmiselt 2 miljardit aastas). Alates 1998 aastast hakati majandusabi iga-aastaselt järjest vähendama ning viimastel aastatel on maht olnud paarkümmend miljonit aastas.
Kui nüüd vaadata sõjalise abi osa, siis näeme, et ametlik abi saab alguse aastast 1966, kui esimese abipaketi suuruseks oli 536 miljonit. Alaliseks muutus USA sõjaline abi Israelile alates 1971 aastast. Sealtpeale on keskmiselt igal aastal antud 2,5 – 3,2 miljardit. Erandiks olid 1974 (10 miljardit) ja 1979 (11 miljardit). Kokku on Israel saanud 2017 aasta lõpuni ligemale 95 miljardit dollarit sõjalist abi. Selguse mõttes rõhutan üle, et me vaatame siinkohal ainult sõjalist abi, mitte läbi USA enda üksuste kohaloleku saadud abi või eelpositsioneeritud ladude mõju. Samuti jätame hetkel kõrvale läbi teiste riikide antav varjatud abi (US->Lääne-Saksamaa->Israel 1960 alul). Need kolm viimast kategooriat pole praeguse arutelu sisu.

Kuid tuleme põhjuste juurde, et miks USA annab Israelile suuremahulist sõjalist abi. Valdavalt pakutakse alati esmalt välja, et abi tuleb tänu Israeli väga heale suhtekorraldustööle. Kaldun arvama, et suhtekorralduslikku külg ületähtsustatakse liigselt ja Israel ei saa abi mitte niivõrd oma vajaduste tagamiseks vaid USA riiklike huvide edendamiseks. Tulemus võib sama olla, kuid lähtepunkt on erinev.
Just selles kontekstis tuleks hinnata Eesti võimalust olla äravalitu. Oluline pole mitte see, kuidas Eesti oma julgeolekuprobleemi lahendab, vaid kuidas USA läbi Eesti saab mõne oma probleemidest lahendatud ja seda just eriti Trumpi ajastul. Israeli kujunemine USA äravalituks kulges alguperioodil vaevaliselt. President Eisenhower oma esimesel ametiajal pigem nägi Israeli riigi loomises probleemi, tõsi teisel ametiajal tema suhtumine muutus kardinaalselt, kuna ta hakkas nägema Israelil rolli oma välispoliitika elluviimises ja sealt edasi hakkas järgnema juba loogilist rada pidi kõik muu. Israel toetamine võimaldas tagada tasakaalu Lähis-Idas, seista vastu N-Liidu ambitsioonidele ning luua enesele vajalik liitlane piirkonnas. Siinkohal olekski paslik aja kokkuhoiu mõttes USA – Israeli suhete täpsem lahkamine lõpetada ja küsida uuesti küsimus, et missugune roll on Eestil USA välispoliitiliste huvide täitmisel? Äravalituks pole võimalik saada pelgalt niisama, raha mida jagatakse on vähe ja konkureerivate kandidaatide nimekiri pikk, kuid mis oleks Eesti unikaalne väärtus USA jaoks? Mõtlen ja ei tule ühtegi hea ideed pähe, et miks just Eesti peaks olema see üks ja ainus äravalitu edendamaks siinses piirkonnas USA huvisid. Mis on meie eelis Läti, Leedu või teiste Ida-Euroopa riikide ees. Seni kuni pole head vastust sellele küsimusele on väike tõenäosus saada Ida-Euroopa äravalituks ja tuleb leppida olemast üks paljudest.

Viimases vaatuses uurime kahte vana sõpra – Gruusiat ja Ukrainat – ning tõmbame lõpuks mütsi pähe ja sõlmime palad kinni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2019 23:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1492
EKRE küsiks 1 miljardit nelja aasta peale ehk see oleks just vastupidiselt lühiajaline süst, ka selliseid on USA teinud (näit. Türgi) või siis terve Lääne-Euroopa peale sõda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1006 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46 ... 68  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt