Kuhu sa liigitaksid näiteks kõige lihtsama juhu - õpilased, kes sinna tundi süstemaatiliselt lihtsalt ei ilmu ja teevad täpselt nii vähe sooritusi, et kool ära lõpetada? Keskkoolis levinud teguviis paljudes ainetes.
AINULT selle info põhjal? Liigitaks "vorstiks". Aga hinnangut ei anta mitte niivähese info põhjal. Siin puudub võrdlusmoment (kas ta käitub nii ka matemaatika tunnis, keeletunnis, füüsikas jne jne. Meil on vaja hinnagu andmiseks laiemat üldpilti.
RKÕ õpetaja (ja teised hinnangu andjad) siis nii kirjutabki iseloomustusse.
Nt. "Juhan on laisk (aktiivne) kuid võimekas (ei ole võimekas) ja mitte andetu (arengus on puudujääke). Puudub kõikidest ainetundidest tihti ja RKÕ ei ole erisuseks (või on erisuseks, puudub ainult RKÕ tundidest). RKÕ teemad huvitavad/ei huvita Juhanit. RKÕ tundides Juhan pingutab/ei pinguta. RKÕ ainekava valdkondadest on kõige tugevam selles ja kõige nõrgem tolles. Meelsus: isamaaline/ükskõine/riigivaenulik/muu." jne. Üldhinnang summeerub erinevatest antud hinnangutest. Kui Juhan on matas tugev kuid kehalises nõrk ja RKÕ tunnis ei taha käia/ei võta osa/ ei saa aru/ ei taha aru saada jne siis on üks hinnang. Kui on matas nõrk, kehalises tugev ja RKÕ-s võtab usinasti kaasa siis on hinnang teine. Kui on matas tugev ja kehalises tugev ja keemias tugev aga RKÕ-s nõrk siis kolmas hinnang jne.
Käitumismustrist ja isikuomadustest (ja sõpradest ja lastetoast ja keskkonnast kus kodanik kasvab/viibib suurema osa ajast ja harrastustest ja huvialaringidest ja trennidest ja ja ja...) joonistub välja kodaniku profiil. Isegi sõnakasutusest, meiliaadressi nimest ja kirjaviisist joonistub.
Aga ajateenistusse kutsutuid ei jõua ju keegi nii põhjalikult uurida, kui tulevasi luuretöötajaid näiteks.
Jah, nii see on. Aga nii põhjalikult vbl polegi vaja. Põhjaliku ja nulltegemise vahel on palju erinevaid vaheastmeid. Ja kui süsteem töötab rutiinse järjepidevusega, info liigub analüüsiks erinevatest kohtadest (eeltööd pole vaja endal teha) siis ei ole seal midagi üle mõistuse mahte.
Palju neid see aasta kutsutigi...
§ 2. Kutsealuste ja ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvuline jagunemine
(1) 2018. aastal võetakse ajateenistusse koos kaitseministri 13. oktoobri 2014. aasta määruse nr 26 „2016. aasta kutsealuste ja naissoost isikute ning osaliselt 2018. aasta kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ning ajateenistuse kestus” §-s 3 sätestatud kutsealuste arvuga 3200 kutsealust ja kuni 108 naissoost isikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kutsealuste arvu on lubatud ületada kuni viis protsenti.
(3) Ajateenistusse võetute jaotus Kaitseväe struktuuriüksuste vahel on toodud käesoleva määruse lisas 1.
3200 ?
1 tund per kodanik teeb 3200 tundi ehk 400 tööpäeva ja seda oleks korraga tõesti üle mõistuse paljuvõitu ühele inimesele läbitöötamiseks (et siis arvestatud on, et selle 1 tunniga saab tehtud ka ise suurem osa eeltööst ja tegijaks on üks ainus inimene).
Hinnangute (RKÕ, psühholoog, KeKa, õppenõukogu, veel midagi) läbilugemiseks ja lõppotsuse määramiseks pole vast 1 tundi iga isiku kohta vaja ?
Ja seda ei pea tegema sellel hetkel, kui isik hakkab kohe-kohe kaitseväkke minema. Ühe aasta kutsealused võib jooksvalt läbi vaadata ka sellele võtmisele eelneva aasta jooksul.
2018 on 254 tööpäeva ja 2023 töötundi.
3200/254 = 12,6 isiku andmete läbivaatamist päevas ehk 3200/2023 = 1,6 kodaniku andmete läbivaatamine tunnis. Andmeid vaatab läbi/töötleb üks töötaja.
See on siis 100% kutsealuste andmetöötlus.
Aga ei oleks vaja 100% kõikide andmeid selliseid töödelda.
See on ainult üks kindel grupp kodanikke, kelle andmeid tuleks vähe põhjalikumalt läbi vaadata.
Kui suur see grupp on jään vastuse võlgu. Mingi 26-30% on neid keda kindlasti ei oleks vaja "üle hinnata".
Asi on vägagi lootustandev.
Saar-Poll 2003 uuring
Umbes ¾ (71%) koolinoortest leiab, et riigikaitse õpetus peaks
olema valikainena (õpilane ise teeb valiku, kas õppida üht või
teist distsipliini).
•
26% noortest leiab koguni, et riigikaitse
-
õpetus peaks olema
kohustuslik kõigile õpilastele ning vaid 2,6% küsitletuist arvas,
et nimetatud ainet pole vaja üldse õpetada.
•
¾ (77,6%) küsitletuist leiab, et seda ainet tuleks õpetada nii
noormeestele kui ka neidudele.
•
Ainult noormeeste pärusmaaks peab seda ainet 18,5%
vastanutest.
•
Seega, riigikaitseõpetus on praegusel ajal noorte silmis selline
distsipliin, mida peaksid õppima nii neiud kui ka noormehed.
•
Küsitletud noorte hulgas domineeris seisukoht, et praegune
tundide arv on sobiv (58,8%) või siis, et peaks praegusega
võrreldes olema suurem (mõnevõrra või palju suurem)
–
29,2%. Tundide arvu sooviks vähendada 12% noortest.
•
Seega on praegune tundide arv optimaalne, sest tekitab päris
suures hulgas noortes soovi tundide arvu suurendamise järele.
Küsimus: Mis on kõige ebaolulisem, mida oled pidanud riigikaitse
tundides pidanud õppima?
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegelikult selliseid
aspekte praktiliselt ei esine. 45,1% noortest väitis,
et midagi ebaolulist kursuses ei eksisteeri. 24,%
vastanutest ei oska sellele küsimusele vastata
(positiivsete aspektide puhul leidus vaid 7,1% neid,
kes ei osanud midagi leida).....
http://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/riigikaitse.pdf
Oktoober 2017
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... r_2017.pdf
Märts 2017
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... s_2017.pdf
Märts 2018
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... 2018_0.pdf
Kas sa päriselt ka arvad, et siis tehti paremat tööd kui täna? Ja pealegi - mis kasu SELLEST vestlusest tookord oli?
