Üldine ajateenistuskohustus

Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Borja kirjutas:Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.
Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?

Minu migreeniepisoodid on harvad, suhteliselt väga leebed ja ma ei ole ka kunagi nendega arsti poole pöördunud. Aitab suvaline laiatarbe valuvaigisti ja paar tundi rahu. Ma ei kujuta aga ette, mis lõpuks juhtuks, kui ma neid mitme päeva jooksul ei saaks.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas Fucs »

Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.

Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Mai-Liis Kullama ütles, et alates 2017. aasta 1. jaanuarist on kaitseressursside ameti arstlikul komisjonil ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, kuid seda ainult konkreetse inimese enda nõusolekul. „Selline lähtepunkt on valitud infosüsteemi sisu delikaatsuse tõttu,” selgitas Kullama.
:shock:
?
Kas see on normaalne, et ühel arstlikul komisjonil ei ole olnud juurdepääsu inimese, kelle kohta tuleb komisjonil otsus langetada, tervist puudutavatele andmetele ja ei ole ligipääsu ka tulevikus, kui "konkreetne inimene selleks luba ei anna" :?: Arst(id) ei tohi teada patsiendi "haiguslugu", sest see on delikaatne ?
Ühtlasi möönis ta, et tervise infosüsteemi andmekasutus peab olema põhjendatud ja andmeid kogutakse inimeste ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse parandamiseks, mitte elanike ega arstide järelevalve eesmärgil.
IRW
No ja kes siis neid andmeid kasutada saab ja võib (kelle-mille jaoks neid konkreetselt siis kogutakse), kui "konkreetne inimene selleks luba ei anna"...

Misasi on "elanike järelvalve" ? Kas inimese dokumenteeritud ja säilitatav haiguslugu/tervisekontrolli andmed sünnist surmani ei ole siis ise sisuliselt "inimese järelvalve" ? See on hoopis anonüümne "Haiguse järelvalve" või "terviseseisundi järelevalve"? :mrgreen:

*

Sorry OT, aga mina "võitlesin" siin vahepeal neli+ aastat ( NELI ! aastat ), et vaimselt ebatervele täiesti võõrale kodanikule saaks diagnoos pandud ja see kodanik saaks pädevale arstlikule järelevaatusele toimetatud.
Iga krdi kalendrikuu keskmiselt 1-2 väljakutset (kiirabi, politsei, päästeamet) ja IGA KORD kui väljakutsutud asjaomased instantsid kohale tulid, pidin MINA lugema neile ette kodaniku haigusloo, nähud, tegevused ja sümptomid, ning valgustama neid tekkinud olukorrast. Iga kuu ja aastaga läks see patoloogia ümberjutustamine aina pikemaks ja pikemaks nii, et lõpuks pidi nt. kiirabi brigaad ENNE oma tegevust kuulama minu juttu pool tundi.

Lõpuks läks asi sinnamaale, et minu närvid ütlesid üles ja järjekordsel kiirabibrigaadi saabumisel ma käratasin neile, et "kurat küll, meil on EE RIIK ja digi haiguslood, aga mina pean iga kord jälle otsast peale ümber jutustama, mis meil siin toimub, sest tuleb jälle uus brigaad kes midagi pole kuulnudki ja see jutt on nelja aastaga nii pikaks läinud, et enam lihtsalt ei jõua! Minge vaadake kurat arvutist järele ja lugege kogu see patoloogiaooper ise läbi!". Selle peale solvuti hingepõhjani.... ja nüüd seda uudist lugedes ma ei imestagi enam, et nad tegelikult ei teadnudki asjadest midagi ja ilmselt polnud neil üldse ka võimalust midagi kusagilt lugeda :evil:

Asi läks meil selle vaimselt ebastabiilse kodanikuga ikka nii absurdseks nelja aastaga, et ma olin lõpuks veerand sammukese kaugusel, et minna selle looga ETV "Pealtnägijasse". Kusjuures praeguse seisuga (viies aasta jookseb) on asi sealmaal, et kodanik topiti lõpuks (ma ei tea, Paldiski maanteel või kusagil mujal) lihtsalt tabalsid silmini täis ja lasti südamerahuga teiste sekka tagasi. Seega "läbi" pole veel lõplikult midagi :|

Nii palju siis meie innovatiivliberaalsest meditsiinisüsteemist koos igasuguste "delikaatsete terviseandmete" ja igasuguste EE riigi DIGIasjadega.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas 2korda2 »

Kriku kirjutas:Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?
Olukord, kus diagnoosijärgsed haigusnähud fikseeriti ainult ühekordselt välja antud tõendil, peaks vähemalt ettevaatlikuks tegema (teise arsti arvamuse küsimine peaks olema elementaarne). Mina pole arst aga "ükskord pea valutas" ei tohiks olla aluseks migreeni diagnoosi panemisel. Kui patsiendile pole välja kirjutatud vastavaid ravimeid ja/või pole neid kunagi välja ostetud, on see juba üpris tugev signaal.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas Kriku »

Ei ole nõus. Migreenihoog võib taanduda ka vabamüügis oleva ravimi tagajärjel, kasutatud võib olla mõnele teisele perekonnaliikmele välja kirjutatud retseptiravimit vms.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas Roamless »

Migreenil on palju erinevaid vorme, mõned tugevamad (tihti naistel) ja mitmepäevased, mõned sellised, et ei sega absoluutselt elutegevust ja ei vaja isegi ravimitega sekkumist. Näiteks meestel, kellel on olnud migreeni lapsepõlves, võib see vananedes hoopis taanduda ning kas kaduda täielikult või muutuda nii nõrgaks, et hoog ei vaja isegi käsimüügi ravimeid, muidugi diagnoosimisel teesklejaid avastada on raskem, eriti kui inimene teab kuidas ning mida kirjeldada (näiteks aura ehk võbeluse nägemist silme ees) jne jne.
Unforeseen consequences
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas 2korda2 »

Ikkagi - kui ainus põhjendus on vahetult enne komisjoni ühekordselt fikseeritud diagnoos, siis ei näe ma mitte mingit põhjust täiendavast kontrollist loobumisele.
Eraldi teema - kui suur häda saab olla miski, millest saab üle ühe ibutableti ja poole tunni rahuga? Minu hood tähendavad poti kallistamist, mistap neelatavad ravimid ei aita - ainult spets suus lahustuvad (võrdlemisi kallid) tabletid (või süst). Plusspoolele - ma tean oma hoogude põhjuseid ja olen õppinud neid ära hoidma/ennetama.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas A4 »

Kriku kirjutas:
Borja kirjutas:Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.
Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?

Minu migreeniepisoodid on harvad, suhteliselt väga leebed ja ma ei ole ka kunagi nendega arsti poole pöördunud. Aitab suvaline laiatarbe valuvaigisti ja paar tundi rahu. Ma ei kujuta aga ette, mis lõpuks juhtuks, kui ma neid mitme päeva jooksul ei saaks.
Kehtivad tervisenõuded ütlevad umbes niimoodi, et kui migreenihood on kerged, lühiajalised ja ravimitega kergelt „manageeritavad“, (ehk ilmselt sellised nähud, nagu sul) siis võib kutsealuse teenistuskõlbulikuks tunnistada ja teenistust see tõenäoliselt eriti häirima ei hakka. Kutsealuse tegevteenistuseks mittekõlbulikuks tunnistamiseks on tarvis eriarsti ehk neuroloogi diagnoosi, et migreenihood esinevad vähemalt 2-3 korda viimase poole aasta jooksul ning hood on sellised, et inimese töövõime on reaalselt häiritud.

Probleem, millele KRA viitab, ongi minu arusaamist pidi selles, et KRA väline eriarst – kas siis korrumpeerunud, nagu antud juhtumil, või lihtsalt „heasüdamlik“ või ükskõikne onuke – võib kutsealusele väljastada tõendi, et tegemist on tõsise ja pideva juhtumiga, füüsiline koormus tugevalt vastunäidustatud jne. Ning kuna arstlikel komisjonidel praktiliselt puudub E-tervise andmetele, siis on keerukas ka kontrollida seda, kas kutsealune ongi reaalselt juba mitu aastat migreeni käes vaevelnud, käinud traumapunktis või kutsunud endale kiirabivälja, saanud kangeid retseptiravimeid jne, ühesõnagha, kannatab reaalselt sellise migreeni käes, mis tema teenistust Kaitseväes tõenöoliselt tõsiselt takistama hakkaks. Või on esmakordne migreeniga arsti poole pöördumine toimunud paar nädalat enne arstliku komisjoni läbimist. Ligipääs E-tervisele – kui selline oleks, ja eeldusel, et seal on kutsealuse ravilugu korrektselt kirjas – võimaldaks terasid lihtsamini sõkaldest eristada.

Tänaseks, pärast u 10 aastat kestnud vägikaikavedu kaitse- ja sotsiaalministeeriumi vahel, on arstlikel komisjonidel lõpuks ligipääs E-tervisele juhul, kui kutsealune selleks ise nõusoleku annab. Mis on poolik lahendus, sest tõenäoliselt hakkavad nõusolekut andma need kutsealused, kes ongi äärmiselt haiged, või siis sellised, kellel polegi midagi viga ja tahavadki oma arstliku komisjoni võimalikult kiiresti läbida ja kohusetundlikult teenistusse minna.

Samas ei ole siin mõtet lõpuni välja süüdistada ebaausaid või ebapädevaid eriarste või siis ligipääsu puudumist E-tervisele. Ka komisjonid ise on kohati siiamaani neid vabastusi selliste „ühekordsete“ ja kontrollimatute tervisetõendite pealt andnud, selle asemel, et kahtlaste tõenditega kutsealustelt nõuda välja eelnevaid terviselugusid või neid usaldusväärse arsti juurde täiendavasse kontrolli suunata. Kuigi see probleem peaks tänaseks olema juba KRA ja arstlike komisjonide siseselt täna parandatud või parandamisel.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas Kriku »

2korda2 kirjutas:Ikkagi - kui ainus põhjendus on vahetult enne komisjoni ühekordselt fikseeritud diagnoos, siis ei näe ma mitte mingit põhjust täiendavast kontrollist loobumisele.
Aga milles see täiendav kontroll seisnema peaks, kui haigust diagnoositakse vaid haige kaebuste põhjal? Kuulad ta uuesti üle, räägib sama juttu - mis sellest kasu on?
2korda2 kirjutas:Eraldi teema - kui suur häda saab olla miski, millest saab üle ühe ibutableti ja poole tunni rahuga?
Minul isiklikult paari tunni rahuga. Kui neid ei saa, valu silmapõhjades või sealkandis aeglaselt ägeneb, süvenevad valguskartus ja iiveldus. Eriti kaugele ei ole ennast piinanud, aga tõenäoliselt vajuksin lõpuks oksendades kokku.
A4 kirjutas:Kehtivad tervisenõuded ütlevad umbes niimoodi, et kui migreenihood on kerged, lühiajalised ja ravimitega kergelt „manageeritavad“, (ehk ilmselt sellised nähud, nagu sul) siis võib kutsealuse teenistuskõlbulikuks tunnistada ja teenistust see tõenäoliselt eriti häirima ei hakka.
Loogiline, aga "manageerimiseks" peaks siis ka teenistuskohas valmisolek ja võimalus olema. Praegu ma tean juba väikese peavalu peale, mis edaspidi saama hakkab (st kas sellel on potentsiaali edasi areneda) ja võtan võimalikult varakult valuvaigistit ning loobun veidikeseks ajaks füüsilisest tegevusest. Millegipärast ma arvan, et ajateenistuses mul see ei õnnestuks.

Teiseks, nende sinu poolt loetletud kriteeriumite ("kerged, lühiajalised") tuvastamine on subjektiivne ja toimub subjektiga vesteldes.
A4 kirjutas:Ning kuna arstlikel komisjonidel praktiliselt puudub E-tervise andmetele, siis on keerukas ka kontrollida seda, kas kutsealune ongi reaalselt juba mitu aastat migreeni käes vaevelnud, käinud traumapunktis või kutsunud endale kiirabivälja, saanud kangeid retseptiravimeid jne, ühesõnagha, kannatab reaalselt sellise migreeni käes, mis tema teenistust Kaitseväes tõenöoliselt tõsiselt takistama hakkaks.
Ma ei ole jätkuvalt nõus, et pöördumine traumapunkti või kiirabisse või retseptiravimite ostmine on tunnused, mille puudusel võib raskema juhu välistada. Eestis pöörduvad eriti mehed oma kaebustega arsti poole kaugelt harvemini, kui võiksid. Teiseks, kui subjekt teatab, et on võtnud migreenihoo korral vanaema seljavalurohtu (retseptiravimit), mis siis saab?
Leino
Liige
Postitusi: 179
Liitunud: 18 Aug, 2008 17:59
Kontakt:

Re: Kõrvalehoidmine ajateenistusest

Postitus Postitas Leino »

Seda delikaatsete isikuandmete teemat ei jaga välja keegi vist. Miks patsient peaks arsti eest varjama mingeid terviseandmeid?

Kas tõesti on nii palju korrumpeerunud arste, kes ilma põhjuseta peaks vaatama teise inimese andmeid (savipätsi andmeid vaadanud medtöötaja sai küll kiiresti karistuse kätte)?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Eesti Express avab sotsiaalsete amööbide sügavaid hingetagamaid :mrgreen: :mrgreen:

Henry-Laur Allik
Mina ei lähe! Miks ja kuidas noored Kaitseväest ära viilivad?

Paljudele noormeestele on kohustuslik ajateenistus tüliks ja nad võivad väga madalale laskuda, et sealt ära pääseda.

Kutsealuste arv, kes kõlbmatuks tunnistatakse, on uskumatult suur. Riigil, Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil on kõigil oma arusaam, miks noored ei soovi aega teenima minna.
Kuid kas hiljutise võltstõendite skandaali ajal küsis keegi noormeeste endi käest? Ei küsinud. Siin on mõned lood täiesti tavalistelt noormeestelt, kes ajateenistusest kõrvale viilisid. Nad ei soovinud minna.
Väljaande Telegram looja Hando Tõnumaa väitis oma 29. juuni arvamusartiklis, et kaitseväeteenistus pole kohustuslik ning tegemist on lihtsalt väljapressimisega. Osa neist noortest arvab samamoodi. Soovisime rääkida ka Kaitseressursside Ameti psühhiaatriga, kelle juurde noored oma hädasid kurtma lähevad, kuid eetilistel kaalutlustel seda meile ei võimaldatud.

Mihkel (22)
Kui ma tahaksin süüa konservtoitu ja et mind käsutaks üheksa klassi haridusega kiilakas, siis ma pigem läheksin Soome ehitajaks kui sõjaväkke. Keeldun kategooriliselt raiskamast 11 kuud oma noorest elust sõjaväe peale ning pigem õpin ülikoolis.
Kui ma vaatan, kui palju uut olen viimase 11 kuu jooksul õppinud, olen oma seisukohas aina kindlam. Üheksa sõpra kümnest, kes on sõjaväes käinud, ütlevad, et see on suures osas mõttetu.
Sõjaväest pääsemiseks tuli lihtsalt komisjonis oma ärevushäired ja migreen hullemaks rääkida. Haigusloos on diagnoosid juba aastaid olnud. Ma küllap olengi sõjaväkke kõlbmatu ja võib-olla on see isegi kompliment. Eestit tahan kaitsta, aga mitte püssiga metsas. Sõjaolukorras paadiga ei põgeneks ning jääks siia. Küll endale siin otstarbe leian. Kohustus ühiskonna ees on ikka.

Meelis (26)
Lihtsalt ei viitsinud minna. Ma ei tea, kas see just viilimise alla läheb, aga mind „päästis“ ajateenistusest kohtu poolt määratud kriminaalkaristus. Pärast advokaadi- ja kohtukulude maksmist oli isegi hea meel näha, et mind otsustati seetõttu otse reservi saata. Nagu öeldakse, iga asi on millekski hea. Kas mina ei taha Eestit kaitsta? Artikkel viis kaitseks meie riiki.

Gunnar (27)
Olin tol ajal üpris noor, umbes 18aastane vist. Ma ei mõelnud Eesti kaitsmise peale. Rohkem mõtlesin enda naha päästmisele ning põhjendasin seda kas sõja vihkamise või patsifismiga. Miks sunnitakse mind teisi samasuguseid teadmatuses inimesi tapma õppima? Umbes selline põhjendus. Asjaolu, et ma sel strateegilisel hetkel kellessegi armunud olin, pani mind ka rohkem sõjaväest ära tahtma.
Sain ära sellega, et olin psühhiaatri juures täiesti aus. Kui küsiti, kas ma mõtlen enesetapu peale, siis vastasin, et jah. Ma ütlesin, et kui mind piisavalt nurka suruda, siis mine sa tea – kõik on võimalik. Mind saadeti edasisele uurimisele, kus tegin mingi isiksusehäirete testi. Otsest häiret ei olnud, olid kalduvused. Aga kirja sain endale kohanemishäire, sestap ka vabastus. Ma mainisin mõlemale arstile, et ei taha sõjaväkke minna. Olin väga mittepatriootlik neil aastatel.
Kui küsida minu käest praegu, kaheksa-üheksa aastat hiljem, siis ma vastaks, et pigem kaitseksin Eestit. Olen vahepeal oma äraviilimist kahetsenud. Mitte ainult selles mõttes, et tahaks olla valmis kodumaad kaitsma, vaid ka enesedistsipliini tugevdamiseks. Kui tuleks uus kutse, ma arvan, et käituksin teisiti. Samas, mine tea.

Anti (22)
Üldiselt ei tunne huvi. Ei pea õigeks, et riik piirab õigust vabalt otsustada, kas tahad sõjalist väljaõpet või mitte. Vastumeelt tekitab viimaste aastate sõjapaanika, mille najal riik arvab, et võib sõita üle inimeste põhiõigustest ja -vabadustest, piirates ettevõtlusvabadust ja jõhkralt riivates eraomandi puutumatust, õigustades oma tegevust julgeoleku tagamisega.
Mul oli õlavigastus, mida sealne üldarst ei uskunud. Psühhiaatri juures skeemisin ära, mis sai peamiseks põhjuseks. Ütlesin, et mul on sotsiaalfoobia ja satun ärevusse teiste inimestega koos olles. Riiki väga kaitsta ei taha.

Eero (23)
Ei tahtnud, kuna mind saadab ainult armastus. Maailmarahu ei saavuta vägivalla ja sõjakusega. Näha oli, kuhu see sõjakus hõberemmelga teema juures viis. Minu silmade läbi edeneb maailmas areng parema heaolu nimel üksnes koostööga, mitte raudkangi näitamisega.
Tol perioodil, kui mind kutsuti kaitseväkke, valdasid mind unehäired, pingepeavalud ja kaela kangus. Lisaks sai räägitud natukene ka ärevusehäiretest, mis 21. sajandil on üks levinuimaid nähtusi noorte seas. Muidugi kaitsen iga päev ligimesi ebaõigluse eest ja kui vaja, ka agressiivsete sõjakate inimeste eest. Aga kui rääkida põhimõttest, et relv kätte ja sõtta, ei näe ma sellel otstarvet. Ma tunnen, et nii kaua kui toetada sõdu relvadega, nii kaua toidetakse rahvustevahelist õõnestamist ja vägivalda. Niikaua saavad sõjad jätkuda.

Joosep (21)
Põhjuseid on palju, miks ei tahtnud minna. Esiteks mul oli seljaga probleeme. Teiseks olid mul sel ajal pangalaenud kaelas. Kolmandaks on see minu jaoks lihtsalt ajaraiskamine. Sain perearstilt paberi koos taastusravi saatelehega, et ma pole võimeline väkke minema. Hakkasin neid asju juba ettenägelikult umbes 13aastaselt ajama, et probleeme oleks pikka aega näha.
Küsimuse peale, kas ta Eesti riiki ei taha kaitsta, vastas Joosep, et kindlasti mitte.

Reimo (26)
Kaitseväkke ma ei tahtnud minna, sest olin seda juba küllalt edasi lükanud ning sain väga hea töökoha. Sealt ei tahtnud enam puududa. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud pärast keskkooli lõppu ikka ära käia, kui aega võib-olla veidi rohkem oli.
Ära sain nii, et kuna mul oli natuke kõrgem vererõhk kui normaalne, siis igaks juhuks sai seda enne kontrolli veel kõrgemaks aetud. Kui Eestit oleks vaja kaitsta, siis ikka kaitsen.

Peep-Johannes (29)
Ma ei tahtnud minna, sest soovisin kohe pärast lõpetamist ülikooli astuda ja sõjaväkke minek tundus ajaraiskamisena. Tol ajal, nüüd juba rohkem kui kümme aastat tagasi, sai komisjonist läbi väga hõlpsalt. Mina ütlesin, et kuna mu ravikaardil oli lapsest saati korduvalt ravitud nohu, siis mul ongi kogu aeg nohu. Ei tea, miks, ja keegi ei suuda põhjust leida.
Ilma igasuguse arstliku kinnituseta oli see aktsepteeritav. Sain kaasa paberi, et ma pole sõjaväeks kõlblik. Siiski pidin minema ka teise ruumi, kus juba sportlikust huvist luiskasin, et ei saa teha kätekõverdusi, ehkki olin muidu spordipoiss. Sain teisegi paberi, et ma pole kõlblik. Nii ma sain sõjaväest „topelt ära“.
Mulle tundub, et Eestit kaitsta oskaksin mina kuidagi teisiti kui sõjaliselt. Mul pole midagi sõjaväe vastu – mida aeg edasi, seda vähem. Olen õnnelik, et mina sinna ei sattunud. Tunnen, et mulle poleks see tol aastal küll kuidagi hästi mõjunud.

* Kõik nimed on muudetud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui ma tahaksin süüa konservtoitu ja et mind käsutaks üheksa klassi haridusega kiilakas, siis ma pigem läheksin Soome ehitajaks kui sõjaväkke.
Levinud eksiarvamus, mis jubedalt levib.
Seersandiks saamise eeldus ajateenijale on ju keskharidus, sama käib ka kaadri allohvitseride kohta.
Ei tahtnud, kuna mind saadab ainult armastus. Maailmarahu ei saavuta vägivalla ja sõjakusega. Näha oli, kuhu see sõjakus hõberemmelga teema juures viis.
On selline asi täna Eestis võimalik..... :shock: :shock: :shock: :shock:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Aga samas ühiskond kuidagi väga kergekäeliselt aktsepteerib selliseid selle. Miks?
Kas pole see natuke eelmise teemaga seotud? Kui meie riigi sõnum on, et: ärge kartke - sõda ei tule, siis mida neile ikka nii väga ette heita? Jutust selgub, et see võimalus või selle märkimine, et tulebki kunagi riiki kaitsma asuda, häirib neid küll.
Ilmselt on siin muidugi ka see kunagine tervisenõuete ja kasarmukohtade puuduse küsimus (või korrelatsioon), sest mõni sell on tõesti juba 29 ja nende jutus kõlab eilne probleem. Muutunud on selles osas kindlasti see, et kutsealuste aastakäikude suurus on vähenenud. Loodaks, et ka ka see komisjon ei lase ennast enam nii lihtsalt lollitada.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühiskond aktsepteerib ja elab sellistes tarkustes ikka empiirilise teadmise puudumise/nappuse tõttu.
80% vanuserühmast (m+n) kokku ju asjaga kokkupuudet ei oma.
Kui ikka 40-50% vanuserühmast puutuks kokku (Soome), siis naerdakse sellised tihemini välja.
Aga selliseid on ka Soomes, kes "elavad armastuses". :D
See on probleem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
sada
Liige
Postitusi: 235
Liitunud: 29 Jaan, 2013 11:56
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas sada »

Borja kirjutas:Eesti Express avab sotsiaalsete amööbide sügavaid hingetagamaid :mrgreen: :mrgreen:
Tundub, et vanuse suurenedes tekib ka sellistel tegelastel huvi ühel või teisel moel riigikaitses osaleda (ilma väljaõppeta on võimalused selleks muidugi väga kesised) või vähemalt on vanematel tüüpidel piinlik öelda, et ei teeks midagi. Isegi see viimane on pisut positiivne, sest järelikult nad tunnetavad, et ühiskondlik arvamus sellist seisukohta nõuab.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kriku »

Martin Peeter kirjutas:Aga samas ühiskond kuidagi väga kergekäeliselt aktsepteerib selliseid selle. Miks?
Aga mis nendega muud teha?

Samamoodi aktsepteerib ühiskond reipalt enesekindlate lillelaste väljarännet: http://ekspress.delfi.ee/kuum/mina-lahe ... d=78682792 See on loomulik kadu.

"Eesti Ekspressil" on muidugi praegu suvevaheaeg: praktikandid tööl ja suurt millestki kirjutada ei ole. Nii neid "noorus on hukas" provokatsioone järjest tuleb.

Meil on teoreetiliselt kohustuslik ajateenistus; tegelikkuses nii umbes pool- või kolmandikvabatahtlik. Nagu juba korduvalt öeldud, tuleb see teenistusele mõnes mõttes kasuks. Ilmselgelt ebaküpsele noormehele kulutatava ressursi saab tulemuslikumalt kuhugi mujale paigutada.

See on muidugi pärl:
Esiteks mul oli seljaga probleeme. Teiseks olid mul sel ajal pangalaenud kaelas. Kolmandaks on see minu jaoks lihtsalt ajaraiskamine. Sain perearstilt paberi koos taastusravi saatelehega, et ma pole võimeline väkke minema. Hakkasin neid asju juba ettenägelikult umbes 13aastaselt ajama, et probleeme oleks pikka aega näha.
Ettenägelikult hakkas 13-aastaselt asju ajama, et oleks seljaga probleeme ja pangalaenud kaelas :D
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist