Kehtivad tervisenõuded ütlevad umbes niimoodi, et kui migreenihood on kerged, lühiajalised ja ravimitega kergelt „manageeritavad“, (ehk ilmselt sellised nähud, nagu sul) siis võib kutsealuse teenistuskõlbulikuks tunnistada ja teenistust see tõenäoliselt eriti häirima ei hakka. Kutsealuse tegevteenistuseks mittekõlbulikuks tunnistamiseks on tarvis eriarsti ehk neuroloogi diagnoosi, et migreenihood esinevad vähemalt 2-3 korda viimase poole aasta jooksul ning hood on sellised, et inimese töövõime on reaalselt häiritud.Kriku kirjutas:Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?Borja kirjutas:Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.
Minu migreeniepisoodid on harvad, suhteliselt väga leebed ja ma ei ole ka kunagi nendega arsti poole pöördunud. Aitab suvaline laiatarbe valuvaigisti ja paar tundi rahu. Ma ei kujuta aga ette, mis lõpuks juhtuks, kui ma neid mitme päeva jooksul ei saaks.
Probleem, millele KRA viitab, ongi minu arusaamist pidi selles, et KRA väline eriarst – kas siis korrumpeerunud, nagu antud juhtumil, või lihtsalt „heasüdamlik“ või ükskõikne onuke – võib kutsealusele väljastada tõendi, et tegemist on tõsise ja pideva juhtumiga, füüsiline koormus tugevalt vastunäidustatud jne. Ning kuna arstlikel komisjonidel praktiliselt puudub E-tervise andmetele, siis on keerukas ka kontrollida seda, kas kutsealune ongi reaalselt juba mitu aastat migreeni käes vaevelnud, käinud traumapunktis või kutsunud endale kiirabivälja, saanud kangeid retseptiravimeid jne, ühesõnagha, kannatab reaalselt sellise migreeni käes, mis tema teenistust Kaitseväes tõenöoliselt tõsiselt takistama hakkaks. Või on esmakordne migreeniga arsti poole pöördumine toimunud paar nädalat enne arstliku komisjoni läbimist. Ligipääs E-tervisele – kui selline oleks, ja eeldusel, et seal on kutsealuse ravilugu korrektselt kirjas – võimaldaks terasid lihtsamini sõkaldest eristada.
Tänaseks, pärast u 10 aastat kestnud vägikaikavedu kaitse- ja sotsiaalministeeriumi vahel, on arstlikel komisjonidel lõpuks ligipääs E-tervisele juhul, kui kutsealune selleks ise nõusoleku annab. Mis on poolik lahendus, sest tõenäoliselt hakkavad nõusolekut andma need kutsealused, kes ongi äärmiselt haiged, või siis sellised, kellel polegi midagi viga ja tahavadki oma arstliku komisjoni võimalikult kiiresti läbida ja kohusetundlikult teenistusse minna.
Samas ei ole siin mõtet lõpuni välja süüdistada ebaausaid või ebapädevaid eriarste või siis ligipääsu puudumist E-tervisele. Ka komisjonid ise on kohati siiamaani neid vabastusi selliste „ühekordsete“ ja kontrollimatute tervisetõendite pealt andnud, selle asemel, et kahtlaste tõenditega kutsealustelt nõuda välja eelnevaid terviselugusid või neid usaldusväärse arsti juurde täiendavasse kontrolli suunata. Kuigi see probleem peaks tänaseks olema juba KRA ja arstlike komisjonide siseselt täna parandatud või parandamisel.
