Üldine ajateenistuskohustus

Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:Borja - haibitud tydrikajateenijatest sulle ka veidi.
2017 alustas ajateenistust 31 ja lõpetas 24. Protsenti "üle poole" arvuta ise.
https://www.kra.ee/static/aruanne_kaits ... s_2017.pdf
... samas on nad aga kasutult "ära tarbinud" tutika täiskomplekti vormivarustust.. mis maksab ikka päris kena kopika ja mida teistele ajateenijatele enam edasi anda ei saa :|
- see on vist järjekordne koht, kus ma reageerin üle või ei saa "pointile pihta" aga ... Borja, millest sa räägid?
Eks ma siis proovi seletada(-aga "ühist hingamist" meil sest nagunii ei teki).
Võitleja tuleb ajateenistusse ja saab tutika riidevarustuse ning kasutatud välivarustuse(-as normal).
EKJ tutikas riidevarustuse komplekt on jõukas ja maksab pallu. Kui nüüd võitleja teenib kenasti oma aja lõpuni ja riik saab temast väljaõpetet reservväelase, on see kraam igati asja ette läinud.
Kui aga tibi, olles mõned nädalad trööbanud seda riidevarustust, arvab, et talle ikka ei meeldi, siis on riik lihtsalt mööda pükse saanud - sest tutikas riidekomplekt on nüüd kasutatuna vähemväärtuslik ja riik ise pole ka selle kulu eest reservväelast saanud.

Kogu see teie tibide "vabatahtlik" teenimine a la tahantulen/tahanlähen on sellisel kujul üks paras lollus - ning noormeeste ahistamine sooliste tunnuste alusel muuseas.

Ning kui teil õnnestuski see "tibiteenijate" teenistuse läbimise % eelmisel aastal üle poole viia, siis olete te vaid sellise "teenimise" kahju pisut vähendada suutnud - ei muud.
Kogu lugu - aga pange edasi.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Küsimused on
1. mis juhtub, kui luua poistele analoogne alt hüppamise võimalus nt SBK lõpuni.
2. kui palju on neid vabatahtlikke naisajateenijaid, kuid kaotada tänane althüppamise võimalus

Minu prognoos on, et poiste loobumise % ei tule väiksem tüdrukute omast ja naiste althüppevõimaluse kadumisel langeb vabatahtlike arv kiiresti - alles jäävad tõenäoliselt need, kel on seda vaja (nt KSK-sse astujad).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas A4 »

Sellest SBK-katkestamise võimalusest palju suurem diskrimeerimine on minu arvates juba see, et meestel on kohustus, ja naistel ei ole. Aga kuni meil ei ole karjuvat vajadust ajateenijate/reservväelaste hulga kahekordistamiseks, võimalust sellist massi välja õpetada jne, ja ka ühiskondlikku positiivset hoiakut naiste kohustusliku teenistuse suhtes, siis ei ole mõtet sellest ka rohkem rääkida. Aga mis on hea selle naiste vabatahtliku ajateenistuse asjus – kuna nüüd on naistel ka reaalselt ja juriidiliselt võimalik ajateenistus läbida (kuni 2013. aastani tegelikult ei olnud), siis ei toimu enam meeste diskrimineerimist KVÜÕA-sse astumisel, kus varasemalt nõuti meestelt ajateenistuse läbimist, naistel aga piisab Kaitseliidu SBK-st vms.


Ei ole mingit mõtet anda mingit 90-päeva katkestamise võimalust ka noormeestele, sest siis võiks juba samahästi kogu teenistuse vabatahtlikuks muuta. Võib ka kaotada naistel selle 90-päeva võimaluse, kuid kipun siin nõustuma Trummiga, et siis saame neid vabatahtlikke veelgi vähem – jah, jäävad ära need, kelle jaoks kaitseväeteenistus niikuinii „sobilik“ ei ole, kuid on ka risk kaotada need, kes muidu tuleksid, kellele meeldiks, ja kes jääksid ka tegevteenistusse. Ilmselt ei väheneks ka katkestanute hulk, sest kui pole enam võimalust 90 päevaga omal soovil katkestada, siis küll tõsisema soovi korral saadaks see vabastus siis juba meditsiinilistel põhjustel.

Igasugustest naistega seotud „kadudest“ rääkides tuletaks meelde, et absoluutnumbrites suurim kadu on meil endiselt meessoost ajateenijatega. Veel paar aastat tagasi oli meesoost ajateenijate keskmine väljalangejate protsent 20 kandis, mõnes üksikus väeosas aga isegi kuni 30+. Arvuliselt käis siis jutt enam kui 600-st kutsealusest, kelle peale riik samuti oli hulga raha varustuse ja väljaõppe peale justkui kasutult huugama pannud. Tänaseks on see protsent vist alla saadud kuskil keskmiselt 10 protsendi peale, aga me räägime endiselt 300-st inimesest. Pidada selle kõrval tosinat katkestanud nais-ajateenijat suureks probleemiks ja raiskamiseks, on pehmelt öeldes… naljakas.

Ja veelkord – minu arvates ei ole meil iseenesest karjuvat vajadust täiendavate reservväelaste järele, seal saab vajadusel hakkama ka meestega. Aga tegevväelaste osas hakkab king juba üsna peatselt kaitseväge pigistama, sest otsa on lõppenud suured, laulva revolutsiooni aegsed põlvkonnad ning konkurents tööjõuturul parima inimmaterjali järele aina suureneb. Kui meil seejuures on tegevteenistusse astumise eelduseks üldiselt siiski ajateenistuse läbimine (mis iseenesest on väga õige), siis on naissoost ajateenijate meelitamine varsti enam mitte nice-to-have, vaid hädavajadus. Lihtsalt selleks, et tegevteenistusse värbamisvälja suurendada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu repliigi mõte oli selles, et kui luua poistele samasugune althüppamise võimalus nagu täna tüdrukutele eksisteerib, siis ei saa see kao % sugugi väiksem olema.
Naiste ajateenistuse teemal on meil muidugi oht sattuda sinna Norra-lõksu, kus luuakse topelt standardid selleks, et võtta naisi teenistusse seepärast, et nad on naised (PR kaalutlustel nt).
Mul ei ole naissõdurite vastu midagi ja kokkupuude on täitsa olemas.

Et teemast mitte hälbida, siis arvasin eespool, et me võtame teenistusse (st Eesti ühe kulukamasse koolitusprogrammi) inimesi, kellega me ei aja isegi 15 min juttu. Isegi Ericsoni mobiilide liinitöölisi nii valimatult ei võeta (seal on töötav seltskond analoogse suurusega). Sellest tekivad kindlasti paljud probleemid - samas, kui neid on üksikuid, siis ei oma tähtsust, kaotatud raha on väiksem kui halduskulud. Ja küllap kaevikus need novorossiija mehed ka paika pannakse :evil:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Ühine hingamine Borja, on tõesti lootusetu, sest sa ei oska % arvutada. ... või moonutad fakte.
See vormi näide on enam vähem sama.
Hea küll kulutavad. Kuid mehi langeb meil vaid veidi vähem välja. Tõsi sel aastal kukkus väljalangemise % vist 10-le.
Kui see kasutu kulu mure nii suur oleks, siis tuleks rääkida ikkagi 300-600 meessoost kodaniku poolt raisatud vormidest. Sina aga räägid 2017 aasta näitel 7st. Ma arvan, et teistel aastatel on see suhe enam vähem sama. Nii et mille üle sa südant valutad?
Ning kui teil õnnestuski see "tibiteenijate" teenistuse läbimise % eelmisel aastal üle poole viia, siis olete te vaid sellise "teenimise" kahju pisut vähendada suutnud - ei muud.
No õige - ainult pisut. Sest kogu kahju ongi väga väike.

Nüüd naistest. Nende ainuke võimalus tegevväelaseks (riviohvitseriks) saada, on läbi ajateenistuse. Kui sa selle täiesti välistad, siis pole midagi teha. Aga meeste puuduse ajal tunnen mina isiklikult ainult rõõmu, kui naised ohvitseriks saavad. Võimalik, et see on järjekordne põhimõtteline erinevus meie hingamisrütmis. Juba sinu väljend "tibi..." näitab, et hingamine on anaeroobne.

Ma ei ole ikkagi aru saanud, mida ja kuidas seal Trummi 15 min või tund aega vestlusel selgitama peaks. Ütle Trumm, mida sa ise seal küsiksid ja mis vastused välistaksid ajateenistuse?
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Kapten Trumm kirjutas:Naiste ajateenistuse teemal on meil muidugi oht sattuda sinna Norra-lõksu, kus luuakse topelt standardid selleks, et võtta naisi teenistusse seepärast, et nad on naised (PR kaalutlustel nt).
Kõigepealt märgin, et meil kaitseväes juba kehtivad topeltstandardid. Eelkõige puudutab see üldfüüsilist testi. Kujuta ette, mina pean tegema palju vähem kätekõverdusi ja võin joosta aeglasemalt 3200m kui kahekümnene! Kas võib öelda, et oleme lõksu sattunud? Ja vanemaid inimesi hoitakse teenistuses lihtsalt sellepärast, et nad on vanemad? Äkki PR-kaalutlustel (eks ma tegelt olen ka telekasse pääsenud :))?

Kuid ilma igasuguse naljata - topeltstandardid juba eksisteerivad. Ka sarnasel ametikohal teenivatele inimestele ja see võibolla ongi OK? Ning veelgi tõsisemalt - on palju tegevusi, mida naised saavad teha hoopis paremini kui mehed. Näiteks meil oleks olnud nii Afganistanis kui ka Iraagis ja Liibanonis palju kasu just naistest (ja nendest koosnevatest allüksustest). Eks see on ka põhjus, miks Norras naistest eriüksused loodi.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Lemet »

Kuidas suhtub isand Herem selle 15 väärteokaristusega kodaniku teenistusse kutsumisesse. Ja ülepea tervet kuhja karistusi omavate kodanike ajateenistusse. On inimeste põud tõesti sedavõrd suur või ei pöörata sellistele asjadele lihysalt tähelepanu?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Eks ta ole - parim kaitse on rünnak: Borja ei oska % arvutada, fakte moonutab ka kurjategija niisuke :lol:

HEREM, A4, KRA & Co võiks parem siin raffale selgitada, kuda satub üldse kaitseväkke üks viieteistkümne väärteomenetlusega umbkeelne tiblapätt - oleks natsa rohkem foorumile kasu :twisted:


Näed, nüüd vaatan - ksf Lemet juba sama küsimuse panna jõudnud :P
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Fucs »

Martin Herem kirjutas:Vabandan, kui siin kuskil on vastus olemas.
Kas keegi teab statistikat riigikaitseõpetuse mõjust? Kas selles osalenuid läheb rohkem ajateenistusse.
:scratch:

Igasuguseid uuringuid on. Enamus on n.ö. kaudsed selles küsimuses.
Mõjust on rohkem materjale kui selle kohta, kas RKÕ õpilasi läheb (vabatahtlikku minemist on mõeldud?) ka rohkem ajateenistusse.
Keegi võiks uurida. Ma panen nõid Nastjat ja pakun kohvipaksu pealt, et 90+% vabatahtlikest on läbinud ka RKÕ ja alla 10% vabatahtlikest ei ole seda ainet õppinud.

* Ja IMHO ei anna praegused uuringud mingit adekvaatset pilti RKÕ mõjust kaitseväkke vabatahtlikult astumisel, sest RKÕ-d saab õppida vabatahtlikult valikainena.
Iseenesest mõistetavalt lähevad seda ainet vabatahtlikult õppima teistsuguse lastetoa ja ellusuhtumisega noored kui need kes ei lähe.
Kui RKÕ oleks kohustuslik, siis oleks mõtet sellist uuringut teha. Siis selguks, palju me võrreldes praegusega juurde võidame neid vabatahtlikke.

Kes läheb vabatahtlikult ajateenistusse?:
sotsiaaldemograafilised tegurid ja ootused-lootused ajateenistusele?
ANET MÜÜRSOO
TÜ ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia magistrant

Alates LK34 (ei ole uuritud otseseid seoseid RKÕ-ga, kuid annab hea ülevaate vabatahtlike isikuomadustest. RKÕ-d vabatahtlikult õppivate isikute isikuomadused on IMHO samad - selline pilt joonistub muudest uuringutest, mida ma olen siia milnetti teistes teemades varemalt ära toonud - neid on palju ja mul ei ole praegu aega neid hakata üles otsima ja uuesti viitama)
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... ogumik.pdf

Kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega Tallinna gümnaasiumite näitel
Sisekaitseakadeemia magistritöö
Autor Mänd, Mari-Liis

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Naistest eraldi ...

Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut
Maarja Liisa Lindre
NAISABITURIENTIDE MOTIVATSIOON ASTUDA AJATEENISTUSSE NING SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
Magistritöö
Ka varasemad uuringud on näidanud, et naiste osalusprotsendi tõstmisel on oluline roll noorte kasvatamisel ja teavitustööl. Silva Kiili 2017. aastal tehtud uuringu tulemustest selgus, et enamasti tulevad naised ajateenistusse juba teatud eelteadmisega kodust ja koolist ning kindla kavatsusega teha kaitseväelist karjääri (Kiili, 2017, lk 34). Sarnastele järeldustele on enne jõudnud ka Erko Iljin ning Mari-Liis Mänd oma magistritöödes, tuues välja, et varasemad teadmised riigikaitsevaldkonnast tõstavad nende kaitsetahet ja motivatsiooni militaarvaldkonnas tegutsemiseks (Iljin, 2016, lk 57, Mänd, 2013, lk 74). Kuna varasemad uuringud on näidanud, et noored, kellel on juba üldhariduse omandamisel ajal kokkupuude riigikaitsevaldkonnaga ning kes omavad eelteadmisi riigikaitsest, on tõenäoliselt välja kujunenud kõrgem kaitsetahe ning motivatsioon riigikaitsesse panustamiseks. Sellest tulenevalt sooviti magistritöö uuringu raames välja selgitada, milline on praeguste naisabiturientide kokkupuude riigikaitsega läbi riigikaitselise või sisejulgeoleku alaste õpeainete koolides või vabatahtlike organisatsioonide kaudu. Uuringust selgus, et 49,4% läbinud gümnaasiumis või kutsekoolis riigikaitseõpetuse või muu sisekaitselise eelõppe ning 50,6% vastanutest ei ole läbinud sedalaadi õppeprogramme. Vabatahtliku militaarorganisatsiooni liikmeks on 6,5% vastanutest, 7,4% vastanutest oli varem mõne vabatahtliku militaarorganisatsiooni liige, kuid enam mitte, 16,5% vastanutest ei ole ühegi vabatahtliku militaarorganisatsiooni, kuid sooviks selleks astuda ning valdav enamus vastanutest ehk 68,6% vastanutest ei ole ühegi vabatahtliku militaarorganisatsiooni liige, ega plaani ka edaspidi liikmeks astuda. Kuigi valdav osa naisabiturientidest ei ole ega ka soovi liituda mõne vabatahtliku militaarvaldkonna organisatsiooniga, siis töö kontekstis on oluline ära märkida, et tervelt 16,5% vastanutest on motiveeritud militaarvaldkonnas vabatahtliku organisatsiooni tegevuse raames osalema, kuid nad ei ole mingil põhjusel endale selles
valdkonnas rakendust leidnud.....
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Riigikaitseõpetus ja kaitsetahe
29. apr. 2016 Juhan Kivirähk sotsioloog
Riigikaitseõpetuses osalenute ja mitteosalenute hoiakud riigikaitset puudutavates küsimustes on erinevad. Oma informeeritust elu ja teenistustingimuste kohta Eesti kaitseväes pidas heaks või väga heaks 77% riigikaitseõpetust õppinud ja 54 protsenti mitteõppinud noormeestest ning vastavalt 63 ja 45% tütarlastest. Kui meeste ajateenistus oleks vabatahtlik, oleks valmis sinna minema 55% riigikaitseõppes osalenud ja 40% mitteosalenud noormeestest. Küsimusele, kas ollakse valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses osalema, vastas jaatavalt 68% riigikaitseõpetuses osalenud noormeestest ja 56% neist, kes seda ei teinud. Tütarlaste puhul olid arvud 42% ja 33%. Et Eesti riiki oleks võimalik kallaletungi korral kaitsta, uskus 59% riigikaitseõpetuses osalenud ja 46% mitteosalenud õpilastest (võrdselt nii noormeestest kui ka neidudest).
Riigikaitseõpetust õppinud kutsealused tulevad ajateenistusse motiveeritumalt (32% neist tuli ajateenistusse hea meelega, mitteõppinutest vaid 20%) ning enam kui pooled neist (54%) oleks valmis ajateenistust vabatahtlikult läbima (mitteõppinuist 39%).
http://opleht.ee/2016/04/riigikaitseope ... aitsetahe/

*

Riigikaitseõpetuse mõju õpilasele
Rakvere gümnaasiumi õpilane Anni Lomp kirjutas 2011. aastal uurimistöö, kus ta selgitas oma kaasõpilaste suhtumist riigikaitseõpetusse. Esiteks küsitles 28 õpilast (13 neidu, 15 noormeest), kes olid läbinud riigikaitseõpetuse valikkursuse, teiseks kogu gümnaasiumiosa õpilasi, keda oli 215. Selgus järgmist.

– Kõik 28 õpilast jäid riigikaitseõpetuse valikkursusega rahule. Kõrgelt hinnati õpetajat, kes oskas materjali lihtsaks ja arusaadavaks teha.

12 õpilast 28-st soovis pärast riigikaitseõpetuse kursust läbida ajateenistuse, kusjuures üks vastaja oli tütarlaps. Neli soovis saada elukutseliseks sõjaväelaseks, viis liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (tüdrukud). Seitse õpilast ei soovinud ennast kaitsestruktuuridega siduda.

– 18 õpilasel 28-st muutis riigikaitseõpetuse kursus suhtumist Eesti julgeoleku tagamisse tõsisemaks. Kümne õpilase hoiak jäi samaks.
http://opleht.ee/2013/05/gumnaasium-tee ... taljoniga/

RIIGIKAITSEÕPETUS RAKVERE GÜMNAASIUMI NÄITEL
ANNI LOMP
Rakvere Gümnaasium
12.a klass

http://akadeemiake.ee/2011/09/riigikait ... mi-naitel/

*

Riigikaitseõpetus vene koolis – hoiakute kujundaja
17. apr. 2015 Igor Kopõtin

http://opleht.ee/2015/04/riigikaitseope ... kujundaja/
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas alo »

Borja kirjutas:HEREM, A4, KRA & Co võiks parem siin raffale selgitada, kuda satub üldse kaitseväkke üks viieteistkümne väärteomenetlusega umbkeelne tiblapätt - oleks natsa rohkem foorumile kasu :twisted:
15 väärteokaristusega! Menetlusi võib hulga rohkem olla olnud.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas A4 »

Tunnistan, et ma väga täpselt seda ei tea, kas ja kui hoolsasti KRA eelnevate väärteokaristuste olemasolu kontrollib või üldse kontrollida saab. Krikul on selles mõttes täiesti õigus, et täna kehtivate seaduste alusel ei ole iseenesest väärteokorras karistatus (vahet pole, kas 1x bussis piletita sõitu või 10x pisivargust) ajateenistusse mittekutsumiseks mingi alus. Kriminaalkorras karistatus on aluseks – ja seda ka kontrollitakse – kuigi on terve rida paragrahve, mille alusel tegelikult võiks hiljem kutsuda, kui karistus on kantud ja uusi krimasju peale pole tulnud.

Ma seejuures üldiselt olen isegi nõus, et 15 väärteokorras karistust sellises vanuses annab alust eeldada, et inimesel on tõsiseid probleeme autoriteedile allumisega, ja parem oleks sellist mitte teenistusse kutsuda – küll kuidagi tagaukse kaudu ikka aluse või paragrahvi selleks leiab. Eriti tagantjärele tarkusega, teades nüüd seda, mida see mees siis teenistuse jooksul korda saatis

Aga teisalt küsiks muidugi ka vastu kaasfoorumlastelt, et kui mitu väärteokorras karistust siis see „ülempiir“ peaks olema? Kas poliitilise protesti korras nt Tallinna linnas bussipileti mitteostmine ja selle eest kuu aja jooksul 15 trahvi saamine on piisav? Kas patoloogiline parkimiskorra eiramine (ja seeläbi kogunevad trahvid) tähendab automaatselt, et inimesest ei või samas saada hea sõdur? Või kuidas suhtuda avalikus kohas alkoholi tarbimisse, mis mõni aeg tagasi „üldsuse survel“ taas väärteoks tagasi muudeti? Ühesõnaga – palju jõudu teile kõikidest Eesti Vabariigi seadustest väärtegude kokkulugemisel ja mingi maatriksi väljatöötamisel, et kui mitu ja millise sisuga väärteokaristust peaks olema OK, ja mis arvust alates peaks hakkama jutt sellest, et „kuidas selline venelane üldse...?“


Aga hüva, nõustume siiski korraks, et tehti kohutav viga, KRA on täiesti saamatu ja mõttetu asutus, Herem ja Palm peaksid hommepäev KRA peakontorisse jalaga uksi minema avama jne. Aga kui palju meil siis aasta peale KOKKU nii drastilisi juhtumeid on? See üks juhtum, võibolla üks veel nii karm, kus inimene hakkab süsteemselt enesevigastamisega tegelema? Samal ajal võtame teenistusse kokku 3400 kutsealust, kellest u 3000 ka selle teenistuse täiesti edukalt ja normaalselt läbivad. Ühesõnaga – hakata lällama selle ühe näite varal ongi umbes samasugune intellektuaalne tase, nagu kohutava kahjurluse ja raiskamise tajumine 10-s ajateenistust katkestavas „tibis“.

Jah, ma tean – igasuguseid „blokkareid“, „slange“, „idabloki vendasid“ jms on tegelikult rohkem kui mingid 1-2 drastilist juhtumit. Igas normaalses kompaniis ja patareis tõenäoliselt leidub ikka paar tükki vähemalt, kes „tegelikult ei taha“. Ja kes eelkõige käivad laatsa ukse taga kraapimas, kuni lõpuks vabastuse saavad – sealt väga olulises osas ka need meie viimaste aastate 10-20 protsenti väljalangevused. Ja eks see on päeva lõpuks ülemate endi asi hinnata seda, kas on mõistlikum sellised „motivatsioonirikkujad“ ennetähtaegselt reservi lasta, või siis „ajada asi lõpuni välja kõvaks“, nagu sellesama Maksimiga – kes paar aastat varem oleks ilmselt jõuludeks kodus olnud.

Aga Maksimi osas siiski respekt ksf Palmile ja tema alluvatele, kes selle asja on ilmselgelt käsile võtnud, ja inimestel niisama ei lase välja jalutada. Jah, kahju on selle isendi peale kulutataud tegevväelaste, politseinike, psühhiaatrite, arestimaja valvurite, prokuröri ja kohtuniku ajast, aga juhiks tähelepanu, et inimene küll pääses lõpuks loetud nädalad varem välja, kuid „pääses“ nüüd juba kriminaalkorras karistatud inimesena. Talle endale võib see pohhui olla, kuid kindlasti aitab see hoiatav lugu nüüd järgmised aastad uutele ajateenijatele väga näitlikult selgitada, et jobutada ja viilida pole mõtet – tulemuseks on ikka 11 kuud teenistust arestimajas ja kriminaalkarists. Kasu niipaljugi.

Aga selles kõiges ei ole „süüdi“ mitte saamatu KRA, kehv eelselektsioon, puuduolevad „tunniajased arenguvestlused KRA-s jne, vaid see käibki paratamatult kaasas sellega, et teenistus on kohustuslik. Jah, täna statistiliselt veel viimaseid aastaid valikuline, kuid siiski kohustuslik. Siis peadki võtma teenistusse vennad, kes „tegelikult ei taha“, ja neid ka teenistuses hoidma võimalikult kaua, et kaoks arusaam, et noor inimene peab alati saama ise „valida“ seda, mida ta tegema peab. Teatud grupp kesise motivatsiooniga ajateenijaid – see ilmselt jääbki alatiseks nii ning kujutab endast lihtsalt ühte ajateenistuse vähest negatiivset kõrvalmõju terve rea positiivsete kõrval.

Jah, tuleb aegsasti välja selgitada need, kes tõesti on riigivastaste mõtete ja ideedega, aga seda pole mõtet teha mingi vestlusega KRA-s, vaid pigem julgeolekuasutuste poolt ja julgeolekuasutuste meetoditega. Sest tõelisele vene spioonile ja kahjurile ei ole see otsa ette kirjutatud, vaid ta pigem püüab seda hoolikalt varjata. Nii et pigem selliste kameeleonide pärast oleksin mina mures, mitte avalike idiootide pärast, kes omaenda varbaid vasaraga lömastavad.

Aga kui hakkame rääkima sellest, et peaks ikka kuidagi kohustuslikult teenistusse kutsutavate motivatsiooni ja valmisolekut hindama, läbi mingi subjektiivse vestluse vms, siis võiks selle kohustusliku asja sama hästi kui ära lõpetada ja tehagi teenistust vabatahtlikuks, ehk täiskutseliseks. Sest seal teenivadki üldjuhul need, kes tõesti tahavad teenida, ning sunniviisiliselt kedagi kinni hoita ja pöidlaid maha raiuma ei sunnita.
Trtmppa
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 27 Mär, 2016 18:01
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Trtmppa »

Borja kirjutas: Võitleja tuleb ajateenistusse ja saab tutika riidevarustuse ning kasutatud välivarustuse(-as normal).
Neiu poolt paar kuud kasutatud tutitaks vorm läheb ju samamoodi järgmisele võitlejale "metsavormiks". Või kas enam ei anta ühte uut vormi ja teist vähe räsitumat metsas käimiseks?
Kapten Trumm kirjutas:Et teemast mitte hälbida, siis arvasin eespool, et me võtame teenistusse (st Eesti ühe kulukamasse koolitusprogrammi) inimesi, kellega me ei aja isegi 15 min juttu.
Minuga räägiti omal ajal julgelt üle 10 minuti juttu arstlikus komisjonis. Võimalik, et igalpool see nii pole...
Küsimused olid pealiskaudsed ja nende alusel välistada küll kedagi ei saaks. Ei pea just geenius olema, et seal sobivaid vastuseid anda.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:Pea nüüd hoogu. Viisteist või kuusteist, praegu puudub seaduslik alus teda mitte võtta. Kahjuks.

15 pole iseenesest mingi rekord.
Aga selle seadusliku aluse võiks ju tekitada. Mitte selles mõttes, et selliseid üldse mitte teenistusse võtta, vaid tuleks luua nt. tööpataljon (kerge dispati maiguga), kuhu sellised kõurikud saadetakse. Teenistusaeg oleks pikem kui harilikus aja- või asendusteenistuses; automaadi ja kuulipilduja materjaalosa ja sõdimise kunsti õpetamise asemel tehtaks hoopis luua ja labida ehitus, hingeelu ja kasutamine põhjalikult selgeks. Rahu ajal käiksid sellised tegelased nt. tänavaid pühkimas, lund rookimas ja maanteekraavidest prügi korjamas, sõja ajal aga kaevaks kaevikuid, mataks laipu ja tassiks palke, et sõdurid saaks rohkem sõdimisele keskenduda ega peaks oma energiat igasugu kõrvaltegevustele raiskama. Lisaks oleks nende üle mingigi järelvalve, mitte ei vedeleks ärevatel aegadel tont teab kus ja ei tegeleks igasugu hämarate asjadega.
Pluss veel, selline süsteem motiveeriks noori juba varakult korralikult käituma. Kui juba niikuinii väkke minek, siis huvitavam oleks ilmselt relvade jm. sõjatehnikaga tegeleda ja vastavaid teadmisi omandada, kui päevade kaupa lihtsalt nüri, füüsilist lihttööd teha. Ja peale sellise tööteenistuse läbimist hakkaks ilmselt nii mõnigi mees mõtlema, kas ta tahabki eluks ajaks selliste tööde peale jääda või läheb pigem oma poolikuks jäänud haridusteed jätkama.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas herman30 »

:o Kas ma saan õigesti aru et kõik ajateeniaid saavad ühe tuttuue (mitte kunagi kasutatud) vormi? Ja mis saab selle vormist kui teenistus on läbi?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

herman30 kirjutas::o Kas ma saan õigesti aru et kõik ajateeniaid saavad ühe tuttuue (mitte kunagi kasutatud) vormi? Ja mis saab selle vormist kui teenistus on läbi?
Minu teada on kuni viimase ajani EKVs käibinud kogu aeg üks ja sama mall:
- teenistusse tulnud ajateenijad saavad tutika vormikomplekti
- see osa riidekomplektist, mis "peale ajateenijat" veel kasutada kannatab, läheb "teisele ringile"
- "teise ringi" mõiste ise on äärmiselt lai:
--- väeosad annavad KLi malevatele(-pidev praktika läbi aastakümnete)
--- väeosad annavad(-on andnud) kooliõpilaste riigikaitselaagrite tarbeks
--- väeosad kasutavad ise nn "taktikavormideks" või läheb lihtsalt kaltsuks(-sh ribastatakse ka kiivrikattematerjaliks-snaiprikostüümieks)
--- viimasel ajal vist lähevad ka süsteemse(ma)lt ladudesse reservväelaste tarbeks?
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist