Üldine ajateenistuskohustus

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas sõjavägi peaks olema nagu erivajadusega laste kool? Minu arvates ei peaks. Kaitsevägi on riigi ja rahva säilimiseks eluliselt vajalik institutsioon, kus meid kaitsevad parimatest parimad. Nii lihtsalt on inimühiskond üles ehitatud, kas meeldib või mitte.

Nõus.
Füüsilised puuded mõistlikkuse piirides* (lampjalgsed, muidu lombakad jne jne) - täitsa Ok, nad kõik peaksid teenima ja neile leiab alati ka teenistuses vajaliku nišši..
Kui aga ikka peaga korras pole (kasvõi toosama asperger), siis on kutupiilu - siis on jama selgelt rohkem kui asi väärt oleks.


* - "mõistlikkuse piirides" s.t ilma ratastoolita, liigub iseseisvalt ja suudab (vajadusel) ka relva tarvitada

[Kilo Tango]

...
Kui aga ikka peaga korras pole (kasvõi toosama asperger), siis on kutupiilu - siis on jama selgelt rohkem kui asi väärt oleks.
...

Samas peaks selliste diagnooside puhul tegema mõistliku sagedusega topeltkontrolli ja valediagnoosi puhul peavad kehtima sanktsioonid nii simulandile kui arstile.

Ka olen ma alati rääkinud, et sellised teemad nagu lampjalg jms. peaksid tooma kaasa teenistusele eelneva kohanemislaagri. Kus aidatakse poiste füüsis sellise järje peale, et teenistus oleks neile jõukohane. See kaotaks ära ka haigete ja simulantide eelise (ikkagi peaaegu aasta kauem oma elu sisse seatud) tervete ees.

[Kapten Trumm]

Eks siin häda ole tegelikult selles, et füüsiline toimetulematus on meil ühiskonnas aktsepteeritud normaalsus - mida ta tegelikult pole. Pean silmas just kehalist lodevust. Mis veel hullem - see on isegi "lahe" ja "ühiskondliku heaolu ja arengu tunnus" - st heakskiidetud normaalsus. Selle pärast, et on vabadus olla lodev, on ka vaimu tugevusega raskusi, sest misasi see sport või kehaline areng ikka muud on kui väga palju hambad risti surumist (mis tugevdab vaimu teadupärast) ja enese sundimist. Kes on (võistlus)spordiga tegelenud, see teab, palju see tegelikult vaimu nõuab.

Sestap arvan ka, et KVKT-1 muutmine üheks riigieksamiks haridusastme lõpetamisel omab natuke suuremat efekti kui vaid 3200 m jooksu ajad.
Mitte asjata ei öeldud vanasti, et terves kehas terve vaim.

[Fucs]

Ka olen ma alati rääkinud, et sellised teemad nagu lampjalg jms. peaksid tooma kaasa teenistusele eelneva kohanemislaagri. Kus aidatakse poiste füüsis sellise järje peale, et teenistus oleks neile jõukohane. See kaotaks ära ka haigete ja simulantide eelise (ikkagi peaaegu aasta kauem oma elu sisse seatud) tervete ees.

Just!
Väga bueno mõte.
KVÜÕA-s on ju ka mingi 5 nädalat "ühtlustamiskursust" enne.

Muidugi tähendaks see jällegi lisaressursside leidmise vajadust, eeskätt inimressursside vajadust, millega on nagu ma aru saan ülituuga praegu ja pidevalt

Samas...kui simulandil terendaks ees otse kaitseväkke võtmise asemel eelnev "kohanemislaager", mis pikendab kogu ajateenistust teatud määral, siis enamus simulantidest ma pakun lõpetaks lolli mängimise ja läheks pigem juba kohe kaitseväkke.

Samas nagu me oleme saanud siin lugeda, siis ka kõiki terveid või "kohanemise erilaagreid" mittevajavaid kodanikke "ei mahu" võtma teenistusse. Sestap, kuniks hakkab ühel päeval "mahtuma" ja tekib võimalus ning vajadus, peaksid nad läbima vähemalt pädeva riigikaitse ainekava koolides. IMHO nii kehalise kasvatuse kui riigikaitse tunnid võiks ja peaks olema needsamad "kohanemise erilaagreid" kõikidele. Ja kui neist kõik ei pääsegi hiljem kaitseväkke, siis vähemalt on meil olemas riigikaitses midagigi oskavad ja teadvad kodanikud tsiviilis, mis on igal juhul parem, kui riigikaitsest mittemidagi teadvad ja oskavad kodanikud tsiviilis. Vahet pole, kas lampjalgadega või ilma.

*Kui peaga kõik korras pole, siis loomulikult pole neid vaja kaitseväes vägisi rakendada. Samas, kui see pea on siiski nii korras, et talle võib õpetada ajalugu, matemaatikat, füüsikat jne, siis võib talle õpetada koolis ka riigikaitset ja anda natuke spetsiifilisemat/suuremat kehalist koormust kehalises kasvatuses.

[Kapten Trumm]

Konks on selles, et 5 nädala (või taolise ajaga) füüsilisest vorstist vormis meest päriselt ei tee. Sellised "järeleaitamise laagrid" peavad olema tunduvalt pikemad.
Mul oli kooliajal üsna ületamatuna tundunud takistus 5 km metsajooksu ring - selleks, et saada algtasemelt (45 min, vahepeal kõndides) saada see joostud 22-25 minutiga (mõistagi peatumata), läks pool aastat harjutamist. Aasta pärast julgesin ette võtta 10 km ja selle umbes tunniga, kordagi kõndimata ka läbida. Pean siinkohal silmas harjutamist nii nagu see käib, ilma suuremate vigastuste ja üle pingutamistega. Näiteks aeroobsed asjad võtavad päris pikalt aega taastumiseks, iga päev end tühjaks joosta tähendab tõenäoliselt ületreeningut ja/või vigastusi.

Kindlasti on üks füüsilistel põhjustel väljalangemise põhjuseid ka asjatundmatult ja lauaga lüües korraldatud füüsiline treening. Ja kui juhendajal on terve rühm korraga, polegi võimalik seal kuigipalju personaalsust harrastada. Näiteks tagalapatis (kui see veel Marjas oli) harrastati kümmekond aastat tagasi saabastes jooksu mööda Mustamäe asfaltteid - väike ime, et keegi endale mingid põlvehädad sai. Olen sellisele pornole korduvalt tunnistajaks olnud. Eks keegi arvas, et mida rohkem saabastega mööda asfalti joosta, seda kõvemad sõdurid tulevad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hakkas mind kollitama see (ÜLE)ÜLDISE ja VALIKULISE ajateenistuse mõiste - et mis oleks(id) need kriteeriumid, mis eristavad ühte teisest

Parema puudusel räägime siis lihtlabasest protsendist:

- kui soomlastel on ajateenijate % aastakäigust viimasel ajal küll langenud aga ikkagi kõva 70, siis minu arusaama kohaselt on see kindlalt (ÜLE)ÜLDINE ajateenistus

- kui meil Eestis pole see % kunagi eriti 30-t ületanud (ja ajateenistuse lõpetab ca 25), siis minu silmis on see selgelt VALIKULINE ajateenistus

Sest lihtsa loogika kohaselt - kui üle poole aastakäigust läbib teenistuse, siis domineerib ju ÜLDISUSE printsiip ja kui napilt kolmandik (või alla selle läbib), siis järelikult domineerib mingi VALIKULISUSE printsiip

Teisi arvamusi

[Kapten Trumm]

Aga sirvi kra.ee kodukal aruannet "kaitseväekohustuse täitmisest" ja vaata seal arve, teenistusse kutsutud, kõlblikud, koguarv.
Edasi saad isegi aru.

[gooligan]

- kui meil Eestis pole see % kunagi eriti 30-t ületanud (ja ajateenistuse lõpetab ca 25), siis minu silmis on see selgelt VALIKULINE ajateenistus

Nii ongi. Seniks, kuni riigirakendit vedama valitakse vaid 30% aastakäigust ei saagi me rääkida üldisest ajateenistusest.
Ajateenistus printsiibis peaks olema vältimatu. Küll sõltuvalt kandidaadi füüsilistest eripäradest, usundist, pereseisust jms võib ajateenistust rakendada eri-viisidel. SA saab kindlasti olema suurem puudus sanitaridest kui sõduritest.
SA ajal peaks iga kodanik teadma oma rolli, mille jaoks riik teda omal ajal ka ette on valmistanud. Ja loomulikult ei saa olla kõik 100% ainult sõdurid. Ühiskonna jätkuvuse tagamiseks SA'l vajame tervet plejaadi eri ametimehi toruluksepast põllumeheni.
Küll peaks ajateenistus olema SA vajadustest lähtuv. Ei toeta "karistusmeetmena" alternatiivajateenistust, kus noormehi kästakse vanurite mähkmeid vahetada. Sellisest oskusest SA ühiskonnale suurt abi vist ei ole...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lausa "ideaalne integratsiooniskeem" - elik väike t_blamaffia eestlastest jobude teenistuses

Aastaid toiminud skeem. Noormeestele müüdi ajateenistusest hoidumiseks võltsitud arstitõendeid
Otti Eylandt

Riigiprokuratuur esitas reedel süüdistuse neljale inimesele, kes korraldasid kaitseväekohustusest kõrvale hiilimiseks mõeldud arstitõendite müüki. Süüdistuse said tõendeid väljastanud arst Aleksandr ja teda aidanud poeg, kogu skeemi juhtinud Pavel ja tal müüki vahendada aidanud sõber. Kriminaalasja uurimise käigus tuvastati 16 arstitõendeid ostnud noormeest.
Paari aasta eest sai keskkriminaalpolitsei vihje, et kaitseressursside ameti arstlikule komisjonile võidakse kaitseväeteenistusest vabastuse saamiseks esitada võltsitud haiguslugude andmeid. Sama kahtlus oli tekkinud ka kaitseressursside ametil. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul sai peagi selgeks, et kuna seda tehakse süsteemselt, tasub otsida seost arstiga, kes tõendeid annab.

Aleksandr võttis poisse vastu Harjumaa eri raviasutustes, sest ta töötab nii Tallinnas, Maardus kui ka Paldiskis
Pärast 1990. aastaid teadaolevalt ainsa sellelaadse kriminaalasja uurimine on nüüdseks lõppenud ja üks süüdistatav on peamiselt Tallinnas töötav neuroloog Aleksandr. Teda süüdistatakse pistise võtmises, sest ta võttis raha eest eelisjärjekorras vastu noormehi, kes soovisid saada valede haigusnähtudega arstitõendit. Neuroloog Aleksandr võttis poisse vastu Harjumaa eri raviasutustes, sest ta töötab nii Tallinnas, Maardus kui ka Paldiskis.

Käsilane Pavel
Arst ei tegutsenud üksi. Tema peamine käsilane oli Pavel, kes vahendas arstile tõendeid soovivaid poisse. Skeemis oli ka väiksemaid lülisid, kes korraldasid dokumentide liikumist ja muud asjaajamist. Näiteks Aleksandri poeg.
2011.–2014. aastani toimis skeem arsti osalusel, kuid viimases otsas ehk 2014. ja 2015. aastal jättis Pavel neuroloogi mängust välja ja rahast ilma ning hakkas tema nimel ise tervisetõendeid võltsima. Ka arsti osaluseta võltsitud tõendid olid piisavalt hästi tehtud, sest läksid arstlikes komisjonides läbi ja raha maksnud noormehed saidki pikenduse või vabastuse.
Ka arsti osaluseta võltsitud tõendid olid piisavalt hästi tehtud, sest läksid arstlikes komisjonides läbi.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus nimetab Pavelit põhivahendajaks, sest just tema oli see, kes hakkas oma tutvusringkonna kaudu äri ajama. Teave levis tuttavatelt tuttavatele, hiljem pani Pavel kuulutuse ka internetifoorumitesse. Viimastel aastatel juhtis ta äri välismaalt. Eestis aitasid Pavelil asju ajada ema ja isa ning sõber, kes ostis endalegi sama sobingu kaudu tõendi.
Paveli ema ja isa ülesanne oli käia postimajas poja saadetud pakkidel järel, viia need edasi Õismäe ja Mustamäe eri tanklatesse ja jätta võltsitud arstitõendid tankla töötajate kätte, kes andsid need omakorda hiljem edasi Paveli sõbrale. Tema töö oli toimetada tõendid kaitseväest vabastust soovivatele noormeestele ja hiljem raha Paveli vanematele.
„Kuna ema ja isa olid olnud terve elu korralikud inimesed ja täitsid ilmselt lihtsalt oma poja plaani, lõpetasime nende kriminaalasja oportuniteediga,” ütles Evestus. Ent asjale veidi rohkem kaasa aidanud sõber on üks neljast süüdistatavast.

Osa ostis tõendi mitu korda
Summad, mida noormehed tõendite eest maksid, ulatusid paaristsajast tuhande euroni. Selle eest said nad enamasti tõendi, mis tagas neile kaitseväekohustuse edasi lükkamise, mõnele ka lõpliku vabastuse. Osa poisse, kes said aastase pikenduse, ostsid järgmise arstliku komisjoni jaoks uue tõendi.
Kuusteist niimoodi kaitseväeteenistusest kõrvale hiilinud noormeest, kes kriminaaluurimisega tuvastati, olid pärit mitmelt poolt üle Eesti. Nende sünniaastad olid 1988–1994, seega on nad praeguseks 23–29-aastased.
Prokurör Steven-Hristo Evestus tõdes, et prokuratuur ei saa tõendada, kas arsti väljastatud tõendid sisaldasid valediagnoose või mitte. Foto: Andres Putting
Kuigi kaitseressursside amet tühistas kõik arstliku komisjoni otsused, mis olid tehtud võltsitud tõendite alusel, ja noormehed kutsutakse uuesti komisjoni, on selles seltskonnas neidki, kes pääsevad teenistusest lõplikult. Need on noormehed, kes on vahepeal saanud 28-aastaseks ega ole seaduse järgi enam kutsealused.
Oportuniteediga lõpetati peale Paveli ema ja isa kriminaalasja ka kõigi tõendeid ostnud poiste kriminaalasjad ning kohustati neid maksma riigile kuni tuhat eurot. Tasub märkida, et kui Paveli ja Aleksandri emakeel on vene keel, siis kõik tõendeid ostnud noormehed olid eestlased. Aleksandr töötab praegugi arstina.

Närviarst märkis tõenditele diagnoosiks enamasti tugeva peavalu või suisa migreeni, mida tagantjärele on võimatu kontrollida
Üks asjaolu, mis näitab kogu süsteemi läbimõeldust, peitub arsti erialas ehk neuroloogias. Nimelt märkis närviarst noormeeste tõenditele diagnoosiks enamasti tugeva peavalu või suisa migreeni. Erinevalt füüsilistest vigastustest ja traumadest on seda tagantjärele enam-vähem võimatu kontrollida. Kuna arstlikest komisjonidest käib aastas läbi mitu tuhat noort, ei tekitanud paarkümmend peavalu tõttu pikenduse saajat ka silmatorkavat mustrit.
Ka Evestus tõdes, et prokuratuur ei saa tõendada, kas arsti väljastatud tõendid sisaldasid valediagnoose või mitte. Prokuratuur arsti selles otseselt ei süüdistagi. „Tõendite pinnalt on meil alust arstile ette heita seda, et ametiisikuna võttis ta noormehi raha eest väljaspool ravijärjekordi vastu ja väljastas neile tõendeid. See, et tema teenust on võimalik osta, viitabki korruptiivsele tegevusele,” selgitas prokurör.

Ebaõiglane teiste vastu
Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae märkis, et tegemist on nii nende ameti kui ka kogu riigi mainet kahjustava olukorraga. „On äärmiselt kahetsusväärne, et on kutsealuseid, kes üritavad hoida kõrvale kohustuslikust ajateenistusest. Ja on äärmiselt kahetsusväärne, et on leidunud ka arst, kes arstieetikat ja seadusi eirates on välja andnud võltsitud tõendeid,” ütles Pae. Ta lisas, et peale seadusrikkumise on see tegu veel väga ebaõiglane enamiku kutsealuste vastu, kes läbivad seaduskuulekalt arstliku komisjoni ja astuvad kaitseväeteenistusse.
Aleksandrit esindava vandeadvokaadi Dmitri Teplõhhi sõnul on prokuratuuri süüdistus täiesti põhjendamatu ja arstil pole vähimatki põhjust ennast süüdi tunnistada. „Kõik arstile esitatud süüdistuses märgitud patsiendid käisid reaalselt arsti vastuvõtul. Arsti määratud diagnoosid vastavad anamneesile ehk sellele, mida patsiendid arstile vastuvõtul rääkisid,” märkis Teplõhh. Ta rõhutas, et diagnoosi sai arst määrata üksnes patsiendi sõnade järgi ja muid võimalusi diagnoosi kontrollimiseks, näiteks määrata lisauuringud või analüüse, ei olnud.
Ühtlasi tõi arsti kaitsja esile, et süüdistust pistise võtmises saab esitada ainult ametiisikule ja arst ei olnud selles olukorras ametiisik. „Ta ei kuulunud kaitseressursside ameti arstlikku komisjoni, vaid üksnes ravis haigla poole pöördunud patsienti. Kaitseressursside ameti arstlik komisjon kinnitas iseseisva kontrolliga patsienti raviva arsti varem pandud diagnoosi. See kinnitab omakorda, et arsti tegevuses ei olnud mingisugust ebaseaduslikku käitumist,” selgitas Teplõhh.

Kaitsja tõi esile, et süüdistust pistise võtmises saab esitada ainult ametiisikule ja arst ei olnud ametiisik
Advokaadi sõnutsi olevatki kõige kummalisem, miks uurimisorganid ei soovinud uurida kaitseressursside ameti arstliku komisjoni tegevust. „Arsti seisukoht vastab kaitseressursside ameti arstliku komisjoni liikmete iseseisvale seisukohale ja uuringutele, mis omakorda näitab, et arstivisiidil käinud patsiendid olid kas niivõrd hästi ettevalmistatud, et suutsid petta kahte spetsialisti, või olidki nad haiged ja vajasid ravi. Mõlemal juhul on alusetu teha arstile etteheited,” ütles kaitsja.
Pavel teatas Eesti Päevalehele oma kaitsja, vandeadvokaat Vladimir Sadekovi vahendusel, et ei soovi süüdistusi veel kommenteerida.


Miks saab ühe tõendiga kaitseväest vabaks?
Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.
Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Mai-Liis Kullama ütles, et alates 2017. aasta 1. jaanuarist on kaitseressursside ameti arstlikul komisjonil ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, kuid seda ainult konkreetse inimese enda nõusolekul. „Selline lähtepunkt on valitud infosüsteemi sisu delikaatsuse tõttu,” selgitas Kullama.
Ühtlasi möönis ta, et tervise infosüsteemi andmekasutus peab olema põhjendatud ja andmeid kogutakse inimeste ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse parandamiseks, mitte elanike ega arstide järelevalve eesmärgil.
„Tervise infosüsteem on loodud ennekõike selleks, et dokumenteerida ja taaskasutada patsiendi haiguslugu, ning tugineb arsti ja patsiendi vahelisel usaldussuhtel. Juhtum on kahetsusväärne, kuid usume, et arstid lähtuvad oma tegevuses arstieetikast ja selliste üksikute halbade näidete varal ei peaks tegema üldistusi. Kes andmeid varjata soovib, leiab selleks erinevaid mooduseid. Kui seadust rikutakse, järgneb sellele karistus ja rikkumisi tuleb menetleda, lootes, et sellised juhused jäävad eranditeks,” märkis sotsiaalministeeriumi nõunik.

[Kriku]

Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.

Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?

Minu migreeniepisoodid on harvad, suhteliselt väga leebed ja ma ei ole ka kunagi nendega arsti poole pöördunud. Aitab suvaline laiatarbe valuvaigisti ja paar tundi rahu. Ma ei kujuta aga ette, mis lõpuks juhtuks, kui ma neid mitme päeva jooksul ei saaks.

[Fucs]

Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.

Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Mai-Liis Kullama ütles, et alates 2017. aasta 1. jaanuarist on kaitseressursside ameti arstlikul komisjonil ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, kuid seda ainult konkreetse inimese enda nõusolekul. „Selline lähtepunkt on valitud infosüsteemi sisu delikaatsuse tõttu,” selgitas Kullama.

?
Kas see on normaalne, et ühel arstlikul komisjonil ei ole olnud juurdepääsu inimese, kelle kohta tuleb komisjonil otsus langetada, tervist puudutavatele andmetele ja ei ole ligipääsu ka tulevikus, kui "konkreetne inimene selleks luba ei anna" Arst(id) ei tohi teada patsiendi "haiguslugu", sest see on delikaatne ?

Ühtlasi möönis ta, et tervise infosüsteemi andmekasutus peab olema põhjendatud ja andmeid kogutakse inimeste ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse parandamiseks, mitte elanike ega arstide järelevalve eesmärgil.

IRW
No ja kes siis neid andmeid kasutada saab ja võib (kelle-mille jaoks neid konkreetselt siis kogutakse), kui "konkreetne inimene selleks luba ei anna"...

Misasi on "elanike järelvalve" ? Kas inimese dokumenteeritud ja säilitatav haiguslugu/tervisekontrolli andmed sünnist surmani ei ole siis ise sisuliselt "inimese järelvalve" ? See on hoopis anonüümne "Haiguse järelvalve" või "terviseseisundi järelevalve"?

*

Sorry OT, aga mina "võitlesin" siin vahepeal neli+ aastat ( NELI ! aastat ), et vaimselt ebatervele täiesti võõrale kodanikule saaks diagnoos pandud ja see kodanik saaks pädevale arstlikule järelevaatusele toimetatud.
Iga krdi kalendrikuu keskmiselt 1-2 väljakutset (kiirabi, politsei, päästeamet) ja IGA KORD kui väljakutsutud asjaomased instantsid kohale tulid, pidin MINA lugema neile ette kodaniku haigusloo, nähud, tegevused ja sümptomid, ning valgustama neid tekkinud olukorrast. Iga kuu ja aastaga läks see patoloogia ümberjutustamine aina pikemaks ja pikemaks nii, et lõpuks pidi nt. kiirabi brigaad ENNE oma tegevust kuulama minu juttu pool tundi.

Lõpuks läks asi sinnamaale, et minu närvid ütlesid üles ja järjekordsel kiirabibrigaadi saabumisel ma käratasin neile, et "kurat küll, meil on EE RIIK ja digi haiguslood, aga mina pean iga kord jälle otsast peale ümber jutustama, mis meil siin toimub, sest tuleb jälle uus brigaad kes midagi pole kuulnudki ja see jutt on nelja aastaga nii pikaks läinud, et enam lihtsalt ei jõua! Minge vaadake kurat arvutist järele ja lugege kogu see patoloogiaooper ise läbi!". Selle peale solvuti hingepõhjani.... ja nüüd seda uudist lugedes ma ei imestagi enam, et nad tegelikult ei teadnudki asjadest midagi ja ilmselt polnud neil üldse ka võimalust midagi kusagilt lugeda

Asi läks meil selle vaimselt ebastabiilse kodanikuga ikka nii absurdseks nelja aastaga, et ma olin lõpuks veerand sammukese kaugusel, et minna selle looga ETV "Pealtnägijasse". Kusjuures praeguse seisuga (viies aasta jookseb) on asi sealmaal, et kodanik topiti lõpuks (ma ei tea, Paldiski maanteel või kusagil mujal) lihtsalt tabalsid silmini täis ja lasti südamerahuga teiste sekka tagasi. Seega "läbi" pole veel lõplikult midagi

Nii palju siis meie innovatiivliberaalsest meditsiinisüsteemist koos igasuguste "delikaatsete terviseandmete" ja igasuguste EE riigi DIGIasjadega.

[2korda2]

Sellest ma aru ei saa. Mismoodi andmebaasi ristkasutus aidanuks valemigreene paljastada? Kas seda, kui kutt pole kunagi varem migreeniga arsti poole pöördunud, tuleb tõlgendada, et seda pole tal tegelikult kunagi olnud?

Olukord, kus diagnoosijärgsed haigusnähud fikseeriti ainult ühekordselt välja antud tõendil, peaks vähemalt ettevaatlikuks tegema (teise arsti arvamuse küsimine peaks olema elementaarne). Mina pole arst aga "ükskord pea valutas" ei tohiks olla aluseks migreeni diagnoosi panemisel. Kui patsiendile pole välja kirjutatud vastavaid ravimeid ja/või pole neid kunagi välja ostetud, on see juba üpris tugev signaal.

[Kriku]

Ei ole nõus. Migreenihoog võib taanduda ka vabamüügis oleva ravimi tagajärjel, kasutatud võib olla mõnele teisele perekonnaliikmele välja kirjutatud retseptiravimit vms.

[Roamless]

Migreenil on palju erinevaid vorme, mõned tugevamad (tihti naistel) ja mitmepäevased, mõned sellised, et ei sega absoluutselt elutegevust ja ei vaja isegi ravimitega sekkumist. Näiteks meestel, kellel on olnud migreeni lapsepõlves, võib see vananedes hoopis taanduda ning kas kaduda täielikult või muutuda nii nõrgaks, et hoog ei vaja isegi käsimüügi ravimeid, muidugi diagnoosimisel teesklejaid avastada on raskem, eriti kui inimene teab kuidas ning mida kirjeldada (näiteks aura ehk võbeluse nägemist silme ees) jne jne.

[2korda2]

Ikkagi - kui ainus põhjendus on vahetult enne komisjoni ühekordselt fikseeritud diagnoos, siis ei näe ma mitte mingit põhjust täiendavast kontrollist loobumisele.
Eraldi teema - kui suur häda saab olla miski, millest saab üle ühe ibutableti ja poole tunni rahuga? Minu hood tähendavad poti kallistamist, mistap neelatavad ravimid ei aita - ainult spets suus lahustuvad (võrdlemisi kallid) tabletid (või süst). Plusspoolele - ma tean oma hoogude põhjuseid ja olen õppinud neid ära hoidma/ennetama.