www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 03 Juul, 2020 17:36

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1029 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ... 69  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 12:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10282
Asukoht: Metsas / Ämbris
Venelastel oli ja on see "piirangutega värk", elik olid ja on ajateenijad, kes "годен к нестроевой службе"
See "годен к нестроевой службе" jaguneb praegu neil viieks kategooriaks
Tsiteeri:
категория А - годен без ограничений; категория Б - годен с незначительными ограничениями, т.е. по роду воиск; Категория В - в мрное время не годен, но годен в военное время; категория Г - отсрочка на 6 месяцев; категория Д- не годен (вообще не годен)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29116
Ilmselt pidi see kategooriatesse jagamine olema ka NSVL ajal. Vaadake seda K.Lutsu töös leiduvat tabelit. Näib, et peale füüsilise ja vist poliitilise ustavuse põhjal, sest eestlaste võtmine nt strateegilistesse raketivägedesse lõppes kuskil 1970datel ning õhudessanti võeti iga aasta nii 500 mehe ringis (9000-st). Ja neist 9000 paar tuhat läks "stroibatti" ehk siis ehitus- ja raudteevägedesse.
Mis muidugi ei välistanud seda, et piirivalvesse määratud mees sattus väeliigi ehitusüksustesse (tollal olid eraldi väeliik "inseneriväed" ja ehitusüksused olid ka muudel, lahingulistel väeliikidel).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 13:02 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
Seda, mis väeossa saadeti, otsustati ka näiteks kasvu põhjal.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 15:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1616
Kapten Trumm kirjutas:
Ma igal juhul fikseerisin endale ära, et see piirangutega värk "kunagi" oli.
Kuidas Soomes ei tea, olen agar õppima kui seletatakse (minu soome keele oskus on nadi).
Igal juhul taolise ülikõrge osaluse %-ga peab selle probleemiga tegelemiseks neil midagi olema.


Soomes on ajateenija tervisenõuded ja nende kontrollimise süsteem väga laias laastus üsna samasugune kui meil. Õigemini, meie tänane süsteem väidetavalt 1990. aastatel ka Soome pealt maha kopeeriti, kuigi mitmes kohas tehti nõuded pisut rangemad. Näide – Soomes nii toona kui ka täna väga levinud allergiad ja igasugused laktoosi jm talumatused väga kergesti vabastust ei andnud; meil aga olid need asjad 10-15 aastat tagasi veel nii vähe levinud, et keegi ei viitsinud väeosas hakata paari üksiku ajateenija jaoks eraldi piimatoodete vaba menüüd hakata koostama. Ja pigem arvati sellised sellid kõlbmatuks. Täna on see asi meil minu teada muutumas nii nõuete kui ka KV menüü koha pealt.

Aga suures pildis on Soome ja Eesti nõuded suhteliselt sarnased. Suur vahe tuleb sisse ilmselt sellega, et meil ei suudeta mõnedes komisjonides neid nõudeid piisavalt hästi tõlgendada ja rakendada, ja ilmselt saavad slangid ja viilid tihti kergemini vabastuse. Ilmselt on ka Soome kutsealuste motivatsioon suurem – üldine arusaam on, et normaalne inimene käib ajateenistuses ära. Meil on see kohati kahjuks vastupidine olnud. Ei õigusta ega kaitse seda senist süsteemi kuidagi, lihtsalt kirjeldab subjektiivselt, miks meil need protsendid sarnaste nõuete puhul teistsugused on olnud. Tõsi – see pole kellegi jaoks ka olnud karjuvalt suureks probleemiks kuni viimase ajani, sest KV võimekus ajateenijaid sisse võtta ja välja õpetada pole ka kunagi olnud suurem u 3000 ajateenijast aastas.

Väiksed nüansid Soomes on – ajateenijaid jagatakse terviseseisundi alusel A- ja B-gruppi. Suurem osa ametikohti ongi A-grupis, B-grupp on pigem mingite väiksemate tervisehädade või puudujääkidega, nt on halvenenud kõrvakuulmine ja seetõttu sidemeheks ei kõlba. Mitte aga tunduvalt madalamate tervisenäitajatega isikud. Lisaks loodi mõni aeg tagasi veel üks grupp – need on kutsealused, kes täiesti selgelt tervisenõuetele ei vasta, kuid kes ise tahaksid õudselt siiski aega teenida – teenivadki, nt laohoidjatena, staabis kirjutajatena või käskjalgadena, sõdurikodu müüjatena. Kindlasti mitte sõjaväepolitseinike või tunnimeestena. Aga moodustavad sellised inimesed alla 1% ajateenijate arvust – selgelt PR- ja ühiskondliku kaasamise värk, mitte majanduslikult läbimõeldud säästuplaan.

Tervisnõuetele vastab tänaseks alla 80% kutsealustest, kes ka kõik teenima kutsutakse. Väljalangevus teenistuse käigus on keskmiselt 10-15% vahel, kuigi viimastel aastatel on seda üritatud madalamaks saada.

Ühesõnaga – teenistusse võetavate/tervisenõuetele vastavate hulk sõltub mitte niivõrd tervisenõuetest, vaid nende rakendamisest, samuti ka kutsealuste ja ühiskonna motivatsioonist. Aga ka sellest, kui palju armee ise on suuteline inimesi teenistuses rakendama.

Eesti NSV-st. Tugevalt kahtlen, kas see teenistuseks kõlbulike protsent oli 90+. Kindlasti oli tunduvalt kõrgem, kui meil täna, aga mitte üle 90. Sa võtsid arvesse 1965. aastal Eesti NSV-s sündinud ja 20 aastat hiljem Eesti NSV-st teenistusse saadetud, kuid tuleb meeles pidada, et nende kahekümne aasta jooksul saabus Eesti NSV-sse elama ilmselt mitte vähem kui veerand miljonit migranti (1970. aastate lõpp ja 1980. aastate esimene pool oli migratsioonipumba kõrgaeg), kellest paljud tõid kaasa või sünnitasid kohapel järeletulijad, kes täiskasvanuks saades siitsamast Eesti NSV-st ajateenistusse võeti. Täpseid numbreid mul kahjuks ei ole, aga usun, et see faktor suurendas 1985. aastal väeteenistusikka jõudnute hulka ikka oma paarikümne protsendi võrra. Alandades omakorda seda ebarealistlikku 90% samavõrra.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 16:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29116
Katsume nüüd püsida ikka reaalsuse piirides, Soomes ähvardab sündivus peagi kukkuda 50 000 allapoole, seega poisse seal üle 30 000 aastakäigus pole juba tükk aega olnud.
Ajateenistuse kutsutavate arv on neil püsinud natuke üle 25 000. Meil võeti aastakäigust ära 1/3, praegu pool. Sedavõrd suuri kääre ei selgita kuidagi "võrreldavad nõuded".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 16:57 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
Pilt
https://www.stat.fi/til/synt/2012/synt_ ... 01_en.html

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 20:18 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
A4 kirjutas:
Tervisnõuetele [Soomes] vastab tänaseks alla 80% kutsealustest, kes ka kõik teenima kutsutakse. Väljalangevus teenistuse käigus on keskmiselt 10-15% vahel, kuigi viimastel aastatel on seda üritatud madalamaks saada.


Johannes Kert: kuni 20-protsendine väljalangevus ajateenistusest on selgelt kellegi hoolimatus.
Tsiteeri:
„Ma tunnen ühte Eesti ohvitseri, kelle kolmeaastase väeosa ülemaks oleku perioodil ei langenud ei tervislikel ega psüühilistel-psühholoogilistel põhjustel välja ühtegi ajateenijat. Samal perioodil võrdsustus tema juhitud väeosast lahingukooli ja sõjakooli astujate arv Kuperjanovi pataljoniga, milline on selles suhtes olnud alati ja on ka täna esirinnas,” märkis Kert. „Ajuti on paremaid tulemusi näidanud erinevad väeosad, aga alati on see olnud seotud väeosa ülema isiksusega. Kuni 20-protsendine väljalangevus ajateenistusest on selgelt kellegi hoolimatus ja tegematajätmine,” sõnas ta.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2018 23:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 230
Mina olen Soomes raviarstina kirjutanud tõendeid teenistuskõlbulikkuse kohta, st et ma pole tegutsenud "kutsuntalääkärinä" ehk kutsealususarstina, vaid raviarstina, kes hindab oma patsiendi ajateenistuse kõlbulikkust. Nagu A4 kirjutas, siis klasse on kolm - A, B ja C, kusjuures minu erialal, st psühhiaatrias, on B-klass mittesoovitatav. Nii et kas A- teenistus piiranguteta või C - ei ole teenistuskõlbulik. Hindamiseks on omad soovitused, mis olid esitatud erialal paaril leheküljel. Kuna töötasin ühe perioodi nö teise astme polikliinikus, siis saadeti meile nimekiri selle piirkonna kutsealustest ning sealt pidime siis omad patsiendid välja noppima ning tähtajaks tõendi kirjutama: On ravisuhe selline ja selline, sellised diagnoosid, sellised ravimid, selline hinnatav teenistuskõlbulikkuse klass. Ka psüühhiliste häiretega noortest nii mõnedki said A-klassi, eriti, kui häire ravimite abil kontrolli all oli, teisi aga ei kutsutud arstlikku komisjoni kohalegi, vaid määrati kohe reservi. Tõsi, veidi kardeti sõjaväes stimulantravil olevaid ADHD-tüüpe, kelle toimetulek võis olla üsna ok, kuid ilmselt kardeti ravimite illegaalset levimist.

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2018 10:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8790
Asukoht: Siilis
Minu arust väga hea artikkel.
Kopin siia, sest näen selget seost ajateenijate füüsilise suutlikkuse probleemiga..

Tsiteeri:
Peeter Kümmel: Eesti suusatamises on illusioone ja anarhiat, kuid puudub materjal, mida vormida
Jaan Martinson
jaan.martinson@epl.ee

Peeter Kümmel oli viimane Eesti suusataja, kes tiitlivõistlustel kuue parema sekka sõitis.

Kümmel ütleb jutu sees, et ei praegusest ega ka järgmisest suusapõlvkonnast pole just palju rääkida – see on, nagu on ja loota pole just palju. „Peaksime minema juurte juurde, kui tahame, et meil kunagi taas medalivõitjaid kasvaks,” tõdes Kümmel. „Eestis on tekkinud absurdne olukord: lapsi käib trennides rohkem kui kunagi varem, aga kehaliselt aktiivseid lapsi on vähem kui iial. Paradoks tuleneb sellest, et ühiskond on läinud üle maksustavale spordile. Vanemad toovad järeltulija autoga treeningule ja viivad tund hiljem minema ning see ongi lapse kogu liikumine. Säärase ühekülgsuse ja olematu kehalise aktiivsuse pealt tippsporti ei tee, ei kasvata tervet lastki.”
Kolmel aastal Eesti parimaks suusatajaks valitud ja 2011. aasta MM-il sprindis kuuenda koha saanud Kümmel toob näite: „Meie külas oli poiss, kel polnud viieselt-kuueselt jalgratast. Ta jooksis sinna, kuhu sõbrad sõitsid. Vahemaad polnud pikad, aga lippamine pidev. Nüüd, mitu aastat hiljem, võidab poiss jooksus kõiki klassivendi, sest mootor sai sedavõrd võimsaks.”

Põhimõtteliselt pole suusatamises ega ka teistel kestvusaladel lihtsalt materjali, kellest tšempione vormida, kurtis Kümmel ja lisas, et tema põlvkond oli viimane, kes MK-sarjas kuuma grupi tasemel võidu sõitis. Ent samal ajal ka Eesti viimane niinimetatud õues käivate laste põlvkond: „Üheksakümnendate alguses algas autostumine ja lõpus nutistumine. Hoovisport kadus laksuga – ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud.”
Kümmeli põlvkonna esindajate sporditee oli üsna ühesugune. „13-aastaselt panin jooksuvõistlused kinni. Tuldi küsima, kas trenni teen. Vastasin eitavalt. Ei pidanud treeninguks seda, et iga päev neli kilomeetrit kooli ja koju lippasin ning ülejäänud aja õues vutti ja luurekat mängisin ning rattaga kihutasin. Alles sealtmaalt hakkasin organiseeritult sportima, aga kõva põhi oli juba all,” meenutas Kümmel.

Suusatreenerid kurdavad, et praegu pole talente, lund ega raha, seepärast ei tulegi midagi.
Küsimus on talentides. Kui keegi kasvataks üles juunioride MM-i medalivõitja, oleks see sensatsioon ja küll leiduks ka raha, mis omakorda võimaldaks alati lumele treenima minna. Maailm on muutunud, niisama enam kühvliga pappi ei külvata. On vaja sportlast, kelle nimega tahab ettevõte end siduda või kellesse usutakse.
Meie põlvkond – mina, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Erkki Jallai, Kaspar Kokk – elas karmil ajal, olime juuniorid enne Eesti suusatamise kuldajastu algust. Rügasin kolm suve tööl selleks, et saaks talvel sporti teha. Sügisel käisime lumel treeneri fanatismist, istusime bussi ja läksime Soome. Ent niipea kui tulemus tuli – olin 22, kui sõitsin elu esimesel MK-etapil 18. kohale –, tuli ka raha.

Pealekasvav põlvkond nii kõva pole. Kas neil puudub lapsepõlvest alla saadud põhi?
Ei tea, sest meil pole ju markereid, millega läbi aastakümnete suusatajate taset mõõta. Norral on, seal jooksevad kõik ajast aega 3000 meetrit. Aga niipalju kui ma numbreid kuulnud olen, on tulemused meiega võrreldes drastiliselt alla käinud. Mõni üksik sähvatab sinna, kus oli meie keskmine. Ise jooksin 1000 meetrit 2.39 ega saanud spordikooli rekordile ligilähedalegi, kuid tänapäeva kohta pole tulemus paha.
Markerite puudumine loob illusioone. Tuleb uus poiss, võidab kodus medaleid ja Estoloppeti sõidu takkaotsa. Kiidetakse: ohoo, oled kõva, parim juunior nagu Jaak Mae omal ajal. Ent siis minnakse maailma ja illusioon puruneb kildudeks.

Kas jäid eestlaste olümpiatulemustega rahule?
Mehed tegid oma ära. Samas on vaid Karel Tammjärv tänavu arengus edasi läinud. Teised, loodan, pole tulemustega rahul. Marko Kilp on minust oluliselt andekam sprinter ja peaks sõitma hoopis teisel tasemel.
Kordan oma mantrat – peab olema julgust muutuseks ja riskiks. Kaotada pole midagi. Kui Bjørn Kristiansen meile sprinditreeneriks tuli, siis ei teinud ta midagi erakordset, vaid pööras tavapärase rütmi täiesti sassi. Sellest piisas, talve lõpuks pääsesin kuuma gruppi. Kui riskist rääkida, siis turvalises tsoonis mängimisel puudub mõte. Kolm hooaega balansseerisin treeningutega piiri peal. Ükskord tegin endale liiga, kuid kaks korda kukkusin napilt õigele poole, millele järgnesid elu parimad talved.

Kui küsid, laiutatakse käsi: treenime palju ja õigesti, aga tulemust ei tule.
Kust see arvamus, et treenitakse õigesti? On ju markerid – testid ehk kontrollsüsteem –, mis peaksid näitama edasiminekut. Kas rekordid on paranenud? Kui jooksin 14 km ümber Pühajärve mitu minutit paremini kui eelmisel aastal, siis teadsin, et talvelt võib midagi oodata. Norra parimate distantsimeeste aeg 3000 meetris on 8.05 kanti. Mida meie vastu paneme?
Spordis on lihtne: kui Ksenija Balta hüppab trennis 6.80 ja võistlustel vähem, siis on põhjust olla pettunud. Suusatajatel on ju samasugused markerid.

Muutuste jaoks tuleks meestel ilmselt teine treener leida.
Suusatamises valitseb anarhia – sportlased ütlevad, kelle käe all treenida tahavad. Võetakse see, kes teeb meeldivat trenni ja kelle juures on mõnus. Paraku tulemust nii ei tule.
Palju meil Eestis neid häid suusatreenereid on? Pole ka juuniorid kuhugi jõudnud.
Keeruline on midagi ette heita sellele, kes peab töötama keskpärase materjaliga. Piltlikult: Norra juunioride koondise treener saab poisid, kes jooksevad kilomeetrit 3.00, meie treeneri hoolealused 3.30. Ta teeb jube head tööd ja kärbib ajast 30 sekundit, aga norralased jooksevad seks ajaks juba 2.30. Tooriku tootmine on ikka spordiklubi ja noortetreeneri ülesanne.


Lõpetage laste sõidutamine trenni!
* Eesti ühiskonna hoiak peab muutuma – lapsi pole vaja autoga kooli ja trenni vedada, kõndigu või sõitku rattaga, siis saab kehalist koormust. Arvame, et sõidutades teeme lapsele head. Ei tee!
* Kui laps ei liigu piisavalt, tuleb oma mugavustsoonist välja tulla ja temaga koos õue minna. Jooksma, mängima, suusatama... Ka kool võiks abiks olla – rohkem kehalise tunde ja huviringe. Lapsed tuleb liikuma saada, muidu pole me tulevikus jätkusuutlikud ei spordis ega elus.
* Liiga varajane spetsialiseerumine pole õige. Laps peaks käima mitmes trennis või peaksid treeningud olema mitmekülgsed. Selle asemel et 10-aastane panna lõike jooksma, mängigu jalgpalli või hokit – ta rabeleb end puruks ja on õnnelik pealekauba. Tulevikus nõuab iga tippsport koordinatsiooni, jõu, kiiruse ja vastupidavuse elemente, mida noortesport ehk ei nõua. Kui kehalist haridust pole, pole ka tulemust.
* Pearahasüsteem kahjustab Eesti sporti. Lapsed ei saa liikuda trennist trenni, treenerid ei anna ära õpilasi, kes on andekad mõnel teisel alal, parimate noortega töötada ei jõuta, sest tuleb tegeleda massiga.
* Liialt keskendutakse varustusele, mis pole enne 15.–16. eluaastat absoluutselt oluline. Hulk suusapaare, pulsikellad, pulbermäärded... Miks mitte kokku leppida, et talveks on üks paar suuski ja kõik saavad võistlustel alla ühesuguse määrde. Järelejäänud raha saab investeerida treeningutesse ja laagritesse.
* Miks tuleb maalt rohkem tippsportlasi? Ei, nad pole andekamad, vaid võimalusi on enam. Trennitasu on väike ja kui sedagi raha pole, siis öeldakse: ah tule niisama. Ning kes tahab – neid ikka on –, käivad mitmes trennis. Võtad koti selga ja lippad küla teise otsa.


_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2018 18:27 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
Arstitõendite võltsimise asi kohtus: https://www.err.ee/690115/prokuror-taot ... lopetamist

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2018 22:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29116
Miks eestlased ei saa enam taliolümpialt medaleid - vaata Tartu maratoni osalejate arvu 30a tagasi ja praegu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 17 Mär, 2018 10:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8790
Asukoht: Siilis
Borja kirjutas:
Minu arust väga hea artikkel.
Kopin siia, sest näen selget seost ajateenijate füüsilise suutlikkuse probleemiga..

Tsiteeri:
Põhimõtteliselt pole suusatamises ega ka teistel kestvusaladel lihtsalt materjali, kellest tšempione vormida, kurtis Kümmel ja lisas, et tema põlvkond oli viimane, kes MK-sarjas kuuma grupi tasemel võidu sõitis. Ent samal ajal ka Eesti viimane niinimetatud õues käivate laste põlvkond: „Üheksakümnendate alguses algas autostumine ja lõpus nutistumine. Hoovisport kadus laksuga – ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud.”

Just nii - "ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud"..
Ja siit algas ju mitte ainult noorte füüsiline kängumine, vaid ka see vaimse tervise küsede ühaenam "ülessekerimine"...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 17 Mär, 2018 11:48 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
Seda ma ei usu. Pigem oli varem ikka aladiagnoosimine ja hoolimatus. Aga see on akf mägra asi kommenteerida, ma rohkem ei targuta.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 17 Mär, 2018 14:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10282
Asukoht: Metsas / Ämbris
Borja kirjutas:
Just nii - "ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud"..
Ja siit algas ju mitte ainult noorte füüsiline kängumine, vaid ka see vaimse tervise küsede ühaenam "ülessekerimine"...

Mina jällegi olen 100% sellega nõus.

Katre Tatrik, Tartu ülikool
28.10.2015
Tsiteeri:
Õues mängimine, matkamine, palli viskamine ja kinni püüdmine, hüppamine, müramine, puu otsas turnimine, rattasõit ja ujumine on tegevused, mis arendavad välja juba väga varases nooruses inimese põhilised liigutusvilumused, ja koordinatsiooni ning laovad aluse kehalisele töövõimele....

....Nimetatud tegevused panevad südame veidi kiiremini tööle ja kiirendavad hingamissagedust. Täna õhtuks on sarnast kehalist aktiivsust päeva jooksul kokku vähemalt tund aega kogenud keskmiselt alla viiendiku Eesti lastest.

“Tervise arengu instituut leidis, et vaid umbes 16 protsenti Eesti 11-15-aastastest õpilastest liigutab end hea tervise ja normaalse arengu jaoks minimaalselt vajalikul määral. See on 60 minutit päevas,” täpsustab Hannus. See tähendab, et 84 protsenti noortest seda ei tee ja nende tervis on ohus.
https://novaator.err.ee/257891/helikopt ... -liikumist

Doktoritöö kinnitab: Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe
Katre Tatrik, Tartu ülikool
24.08.2017
Tsiteeri:
Uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem....

....Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid,” rääkis värske doktor.

Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.
https://novaator.err.ee/614553/doktorit ... avalt-vahe

Haridus- ja Teadusministeerium 24.08.2017 kirjutas:
Väga väärt uurimisteema!

Oleme uuendamas praegu kehtivat kehalise kasvatuse õppekava kaasaegseks liikumisõpetuseks, kus suureneb ka tundide arv. Uuendamisega tahame tulemuste asemel keskenduda oskuste ja liikumisharjumuste kujundamisele, mis jääks õpilastesse ka pärast kooli.

Ujumisõpetuse uuendamine on esimene samm tervest kehalise kasvatuse õppekava ümberkujundamisest ning seda on võimalik juba rakendada uuest õppeaastast.
https://www.facebook.com/Novaator/posts ... 2224284697

:!: Seda tahaks kohe oma silmaga näha, et millal see "tundide arv suureneb".
Samas.... kas ma saan õigesti aru, et olemasolev "kehalise kasvatuse" õpetus muutub meil hoopis "liikumisõpetuseks" ?
Et siis teatud kehaliste saavutuste normatiivide täitmise asemel hakatakse tegema mida? Jalutama staadionil? Lihtsalt liikuma? Rahvatantsu?
Üleval sai lugeda, et ka praeguses "tulemustele keskendunud" kehalise kasvatuse tunnis on soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid üks kolmandik tunnist!
Seda vaatamata sellele, et aetakse taga väidetavalt ainult "tulemusi".

Siin on näituseks Laagri põhikooli kehalise kasvatuse praegune ainekava
http://www.laagrik.edu.ee/wp-content/up ... nekava.pdf
Selline ainekava on keskendunud "tulemustele", mitte "oskustele ja liikumisharjumustele"?


Kehalise kasvatuse ainekava uueneb põhjalikult
9. detsember 2016
Tsiteeri:
Juba järgmisel aastal alustatakse ainekava uuendamisega väga paljusid Eesti inimesi erutavas kooli kehalise kasvatuse tunnis. Kuigi õppekava on uuendatud järjepidevalt, siis kehalise kasvatuse ainekava keskendumine kindlatele spordialadele sarnaneb 1940. aasta ainekava õpisisuga. See on ühiskonna arengule selgelt jalgu jäänud. Teisalt peab arvestama tänapäeva laste vähenenud kehalise võimekusega ja tahes-tahtmata ka tunnistama, et paljusid asju ei ole mõtet enam vanamoodi teha. Eesmärgiks on muuta tund õpilastele meeldivaks ja luua elukestev liikumisharrastus....

....Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ja TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu aitasid selgitada, millised uuendused Eesti koolide kehalise tundides sisse viiakse ja miks. Lõplikult peaks ainekava uuendustega ühele poole saama aastaks 2020.
https://sport.postimees.ee/3940435/keha ... ohjalikult

:?: KOLM-NELI aastat tehakse uut kehalise kasvatuse õppekava/ainekava :shock:


Ja misasja siis nüüd sellega oli mõelud:
Tsiteeri:
Teisalt peab arvestama tänapäeva laste vähenenud kehalise võimekusega ja tahes-tahtmata ka tunnistama, et paljusid asju ei ole mõtet enam vanamoodi teha.
:?:

Et siis selle asemel, et teha (ja ka täita neid!!) sellised õppekavad, mis tagavad teatud kehalised võimekused, meie kohendame oma õppekavasid hoopis nende (olematute) võimekuste järgi, mis meil tänaseks on ja kuhu me oleme oma noorte kehaliste võimekustega jõudnud ?

**************

Physical activity and sedentary time of 7–13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations
Mooses, Kerli
Kokkuvõte EST ja ENG keeles: http://dspace.ut.ee/handle/10062/56798
Uuring ise (ENG keelne): http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... sAllowed=y

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 17 Mär, 2018 14:40 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19520
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Borja kirjutas:
Just nii - "ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud"..
Ja siit algas ju mitte ainult noorte füüsiline kängumine, vaid ka see vaimse tervise küsede ühaenam "ülessekerimine"...

Mina jällegi olen 100% sellega nõus.
Ole kui tahad, aga vaimse tervise häirete leviku või sagenemise postuleerimiseks sellisest üldisest jutust siiski ei piisa.

Fucs kirjutas:
Ja misasja siis nüüd sellega oli mõelud:
Tsiteeri:
Teisalt peab arvestama tänapäeva laste vähenenud kehalise võimekusega ja tahes-tahtmata ka tunnistama, et paljusid asju ei ole mõtet enam vanamoodi teha.
:?:

Et siis selle asemel, et teha (ja ka täita neid!!) sellised õppekavad, mis tagavad teatud kehalised võimekused, meie kohendame oma õppekavasid hoopis nende (olematute) võimekuste järgi, mis meil tänaseks on ja kuhu me oleme oma noorte kehaliste võimekustega jõudnud ?
Vahet pole, kehalise kasvatuse tundides toimuval ei ole artiklis kirjeldatud noorte füüsilise võimekuse langemisega nagunii seost (nagu ka sealsamas artiklis öeldakse).

KK jutt kisub muidu kõrvalteemasse.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1029 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ... 69  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt