www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 29 Jaan, 2020 17:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 995 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ... 67  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 1:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9680
Asukoht: Metsas / Ämbris
Et siis vaimne tervis pole füüsilise tervisega seotud? Üks ei mõjuta teist ja vastupidi?
Kas nt unehäired või ärevushäired (ühed põhilisemad errorid tänapäeva noorte seas, neid tabeleid ja uuringuid sai siin juba teises teemas nõrkemiseni laotud) on füüsilised või vaimsed häired? Mis neid soodustavad ja mis ei soodusta?

Tänaste noorte osade vaimsete errorite üheks (kuid tihti mitte ainsaks) põhjuseks on kindlasti ka errorid kehalise tervisega. Teistel juhtudel võivad põhjused olla ka mujal, kuid kehalise tervisega tegelemine (normaalne kehaline aktiivsus) leevendab ka siis vaimseid erroreid ehk füüsiline ja vaimne on ka siis otseselt seotud.
Või ei ole?

*

Kehalise aktiivsuse seosed vaimse tervise ja isiksuse omadustega
Autor: Eensoo D
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/78 ... oo2001.pdf

Füüsilise ja vaimse tervise seosed: häirete koosesinemine
https://www.google.ee/url?sa=t&source=w ... -hiZRfPxnv

Eelkooliealiste laste kehaline aktiivsus ja füsioterapeudi roll selle suurendamisel
TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Helina Kalda
Tsiteeri:
Et laste tervisliku eluviisi mõjutamine algab koheselt pärast sündi ning kestab kogu elu, on oluline nõustada lapsevanemaid, kuidas arendada enda lapse motoorseid oskuseid ning teavitada neid kehalise aktiivsuse positiivsetest mõjudest lapse füüsilisele kui vaimsele tervisele ja arenemisele.

Tsiteeri:
Erinevate teadusallikate andmetel omab kehaline aktiivsus positiivset mõju inimorganismile. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel soodustab mõõdukas kehaline aktiivsus nii skeleti-, lihas-, kardiovaskulaarsüsteemi kui ka neuromuskulaarse tajumuse arengut ning aitab säilitada tervislikku kehakaalu. Lisaks eelmainitud positiivsetele faktoritele mõjutab kehaline aktiivsus ka inimeste psüühilist tervist, vähendades depressiooni, ärevushäireid ning soodustades psühholoogilise küpsuse arengut, suurendades enesekindlust ja väljendusoskust sotsiaalsel lävimisel (WHO, 2017).
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... Nvy3cYGl96

Kas sellest (ja tervest reast muudest viidatud materjalidest seal teises kehalise kasvatuse teemas) saab/võib järeldada, et kehaline aktiivsus ning areng on seotud ka vaimse arenguga ja vastupidi? Või ei saa?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 9:28 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17002
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Et siis vaimne tervis pole füüsilise tervisega seotud? Üks ei mõjuta teist ja vastupidi?
Muidugi mõjutab, aga selliseid väiteid tuleb kvantifitseerida.

Jah, kui vaimselt terve inimene jääb halvatuks või pannakse ahelatesse, siis käib käib peale füüsilise tervise tihti alla ka vaimne tervis. Jah, kui füüsiliselt terve inimene haigestub skisofreeniasse või sõltuvushaigusse või depressiooni, vähenevad tihti tema füüsilised võimed. Aga nagu sa ise ütled, äärmuste vahel on hulk pooltoone. Me ei tea, mis tasemel kehaline aktiivsus on vajalik vaimse tervise säilitamiseks. Selle kohta on erinevaid arvamusi, aga üldtunnustatud statistilist mudelit minu teada pole. Väga tõenäoliselt on seos mittelineaarne, st. statistiliselt olulised muutused vaimse tervise näitajates ilmnevad mingist piirist alates. Me ei tea ka seda, kui kaugel Eesti noored sellest piirist on. Väide, et igasugune kehalise aktiivsuse langus mistahes tasemelt toob kaasa vaimse tervise probleemide sagenemise, on minu teada põhjendamata. Edasi, isegi kui ma eksin ja mingi selline statistiline muutus tõesti alati eksisteerib, tuleb demonstreerida, et see on Eesti vaimse tervise häirete levimuse dünaamika suhtes statistiliselt oluline (ehk siis, et muud komponendid pole kordades või suurusjärkudes kaalukamad).

Fucs kirjutas:
Kehalise aktiivsuse seosed vaimse tervise ja isiksuse omadustega
Autor: Eensoo D
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/78 ... oo2001.pdf
Tsiteeri:
Tervisliku kehalise aktiivsusena on soovitatud tegelda vähemalt 30 min vähemalt mõõduka intensiivsusega (see on 40 - 60% maksimaalsest stidamelddgisagedusest) kehalise tegevusega enamusel päevadel nädalas (Pate jt., 1995). 84% meeste üldine KA vastas KA soovitustele. Ülejaanud 16 % meeste, kelle KA oli madalam tervisliku KA soovitusest, vaimse tervise näitajad ei erinenud oluliselt aktiivsemate meeste vaimse tervise näitajatest. Tervisliku kehalise aktiivsuse soovitustele vastav üldine KA seostub küll madalamate vererõhu näitajatega, kuid vaimse tervise näitajates olulist paranemist kaasa ei too. Samas võreldes psühhomeetriliste näitajate kõrge skooriga mehi madala skooriga meestega, ilmnes, et sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu haridustase ja sissetulek seostusid oluliselt vaimse tervise näitajatega.
Täpselt sellest ma räägingi, aitäh viite eest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 16:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9680
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kriku kirjutas:
Tsiteeri:
Tervisliku kehalise aktiivsusena on soovitatud tegelda vähemalt 30 min vähemalt mõõduka intensiivsusega (see on 40 - 60% maksimaalsest stidamelddgisagedusest) kehalise tegevusega enamusel päevadel nädalas (Pate jt., 1995). 84% meeste üldine KA vastas KA soovitustele. Ülejaanud 16 % meeste, kelle KA oli madalam tervisliku KA soovitusest, vaimse tervise näitajad ei erinenud oluliselt aktiivsemate meeste vaimse tervise näitajatest. Tervisliku kehalise aktiivsuse soovitustele vastav üldine KA seostub küll madalamate vererõhu näitajatega, kuid vaimse tervise näitajates olulist paranemist kaasa ei too. Samas võreldes psühhomeetriliste näitajate kõrge skooriga mehi madala skooriga meestega, ilmnes, et sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu haridustase ja sissetulek seostusid oluliselt vaimse tervise näitajatega.
Täpselt sellest ma räägingi, aitäh viite eest.

Jah. See tsiteeritud lõik ja osa uuringust puudutab täisealisi mehi vanuses 35 - 45. Me räägime siin noorte tervisest ja ajateenistusse jõudvatest viletsa vaimse ning füüsilise tervisega noortest. Noorte 15 aastaste kohta käib selle uuringu teine osa. 5.2.Kooliõpilaste uuring
Tsiteeri:
Neurootilisus iseloomustab emotsionaalset ebastabiilsust. Neurootilisemad
inimesed on närvilised, ärrituvad kergesti, tunnevad end sageli üksildastena, nad on
vastuvõtlikud stressile, mis näitab, et nende vaimse tervise potentsiaal on madalam kui
madala neurootilisusega inimestel. Samas kehalise aktiivsuse näitajad, sealhulgas trenniskäimine, olid
negatiivselt seotud neurootilisusega, mis näitab, et neurootilised inimesed on kehaliselt
vähem aktiivsed. Kehaline aktiivsus mõjub aga just soodsalt vaimsele tervisele.

Tsiteeri:
JÄRELDUSED
35 - 45-aastaste meeste uuringust järeldus:
1) Regulaarne tegelemine vabal ajal vähemalt mõõduka intensiivsusega kehalise aktiivsusega
keskmiselt üle kahe tunni nädalas seostub parema vaimse tervisega.
2) Suurem mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus madalama kvalifikatsiooni ja sissetulekuga
meestel vaimset tervist soodsalt ei mõjusta.
3) Suure intensiivsusega spordialadega tegelemine ei mõjusta vaimse tervise näitajaid
4) Kõrgem seisundiärevus, püsiängistus ja sooritushirm seostuvad väiksema kasvuhormooni
eritumise tõusuga koormustesti järgselt.

15- aastaste laste uuringust jäireldus:
1) Vanemate hinnatud laste isiksuse omadused on seotud mõnede kehalise aktiivsuse näitajatega.
2) Isiksuseomadused on kehalise aktiivsuse näitajatest kõige enam seotud regulaarsetest
treeningutest osavõtuga. Sporditreeningutes osalevad lapsed on keskmiselt meelekindlamad,
ekstravertsemad ja vähem neurootilised.

Ja eelkooliealiste kohta käib see kolmas uuring mille otseviide millegipärast ei taha kohale viia.
Otselingi saab siit: http://dspace.ut.ee/handle/10062/59241

kuna nagunii keegi lugeda ei viitsi, siis refereerin lühidalt....

KEHALISEST INAKTIIVSUSEST TULENEVAD HÄIRED

sellega kaasnevad (kui paljudel keskmiselt igas erinevas kaasuses, seda vaadake uuringust):
*ülekaalulisus ja/või/ehk kehamassi indeksi normide ületamine millest omakorda:
*skeleti- ja lihassüsteemi häired (põlvevalud, liigestehäired, puudulik lihasjõud, jala pikivõlvi kõrguse anomaaliad, alaselja valud jne)
*südame- ja veresoonkonna haigused (glükoositalumatus, hüperinsulinism, düslipideemia, kõrgenenud vererõhk
*probleemid motoorsete oskustega (jämemotoorsed oskused, lokomotoorsed oskused, tasakaal jms)
*eakaaslastega sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalne isoleeritus
*hüperaktiivsus, tähelepanu- ning käitumisprobleemide esinemine
*depressioon ja ärevushäired
*diabeedirisk

Ma lisaksin siia ka teise äärmuse, ehk "alakaalulisus" või füüsiline arengupeetus ja füüsiline nõrkus.
Ülekaalulisusele mitte kalduvad, kuid samal ajal vähe füüsiliselt liikuvaid/sporti tegevaid lapsi ja noori hakkavad kimbutama teised hädad, s.h. vaimsed ja seda vaatamata sellele, et nad võivad olla samal ajal vaimselt vägagi võimekad (mitte liigutamine ja mitte sportimine ei vähenda nende võimekust nt. matemaatikas ja füüsikas). Ehk siis hakkavad selliseid noori kimbutama samuti, nagu ka ülekaalulisi, "eakaaslastega sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalne isoleeritus", "tähelepanu- ning käitumisprobleemide esinemine" ning "depressioon ja ärevushäired".
Noorte vaimse tervise rikkujatest ja põhjustest on ühel kõrgel tasemel ka nt, "koolikiusamine". Ja koolis kiusatakse peamiselt kas "ülekaalulisi", või "vaimselt võimekaid füüsiliselt nõrku". Omaette teema on kiusajad ja nende vaimne areng, ning muud põhjused, miks kedagi kiusatakse.
Tsiteeri:
Kõik on õige, aga see ei tee olematuks seda, mis aset leiab ja kust/miks kiusajad omale objekte/subjekte leiavad.
Vähene liikumine ja sellest tulenevad puudused kehalises arengus (jõud, osavus, kiirus, võhm ja jaksamine, alakaalulisus/ülekaalulisus jms) toodavad lapsi ja noori, kes on nii vaimse kui füüsilise kiusamise, või tõrjutuse objektid ja subjektid. Vaimne ja füüsiline kiusamine ning tõrjutus lapse ja nooreeas toodab omakorda vaimsete häiretega inimesi. Stressi, unehäireid, ärevushäireid, depressiooni ja suitsidaalsust. Lisaks sellele, et füüsiline "arengupeetus" nende vaimsete erroriteni võivad viia, ei suuda väheliikuvad lapsed ja noored neile häiretele enam ka vastu panna ja tekib surnud ring, mis ainult vaimseid probleeme edasi süvendab.

Loomulikult lisanduvad kompleksselt kohe ka muud põhjused, kui head tingimused selleks juba on loodud. Mitteliikumine ja kehalise aktiivsuse puudumine pole ainus. Näiteks juba saabunud stressist või depressioonist tingitud magusasöömine või ülesöömine. Või põgenemine reaalmaailmast nutipluti ja arvutimaailma. Või alkotarbimine. Või muud enesehävituslikud käitumismaneerid. Krt ajage oma lapsed järjepidevalt õue mängima ning ringi jooksma ja nad magavad teil nagu notid ilma igasuguste unehäireteta....


Noorte vaimne tervis 2014-2015
Tsiteeri:
Kiusamine HBSC (2014) uuringu järgi

Kaasõpilaste kiusamist on kogenud vähemalt korra viimase paari kuu jooksul 38% 11–15-aastastest.
Ühe või mitu korda nädalas on kiusatud:
11-aastaste vanuserühmas 15% poistest ja 14% tüdrukutest;
13-aastaste vanuserühmas 11% poistest ja 8% tüdrukutest;
15-aastaste vanuserühmas 6% poistest ja 5% tüdrukutest.
Veebis pole kiusamist kogenud enamus (81%) õpilastest.
Ise on kaasõpilasi kiusanud vähemalt korra viimase paari kuu jooksul 35% õpilastest vanuses 11–15 aastat.

Stress, ärevus ja depressioon

Üle ühe korra nädalas on tundnud kurbust ja nukrameelsust 7% poistest ja 15% tüdrukutest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
Depressiivseid episoode on viimase aasta jooksul esinenud 30% õpilastest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
Kerge ärevuse sümptomeid esineb 5% ja mõõduka ärevuse sümptomeid alla 1%-l Tallinna 14–15-aastastest õpilastest (SEYLE 2011).
16–24-aastaste vanuserühmas on viimase kuu jooksul:
esinenud peaaegu talumatut stressi 2% noortest;
tundnud tavalisest palju suuremat masendust 4% meestest ja 8% naistest (TKU 2014).
16–24-aastaste vanuserühmas on viimase aasta jooksul saanud depressioonidiagnoosi või -ravi 8% meestest ja 9% naistest (TKU 2014).

Üleväsimus ja uinumisraskused

Vähemalt kolmel hommikul nädalas on kooli minnes väsinud 65% 14–15-aastastest Tallinna õpilastest (SEYLE 2011).
Uinumisraskusi esineb üle ühe korra nädalas 20% tüdrukutest ja 16% poistest 11–15-aastaste vanuserühmas (HBSC 2014).
16–24-aastaste vanuserühmas on:
viimase aasta jooksul tihti tundnud ennast üleväsinult 33% meestest ja 53% naistest;
viimase kuu jooksul esinenud unetust ja unehäireid 23% meestest ja 35% naistest (TKU 2014).

Suitsidaalsus ja enesevigastamine

Tallinna 14–15-aastastest õpilastest on:
vähemalt ühe korra elu jooksul ennast tahtlikult vigastanud 33% õpilastest;
endalt elu võtmise peale mõelnud 12% õpilastest, tõsine plaan enesetapuks on olnud 5% õpilastest (SEYLE 2011).
16–24-aastaste vanuserühmas on elu jooksul:
enesetapumõtteid esinenud 18% meestest ja 21% naistest, viimase 12 kuu jooksul 11% meestest ja 8% naistest;
enesetapukatseid teinud 4% noortest, viimase 12 kuu jooksul 2% meestest ja 1% naistest (TKU 2014).
Enesetapu tõttu kaotas 2013. a Eestis elu 18 noort vanuses 10–24 aastat (Surma põhjuste register).

Negatiivne:

Depressiivseid episoode viimase aasta jooksul kogenud õpilaste arv on suurenenud – võrreldes 2010. a on kasvanud õpilaste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kogenud perioode, mil nad on end kahe või enama nädala kõikidel päevadel tundnud nii kurva ja lootusetuna, et loobusid tavalistest tegevustest (25%-lt 30%-ni (HBSC 2014).
Tõusutrend uinumisraskuste esinemises – võrreldes 2006. a on kasvanud õpilaste hulk, kellel esineb vähemalt kord nädalas uinumisraskusi (31%-lt 38%-ni) (HBSC 2014).
Suitsiid on 10–24-aastaste vanuserühmas üheks peamiseks surmapõhjuseks – 2013. a kaotas enim noori elu juhuslike mürgistuste, sõidukiõnnetuste ja enesetappude läbi (Surma põhjuste register).
Poisid kaotavad sagedamini elu suitsiidi läbi – 2013. a kaotas suitsiidi tõttu elu 16 poissi ja 2 tüdrukut, 2012. a 16 poissi ja 2 tüdrukut ning 2011. a 19 poissi ja 3 tüdrukut. Ka Eesti meeste standarditud suremuskordaja2 näitajad enesetapu kohta on tunduvalt kõrgemad EL-i keskmisest (Eurostat, Surma põhjuste register).
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad ... mne-tervis

Võtan kokku.

* See, et meie lapsed ja noored liiguvad liiga vähe ja kui liiguvadki, siis valesti, on fakt.
https://www.ohtuleht.ee/701341/teadlase ... -vaga-vahe
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 110.2.10.1
https://webcache.googleusercontent.com/ ... clnk&gl=ee
https://tervis.postimees.ee/3856763/oht ... liiga-vahe

* See, et puudulik ja halb füüsiline vorm (mis on vähese liikumise tulemus), vähene liikumine vabas õhus ja väär liikumise intensiivus viib teatud suure osa lastest ja noortest ka neil vaimsete probleemide tekkimiseni ja vähendab resistentsust sellistele vaimsete probleemide tekkimisele/esinemisele/sügavusele (loob väga head eeldused vaimsete häirete ja haiguste tekkeks) on fakt.
(terve see lk siin ja seal selles teises teemas viewtopic.php?p=510119#p510119 on linke täis, ei hakka uuesti panema)

* See, et EKV-sse ei sobi füüsiliste ja vaimsete näitajate poolest üha suurem hulk noori ja sinna satub üha enam nii füüsilise kui vaimse erroriga kodanikke on fakt.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/pooled-p ... d=51001964
https://www.ohtuleht.ee/608156/kaitseva ... igeid-mehi
http://www.mu.ee/uudised/2016/03/09/lig ... aitsevakke

* See, et laste ja noorte suurem pädev füüsiline aktiivsus annaks meile rohkem nii füüsiliselt kui vaimselt terveid kodanikke on samuti fakt.
Siin tuleks eristada mõiste "suurem füüsiline aktiivsus" all erinevaid füüsilise liikumise vorme, sellele kulutatavat aega ja intensiivsust.
Ületreenimine mingites trennides annab vastupidise efekti. Lapse sundimine trennis mingi alaga tegelama, millega ta tegeleda ei taha ja milleks tal eeldusi ei ole, annab vastupidise efekti. Lapse ja noore ülekoormamine kohustuslike tegevustega "sa pead minema kell 6 sinna trenni ja kell 8 sinna trenni" annab vastupidise efekti. Selle asemel tuleks organiseerida lapse/noore päevakava selliselt, et seal oleks piisavalt vaba aega ja et see vaba aeg täidetaks valdavas osas liikumisega/tegevustega väljas. Et väljas oleks ja saaks midagi teha selleks peab looma tingimused.

2 tundi sangpomme tõsta on OUT ja selle asemel 2 tundi väljas matsu mängida on IN. Iga päev saalis 1h "maadlustrenni" on OUT ja iga päev 1h õues värskes õhus müramine/kelgutamine/luurekamängimine on IN. Kehalise kasvatuse tunnis 1/3 ajast aktiivset tegevust ja 1/3 ajast seismist ja kuulamist on OUT ning 3/3 ajast jalgpalli, rahvastepalli või suusatamist jne on IN. Laps autoga kooli ja tagasi koju on OUT, selle igapäevase vaba intensiivsusega, kuid piisava kestvusega lisa liikumispuudujäägi "asendamine" karate trenniga 2 korda nädalas on OUT. jne

Rakendades pädevate liikumisharrastustega paralleelselt muude faktorite mõjude vähendamist (osad neist ilmselt likvideeruvad ise, kui on pädev liikumiskultuur, sest on vähese liikumise tagajärjed) saaksime me igal juhul parema tulemuse, kui ainult tagajärgedega võideldes.

* Ma ei saa aru, mille üle vaidlus käib?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 16:54 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17002
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Ma ei saa aru, mille üle vaidlus käib?
Selgitan üle.

Fucs kirjutas:
* See, et puudulik ja halb füüsiline vorm (mis on vähese liikumise tulemus), vähene liikumine vabas õhus ja väär liikumise intensiivus viib teatud suure osa lastest ja noortest ka neil vaimsete probleemide tekkimiseni ja vähendab resistentsust sellistele vaimsete probleemide tekkimisele/esinemisele/sügavusele (loob väga head eeldused vaimsete häirete ja haiguste tekkeks) on fakt.
(terve see lk siin ja seal selles teises teemas viewtopic.php?p=510119#p510119 on linke täis, ei hakka uuesti panema)
Ei ole. "Teatud suur osa" ei ole fakt, vaid üldsõnaline häma. Ei siin leheküljel ega sinu poolt viidatud teises teemas ei ole statistikat. On uskumused ja üldised, reeglina kvantifitseerimata seaduspärasused.

Nagu juba öeldud, mitte keegi ei vaidle vastu, et liikumine on inimesele kasulik, et vähene liikumine võib viia ülekaaluni ja muudele sellistele loogilistele seostele. Nendega aga ei anna tõestada väiteid nagu
Borja kirjutas:
Just nii - "ühel hetkel olid lapsed õuest kadunud"..
Ja siit algas ju mitte ainult noorte füüsiline kängumine, vaid ka see vaimse tervise küsede ühaenam "ülessekerimine"...
Selline lähenemine on ebateaduslik.

Te võite uskuda, et see nii on - aga te ei tea, et see tegelikult nii on.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 17:04 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17002
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Jah. See tsiteeritud lõik ja osa uuringust puudutab täisealisi mehi vanuses 35 - 45. Me räägime siin noorte tervisest ja ajateenistusse jõudvatest viletsa vaimse ning füüsilise tervisega noortest. Noorte 15 aastaste kohta käib selle uuringu teine osa. 5.2.Kooliõpilaste uuring


Tänan tähelepanu juhtimast. Sealt siis asjakohane tsitaat:
Tsiteeri:
Kõiki lapsi koos analüüsides ilmnesid statistiliselt olulised korrelatsioonid neurootilisuse, ekstravertsuse, meelekindluse ning mõnede KA näitajate vahel (tabel 1). Neurootilisuses ilmnes ootuspärane vastassuunaline seos trenniskäimisega (p-0,0001); kuid samasuunaline korrelatsioon vahetunni KA-ga (p=0,015). Seega on neurootilisemad lapsed on vahetundides rahutumad ja liiguvad rohkem ringi. Ekstravertsuses ilmnesid positiivsed seosed trenniskäimise (p-0,0004) ja peale tunde kooli juurde sportima jäämisega (p-0,003). Ekstravertsemad lapsed osalesid sagedamini treeningutes ja jäid sagedamini peale tunde kooli juurde sportima. Meelekindluses ilmnesid positiivsed korrelatsioonid trenniskäimise (p-0,0001) ja kehalise kasvatuse tundidest osavõtuga (p=0,0017). Meelekindlamad õpilased osalesid sagedamini treeningutes ja kehalise kasvatuse tundides.
Iga kord, kui avastatakse korrelatsioon, tuleb järgmise küsimusena pärida, kas see tähendab ka põhjuslikku seost. Ainult korrelatsiooni tõttu põhjusliku seose eeldamine on väär.

Järgmisena tuleb küsimus, et kui põhjuslik seos on, siis mispidi? Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käinud trennis või ei käinud trennis seetõttu, et olid neurootilised?

Eraldi metodoloogiline küsimus on, mis seoses on trenniskäimise või ükskõik millise muu töös "kehalise arengu näitajate" hulka arvatud fakt tegelike kehaliste võimetega.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 18:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9680
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kriku kirjutas:
Iga kord, kui avastatakse korrelatsioon, tuleb järgmise küsimusena pärida, kas see tähendab ka põhjuslikku seost. Ainult korrelatsiooni tõttu põhjusliku seose eeldamine on väär.

Järgmisena tuleb küsimus, et kui põhjuslik seos on, siis mispidi? Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käinud trennis või ei käinud trennis seetõttu, et olid neurootilised?

Eraldi metodoloogiline küsimus on, mis seoses on trenniskäimise või ükskõik millise muu töös "kehalise arengu näitajate" hulka arvatud fakt tegelike kehaliste võimetega.
Jah. Kumb oli enne, kas muna või kana. Kumb areneb inimesel enne välja, kas füüsiline või vaimne tervis 8)
Ma arvan, et kui inimene sünnib ja tal ei ole mõnda kaasasündinud puuet, siis ta ei ole sündides ei neurootiline ega trenniskäija. See küsimus, et "Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käi trennis või ei käi trennis seetõttu, et on neurootilised?" tekib juba palju palju hiljem.

Aga ma kolin sinna teise teemasse ümber.
viewtopic.php?f=25&t=32565&start=255

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 18 Mär, 2018 18:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17002
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Ma arvan, et kui inimene sünnib ja tal ei ole mõnda kaasasündinud puuet, siis ta ei ole sündides ei neurootiline ega trenniskäija.
Sünnist saadik käivad trennis tõesti väga vähesed, aga neurootilisusel on geneetline komponent kindlasti olemas. Esimene ettesattunud viide: http://neurosciencenews.com/neuroticism ... logy-4028/

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2018 22:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 923
https://www.postimees.ee/4446703/ajateenistusest-korvalehoidjad-voivad-juhiloast-ilma-jaada
Tsiteeri:
Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mis võimaldab ajateenistusest kõrvalehoidjate juhiloa või kalastuskaardi kehtivuse peatada.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi esitatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist, edastas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.

Muudatuste jõustumise ajaks on kavandatud tuleva aasta 1. jaanuar.
Tundub päris mõistlik mõte


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2018 17:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Juul, 2013 12:48
Postitusi: 303
Kord ka niipidi, soomlased imetlevad, et Eesti trendipiirkondades elavad noored räpparid Olbri ja Arop kiidavad ajateenistust parima ajana elus ja on väga patriotlikud. Et Soomes selline kombinatsioon oleks mõeldamatu.

https://www.hs.fi/nyt/art-2000005613767.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 29 Mär, 2018 11:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2598
Asukoht: Tartu
Suud puhtaks - ajateenistusse astumine
https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/su ... e-astumine


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 21 Mai, 2018 23:00 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 17002
Asukoht: Viljandimaa
Evelyn Kaldoja: ajateenistus kohustuslikuks ka tüdrukutele.
Tsiteeri:
Usun, et enamik omal ajal kutselisele kaitseväele üleminekut pooldanud eestlastest tänab nüüd õnne, et nende seisukoht peale ei jäänud. Sest, nagu ülilähiminevik tõestab, oli õigus pessimistidel ja me ei saa endale ajateenistusest loobumist lubada. Sest see pärsib kaitsejõudude värbamisbaasi ja reservi, nõrgendab ühiskonna ja tema armee sidet ning jätab kodanikud ilma olulistest teadmistest, mida võib vaja minna nii neil kui riigil.

Aga just need argumendid dikteerivad ka selle, et Eesti peab oma ajateenistust kaasajastama ühes olulises aspektis – mehi ja naisi tuleb võtta võrdselt. Nagu Iisraelis või Norras. Või taastatud ajateenistusega Rootsis või Macroni idee järgi Prantsusmaal.

Esiteks, värbamine ja reserv. Kutseliselt poolelt on Eesti kaitsevägi edumeelne: kõik väeliigid ja ametid on naistele avatud samamoodi nagu meestele. Ei saa vaielda, et mõnel alal on paljudel meestel looduslikke eeldusi enam kui suurel osal naistest. Aga paljudes valdkondades pole üldse vahet, kas seda teeb mees või naine. Võib-olla eriüksuse puhul kaaluksid meeste füüsilised eeldused üles ükskõik millise teoreetilise võimaluse 99 juhul 100st. Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.
See viimane lause on päris hea :mrgreen:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2018 0:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2008 18:59
Postitusi: 101
Facebookis läks korralik kiun sellega seoses käima, lugege postimehe fb-lehe kommentaare.. :wall:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2018 9:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Ega isegi feministidele on see sihuke hea valveteema, mille üle vinguda, aga mille eest keegi eriti raevukalt ei võitle. Ja vaevalt, et ka riigikaitse asjatundjad seda toetaksid; vähemalt Soome omad on öelnud otse välja, et see on kallis ja mõttetu. Riigikaitseteemalises Foorumis käis Marianne Mikko sisse, et Luik tühistaks käskkirja, mis seab piirarvu naiste vabatahtlikule ajateenistusele jne. Tegelikkus on muidugi see, et soovijaid pole ülearu.
Eesti dilemma on selles, et ühelt poolt võiks ikka nii kaugele saada, et meestest ikka 60-70% ajateenistuse läbiks, nagu Soomes. Vastasel juhul räägime me ikka väga tinglikult üldisest ajateenistuskohustusest meestele, pigem on ta praegu selektiivne.

Tsiteeri:
Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.


Ja viimase lause kohta: ma olen suhteliselt keskmine eesti mees (185/85), aga ka mulle on Kusti, plaatidega vesti ja automaadiga pikema distantsi läbimine päris raske, mu abikaasa on keskmine eesti naine (170/64) ja tema selle koormaga kaugele ei kõnniks. Evelyn Kaldoja võiks KL-s ise proovida.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2018 9:43 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8132
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.

..et meie "tibiteavituse" lapsuste üle olen ma siin foorumis suht pallu(-mõnuga :twisted: ) ilkunud aga see uus väide "laia pildi analüüsi tasemelt" pani isegi minusugusel kogend vorstil lõua rippu :shock: :mrgreen: :lol:

Anna lollikesele andeks, sest ta ei tea mida suust välla ajab.. ilmselt on tibi lihtsalt liiga pallu norra naiskindraleid näind..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Üldine ajateenistuskohustus
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2018 10:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 27399
Kui paljudel teist on olnud naissoost lahingpaariline? Käsi püsti!
Minul on. Kui juhtub neid ridu lugema, siis tänan selle meeldiva ajaperioodi eest! Oli igati meeldiv ja elu näinud inimene, kellega sai huumoriga üle igast probleemist.
Õnneks meil ei tekkinud kunagi neid femino-võrdõigus-bullshit teemasid, võib-olla seepärast, et ma olen selline komandöritüüp, keda lihtsalt kuulatakse ega kobiseta.
Ja noh, sõdurina olin lihtsalt palju vilunum-kogenum ja lõpuks ka see, kes labidatöö ära tegi.
Kehalises testis ületas kusjuures mind pikalt (nii punktides kui absoluudis), kuid kui järg jõudis täisvarustuseni, siis eelis kadus kiiresti.

Seepärast, erinevalt igasugu evelinkaldojadest, omades praktilist kogemust sel teemal, ei kutsu siin rambivalgusse ronivad ründavad feministid esile muid emotsioone kui irooniline muie.
Jah, tüdrukud on tublid ja saaks kindlalt hakkama - aga noh, see valvefeministide loosungid koristage küll ära.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 995 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ... 67  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt