www.militaar.net

Fucs kirjutas:Jah. See tsiteeritud lõik ja osa uuringust puudutab täisealisi mehi vanuses 35 - 45. Me räägime siin noorte tervisest ja ajateenistusse jõudvatest viletsa vaimse ning füüsilise tervisega noortest. Noorte 15 aastaste kohta käib selle uuringu teine osa. 5.2.Kooliõpilaste uuring

Tänan tähelepanu juhtimast. Sealt siis asjakohane tsitaat:

Kõiki lapsi koos analüüsides ilmnesid statistiliselt olulised korrelatsioonid neurootilisuse, ekstravertsuse, meelekindluse ning mõnede KA näitajate vahel (tabel 1). Neurootilisuses ilmnes ootuspärane vastassuunaline seos trenniskäimisega (p-0,0001); kuid samasuunaline korrelatsioon vahetunni KA-ga (p=0,015). Seega on neurootilisemad lapsed on vahetundides rahutumad ja liiguvad rohkem ringi. Ekstravertsuses ilmnesid positiivsed seosed trenniskäimise (p-0,0004) ja peale tunde kooli juurde sportima jäämisega (p-0,003). Ekstravertsemad lapsed osalesid sagedamini treeningutes ja jäid sagedamini peale tunde kooli juurde sportima. Meelekindluses ilmnesid positiivsed korrelatsioonid trenniskäimise (p-0,0001) ja kehalise kasvatuse tundidest osavõtuga (p=0,0017). Meelekindlamad õpilased osalesid sagedamini treeningutes ja kehalise kasvatuse tundides.

Iga kord, kui avastatakse korrelatsioon, tuleb järgmise küsimusena pärida, kas see tähendab ka põhjuslikku seost. Ainult korrelatsiooni tõttu põhjusliku seose eeldamine on väär.

Järgmisena tuleb küsimus, et kui põhjuslik seos on, siis mispidi? Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käinud trennis või ei käinud trennis seetõttu, et olid neurootilised?

Eraldi metodoloogiline küsimus on, mis seoses on trenniskäimise või ükskõik millise muu töös "kehalise arengu näitajate" hulka arvatud fakt tegelike kehaliste võimetega.

Kriku kirjutas:Iga kord, kui avastatakse korrelatsioon, tuleb järgmise küsimusena pärida, kas see tähendab ka põhjuslikku seost. Ainult korrelatsiooni tõttu põhjusliku seose eeldamine on väär.

Järgmisena tuleb küsimus, et kui põhjuslik seos on, siis mispidi? Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käinud trennis või ei käinud trennis seetõttu, et olid neurootilised?

Eraldi metodoloogiline küsimus on, mis seoses on trenniskäimise või ükskõik millise muu töös "kehalise arengu näitajate" hulka arvatud fakt tegelike kehaliste võimetega.

Jah. Kumb oli enne, kas muna või kana. Kumb areneb inimesel enne välja, kas füüsiline või vaimne tervis
Ma arvan, et kui inimene sünnib ja tal ei ole mõnda kaasasündinud puuet, siis ta ei ole sündides ei neurootiline ega trenniskäija. See küsimus, et "Kas neurootilised lapsed on neurootilised seetõttu, et nad ei käi trennis või ei käi trennis seetõttu, et on neurootilised?" tekib juba palju palju hiljem.

Aga ma kolin sinna teise teemasse ümber.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=255

Fucs kirjutas:Ma arvan, et kui inimene sünnib ja tal ei ole mõnda kaasasündinud puuet, siis ta ei ole sündides ei neurootiline ega trenniskäija.

Sünnist saadik käivad trennis tõesti väga vähesed, aga neurootilisusel on geneetline komponent kindlasti olemas. Esimene ettesattunud viide: http://neurosciencenews.com/neuroticism ... logy-4028/

https://www.postimees.ee/4446703/ajatee ... ilma-jaada

Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mis võimaldab ajateenistusest kõrvalehoidjate juhiloa või kalastuskaardi kehtivuse peatada.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi esitatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist, edastas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.

Muudatuste jõustumise ajaks on kavandatud tuleva aasta 1. jaanuar.

Tundub päris mõistlik mõte

Kord ka niipidi, soomlased imetlevad, et Eesti trendipiirkondades elavad noored räpparid Olbri ja Arop kiidavad ajateenistust parima ajana elus ja on väga patriotlikud. Et Soomes selline kombinatsioon oleks mõeldamatu.

https://www.hs.fi/nyt/art-2000005613767.html

Suud puhtaks - ajateenistusse astumine
https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/su ... e-astumine

Evelyn Kaldoja: ajateenistus kohustuslikuks ka tüdrukutele.

Usun, et enamik omal ajal kutselisele kaitseväele üleminekut pooldanud eestlastest tänab nüüd õnne, et nende seisukoht peale ei jäänud. Sest, nagu ülilähiminevik tõestab, oli õigus pessimistidel ja me ei saa endale ajateenistusest loobumist lubada. Sest see pärsib kaitsejõudude värbamisbaasi ja reservi, nõrgendab ühiskonna ja tema armee sidet ning jätab kodanikud ilma olulistest teadmistest, mida võib vaja minna nii neil kui riigil.

Aga just need argumendid dikteerivad ka selle, et Eesti peab oma ajateenistust kaasajastama ühes olulises aspektis – mehi ja naisi tuleb võtta võrdselt. Nagu Iisraelis või Norras. Või taastatud ajateenistusega Rootsis või Macroni idee järgi Prantsusmaal.

Esiteks, värbamine ja reserv. Kutseliselt poolelt on Eesti kaitsevägi edumeelne: kõik väeliigid ja ametid on naistele avatud samamoodi nagu meestele. Ei saa vaielda, et mõnel alal on paljudel meestel looduslikke eeldusi enam kui suurel osal naistest. Aga paljudes valdkondades pole üldse vahet, kas seda teeb mees või naine. Võib-olla eriüksuse puhul kaaluksid meeste füüsilised eeldused üles ükskõik millise teoreetilise võimaluse 99 juhul 100st. Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.

See viimane lause on päris hea

Facebookis läks korralik kiun sellega seoses käima, lugege postimehe fb-lehe kommentaare..

Ega isegi feministidele on see sihuke hea valveteema, mille üle vinguda, aga mille eest keegi eriti raevukalt ei võitle. Ja vaevalt, et ka riigikaitse asjatundjad seda toetaksid; vähemalt Soome omad on öelnud otse välja, et see on kallis ja mõttetu. Riigikaitseteemalises Foorumis käis Marianne Mikko sisse, et Luik tühistaks käskkirja, mis seab piirarvu naiste vabatahtlikule ajateenistusele jne. Tegelikkus on muidugi see, et soovijaid pole ülearu.
Eesti dilemma on selles, et ühelt poolt võiks ikka nii kaugele saada, et meestest ikka 60-70% ajateenistuse läbiks, nagu Soomes. Vastasel juhul räägime me ikka väga tinglikult üldisest ajateenistuskohustusest meestele, pigem on ta praegu selektiivne.

Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.

Ja viimase lause kohta: ma olen suhteliselt keskmine eesti mees (185/85), aga ka mulle on Kusti, plaatidega vesti ja automaadiga pikema distantsi läbimine päris raske, mu abikaasa on keskmine eesti naine (170/64) ja tema selle koormaga kaugele ei kõnniks. Evelyn Kaldoja võiks KL-s ise proovida.

Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.

..et meie "tibiteavituse" lapsuste üle olen ma siin foorumis suht pallu(-mõnuga ) ilkunud aga see uus väide "laia pildi analüüsi tasemelt" pani isegi minusugusel kogend vorstil lõua rippu

Anna lollikesele andeks, sest ta ei tea mida suust välla ajab.. ilmselt on tibi lihtsalt liiga pallu norra naiskindraleid näind..

Kui paljudel teist on olnud naissoost lahingpaariline? Käsi püsti!
Minul on. Kui juhtub neid ridu lugema, siis tänan selle meeldiva ajaperioodi eest! Oli igati meeldiv ja elu näinud inimene, kellega sai huumoriga üle igast probleemist.
Õnneks meil ei tekkinud kunagi neid femino-võrdõigus-bullshit teemasid, võib-olla seepärast, et ma olen selline komandöritüüp, keda lihtsalt kuulatakse ega kobiseta.
Ja noh, sõdurina olin lihtsalt palju vilunum-kogenum ja lõpuks ka see, kes labidatöö ära tegi.
Kehalises testis ületas kusjuures mind pikalt (nii punktides kui absoluudis), kuid kui järg jõudis täisvarustuseni, siis eelis kadus kiiresti.

Seepärast, erinevalt igasugu evelinkaldojadest, omades praktilist kogemust sel teemal, ei kutsu siin rambivalgusse ronivad ründavad feministid esile muid emotsioone kui irooniline muie.
Jah, tüdrukud on tublid ja saaks kindlalt hakkama - aga noh, see valvefeministide loosungid koristage küll ära.

Jutt oli keskmistest naistest ja keskmistest meestest ning sama moodi hakkama saamisest. Igasugu raskejõustikualadel ei ole ilma asjata kehtestatud kaalukategooriaid ja ei võistle ka neis mehed ja naised koos - sõjas kahjuks nii ei ole. Ei ole nii, et keskmiselt 20 kg kergem keskmine naine kõnnib ja jookseb sama edukalt sama raske koormaga võrreldes keskmise mehega ning see ongi see suur vahe.

Isegi kilumal noorel mehel on täpselt seesama probleem ning selle tõttu nad kehakaaluindeksi alusel ka teenistusest vabastatakse. Muidugi on igasuguseid sportlasi, aga kui hakata ajateenistust kõigile kohustuslikuks muutma, tuleb ikka nende keskmistega arvestada.

Teavituse ja laia pildi analüüsi tasemelt on aga raske näha üldse midagi, milles keskmine mees keskmist naist edestada suudaks.

..tulles veelkord tagasi selle selle briljantse lausungi juure, kus naised pidada siis sõjandusliku "laiapildianalüüsi" vallas meestega 101% võrdsed olema..

Et selline "laiapildianalüüs" sõjanduse valdkonnas algab meil teatavasti Balti Kaitsekolledži nn kindralstaabikursusega(-aegade jooksul on see aastapikkune kursus kandnud erinevaid nimesid - vahet pole).. ja enne seda peab ka propper sõjakooliharidus all olema.

Balti Kaitsekolledži mainit põhilise kursuse lõpetajate statistika riikide kaupa on kolledži kodulehel avalik.. laias laastus on iga issanda aasta (alat. AD 2000) kõva kümmekond eestlast selle läbinud - umbkaudse lõpetanud eestlaste arvu võib siit igaüks ise tuletada (oma 200 tuleb ära).
Ning minu teada on nende paarisaja seas ainult üks naine (kui ongi keegi veel, keda ma ei tea, ei muuda see asja).

Ja siis tuleb keski evelinkaldoja meile tuututama, kuda iga keskmine naine olla sõjanduse valdkonnas "laiapildianalüüsi" alal keskmise mehega võrdne

Minu jaoks on kummaline lugeda, kuidas tsivilistidest keskea piiril ja üle selle naised, kes ise kohustuslikeks ajateenijateks enam nagunii ei kvalifitseeruks, soovivad kohustuslikku ajateenistust endast põlvkond noorematele naistele.

Ega naistel polegi eriti aimu, mis ajateenistuses toimub. Teadmised on saadud peamiselt Hollywoodi (propaganda) filmidest a´ la "Reamees Jane" vms. Hiljuti üks kaunis blond neiu rääkis samuti väga innustavalt, kuidas tüdrukud ajateenistuses hästi toime tulevad (ainuke tingimus, et ollakse kõrge moraaliga), aga see jääb kõik kuidagi kaugeks ja loosunglikuks.

Ehk oleks abi, kui realistlikult lahataks probleeme, mis võivad just konkreetselt naistel ajateenistuses toimetulemist takistada? Näiteks kasvõi seesama hügieeni teema? Ma vabandan, sest kipub too much information valdkonda, aga see on elu ja tegelikult oluline küsimus. Räägiksid naised naistele. Avameelselt, mitte propagandaloosungitega.

Üks tähelepanek veel. Naisajateenijate füüsilise ilu teema. Kui naiste ajateenistuse kõneisikuks on järjekordselt hurmav noor naine, siis ma ju saan aru, et selle sõnumiks on - Kaitsevägi ei muuda teid, naised, mehelikeks ega kandilisteks, saate olla sõdurid ja samal ajal ka naised, aga varjatud sõnum on miski muu. Te sobite meile ainult siis, kui olete täiuslikud. Ilusad, terved, kõrge moraaliga. Kui oled tavaline inimene, siis on sellest liiga vähe. Taban ennast mõttelt, et kusagile peab olema peidetud rühm naissõdureid, kes on küll äärmiselt funktsionaalsed, aga ei kõlba televiisoris näidata.

Kogu see asi meenutab mulle Mitšurinile omistatavat tsitaati "Me ei palu looduselt armuande, vaid võtame neid ise!" Mitšurin ütles tõesti midagi sellist, aga aianduse kontekstis ja seda väärkasutati hiljem kõikjal, kus andis. Üks markantsemaid näiteid looduslike tingimuste ignoreerimisest oli viljakasvatuse katse Dicksoni saarel, mille kohta kuulutati, et tõelised kommunistid suudavad ka seal plaani täita ja isegi ületada. Tegelikkuses nägi see muidugi välja nii, et sõnnik, mida normaalsetelegi põldudele nappis, veeti laevaga sinna, laotati maha, külmus läbi ja vist on siiamaani seal.

Naisajateenijatega asi muidugi kaugeltki nii hulll ei ole, aga loogika on täpselt sama - kui on piisavalt usku, tahet, moraali ja motti, ei jää me milleski meestest maha.

Jajah.