Üldine ajateenistuskohustus

[aht0]

Nišš oleks naistele ajateenistuskohustuse asemel asendusteenistuskohustuse seadmine. Sotsiaaltöötajatel on abikäsi vaja (sinna saaks suunata lõviosa teenistusse võetuist), haiglad vajavad õdesid (edasine karjäärivariant - analoogiline noormeestele, kes saavad ajateenistuses teha C kat lube) jne

Sa ei saand aru
HEREM ütles ju lahtise textiga välla, et naisajateenijad on eluliselt vajalikud, et seeläbi iga aasta mõned naisohvitserid juurde saada

Üks ei välista teist ju. Tahab tibin asendusteenistuse asemel ajateenistust, las proovib. Meestega võrdsetel alustel. Kuul ju ei vali. Aga naistel võiks olla ka üldine asendusteenistuskohustus, mitte et ainult mehed peavad riiki teenima, naistel kohustused puuduvad..

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tahab tibin asendusteenistuse asemel ajateenistust, las proovib..

..aiai - "tibin" ei ole ka hea sõna selle kohta ütleb HEREM nii:

Võimalik, et see on järjekordne põhimõtteline erinevus meie hingamisrütmis. Juba sinu väljend "tibi..." näitab, et hingamine on anaeroobne.

[aht0]

Tahab tibin asendusteenistuse asemel ajateenistust, las proovib..

..aiai - "tibin" ei ole ka hea sõna selle kohta ütleb HEREM nii:

Võimalik, et see on järjekordne põhimõtteline erinevus meie hingamisrütmis. Juba sinu väljend "tibi..." näitab, et hingamine on anaeroobne.

Paraku väljendab see ülitäpselt nn. lumehelbekeste generatsiooni naispoole enamuse olemust. Pisike sundteenistus avaldaks ehk silmaringi ja teeks korrektsioone suhtumises maailma. Kindrali jaoks on oluline püsida PR-mõistes aktsepteeritav. Mina saan endale lubada "ütlen, kuidas mõtlen".

[hjl85]

Tegelikult on kohti küll kus neid noori end ülestöötanud ja edukaid firmade omanike kasutada ilma, et peaks neid püss käes metsa saatma. Arvuti oskust neil on, eeldatavasti ka pealehakkamist, keeli tunnevad, organiseerimisvõimega jms. Ehk tuleb leida neile rakendust kus saaksid oma oskusi rakendada.
Kantseleis, sekretäridena ja mis iganes tööl. Selleks ei pea ilmtingimata olema sanitaarid vms. Mida riik võidaks?
a) kokkuhoiu tööjõu kuludelt
b) isik saaks mingigi aimu kuidas asi töötab ja ehk hakkab meeldima
c) ettevõte jätkab tööd ja maksab makse.

Jäi lisamata, et ajateenistus käinutele võiks olla ka mingid soodustused/eelised. Ainult karistustega kedagi kuhugi midagi tegema ei sunni. Jah, mingi aeg võib see töötada aga tehakse seda trotsist ning tulemus ei ole hea.
Näiteks: kandideerides KOV või riigi poolt rahastatud ametisse: eelisseis
Ülikoolid: võrdsete tulemuste puhul eelistatakse ajateenistuse läbinut (v.a. kui isik kui oli med alustel vabastatud).
variante on oi kui palju aga meil ainult sund. Sunniga motivatsiooni ei kasvata

[Kapten Trumm]

Sa mees tahad tööpataljonid taasluua....?
Kohe saad siin (mitte minu käest) niiet tolm lendab

[hjl85]

Sa mees tahad tööpataljonid taasluua....?
Kohe saad siin (mitte minu käest) niiet tolm lendab

Pidasin silmas küll kantseleid jms asjaajamise tööd, Mitte stroi pat vms
Näiteks on valida: kas teenistus kaisteväes või kui ei soovi siis sama või rohkem aega kuskil KM-i allasutuse juures või KOV üksuses mingi jooksupoiss.

[Kriku]

Sellel oleks juba mingi mõte sees. Samas viiks see selleni, et lihtsalt kolitakse siit minema. Keelatakse lähedastel jms kutseid vastuvõtta ning ongi kõik.

See alternatiiv jääb riigiga rahulolematule alati. Peabki talle IMHO looma sellise valiku, et sa kas täidad Eesti Vabariigi seadusi või kolid minema. Kesktee, et seadusi ei täida ja maksan trahvid ära, tulebki liiga kalliks muuta. Trahv on mõeldud inimese käitumises muutusi esile kutsuma, mitte täiendavaks maksuks.

Näiteks on valida: kas teenistus kaisteväes või kui ei soovi siis sama või rohkem aega kuskil KM-i allasutuse juures või KOV üksuses mingi jooksupoiss.

Ei taha neid sunnitöölisi sinna keegi. Motiveeritud ja ülikoolis midagi erialast õppivatele praktikantidele kohtade leidmisega on ka raskusi.

Normaalne õiguspraktika on ikka selline, et sanktsioon normi rikkumise korral ei tule kuskilt õigusruumi teisest otsast. Igasugu skeeme, et kui Internetis valesid lehekülgi vaatad, siis ei saa bussiga sõita vms., arendatakse Hiinas.

[Kriku]

Paraku väljendab see ülitäpselt nn. lumehelbekeste generatsiooni naispoole enamuse olemust. Pisike sundteenistus avaldaks ehk silmaringi ja teeks korrektsioone suhtumises maailma.

Ajateenistuse kõige olulisem eesmärk, millele ülejäänud peaks alluma, on ikka riigi kaitsevõime tõstmine. Mitte lumehelbekeste isiklik areng ja silmaring. Kui kellestki piisavalt sõdurit ei saa, siis pole teda ka ajateenistusse vaja.

[kuido20]

Tuhatkond Eesti mehehakatist maksab riigile aastas kokku üle 150 000 euro sunniraha ja väärteotrahve, et ajateenistusse mitte minna. Trahvikogujate nimekirja tipus troonivad Soomes töötavad Kalevipojad, tuntud ärimeeste võsukesed ja isegi sportlased.

.."Kalevipoegadest" saan ma inimlikult aru, sportlased - Ok, see on ka vaieldav küsimus aga vot nende ärimeeste võsukeste nimesid tahaks tõesti teada

Mati Alaver ja Erich Teigamägi on maininud, et ilma Kaitseväe abita ei tule Eesti tippspordist midagi välja
https://sport.postimees.ee/95577/kaitse ... -sportlasi

Kas 8 aastaga on olud nii palju muutunud, et saavad ilma hakkama ?

[A4]

Juhiks tähelepanu, et ka näiteks ajateenijast sõjaaja rühmaülemal-reservlipniku puhul kulub ära pealehakkamine, keeleoskus (kui on vaja nt liitlasüksuse kolleegiga midagi koordineerida), organiseerimisvõime, juhtimisoskused, samuti ka see müstiline arvutioskus. Miks peakski selliseid isendeid – eeldusel, et neil motivatsiooniga probleeme pole – raiskama mingisuguse kontoritöö peale?

Jättes kõrvale selle igihalja teema, et kas peaks ajateenijaid kasutama massiliselt mingites mittesõjalistes tugiteenustes (kuid siiski – Trumm, mille järgi siis seekord inimesi hakkame klassifitseerima – kas rahakoti paksuse või tahtmatuse järgi metsas telgis elada?), siis ei taandu see asi minu arvates mitte selle peale, kas Kalevipoegadel, ärimeeste võsukestel või sportlastel peaks olema mingid „eritingimused“ vm soodustused, vaid selle peale, et kui seaduse järgi on kõigil nõutele vastavatel meeskodanikel justkui võrdne kohustus, siis on igasugused erandid põhimõtteliselt kurjast. Ja neid ei tohiks olla. Jah, alati jääb mingi protsent inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha, aga neile ilmselt tulekski siis määrata suuremad trahvid, või ära võtta mõni riigi poolt pakutav hüve (juhiload), kui nad sama riigi poolt pandud kohustusi (ajateenistus) täita ei soovi.

Minu jaoks kõige magedam on seejuures paljude meie sportlaste ja spordifunktsionääride ellusuhtumine. Ilmselt on siin tegemist mingite raskelt kaduva Nõukogude aja igandiga, aga kohati tundub, et need seltsimehed ei soovigi aru saada, et ajateenistus ei ole mitte mingi mõttetu metsas passimine, vaid kogu ühiskonna hüvanguks organiseeritud ühine ja kasulik asi. Jah, on ka terve rida sportlasi, kes seadusekuulekalt oma 8 või 11 (või ka 3) kuud ära teenivad ilma nurinata, aga üldine (või vähemalt väljapaistev) suhtumine tundub ikka olevat see, et see on üks mõttetu kohustus, mida täita ei taha ega peagi, lepingud ja trenn on olulisemad, parem hoian kõrvale ja maksan trahve jne.

Minu jaoks on hämmastav, et sporditegelased ise ei saa aru sellise suhtumise värdjalikkusest olukorras, kus Kaitsevägi on nendele seltsimeestele rohkem kui ühes asjas (ja kokkuvõttes suhteliselt suure ressursikuluga vastu tulnud). Näited: koondisesse kuuluvad ja/või muul moel EOK-i ja KV „viisa“ saanud noorsportlased ei pea läbima mitte tavapärast, 8-11-kuu pikkust ajateenistust, vaid nende ajateenistus on pelgalt 3-kuuline SBK – pärast seda on nad kuni 8 kuu täitumiseni suurema osa ajast „igavesel“ linnaloal. Juriidiliselt on see korrektne, kuna tänane seadus ei näe ette 8-st kuust lühemalt ajateenistust, sisulises mõttes aga seda justnimelt tajutakse ja sellest ka räägitakse, kui 3 kuu pikkusest „sportlaste ajateenistusest“. Kui see niimoodi jätkub, siis on ainult aja küsimus, millal samasugust värki tulevad endale nõudma ka teised „erilised“ – nt näitlejad, balletitantsijad, aga miks mitte ka erioskustega käsitöölised, kes kõik „saaksid ju riigile muud moodi palju kasulikumad olla“.

Teine näide: neid tipp-tipp sportlasi on täna KV palgal juba minu teada u 20 tükki. Kutselise reamehe või kaprali palk (sest NAK-is või Lahingukoolis pole neil aega ega soovi käia), sotsiaalsed tagatised ja arstiabi, sh eripension piisavalt pika staaži korral, võimalus KV kulul trenni teha ja välismaal võistlustel käia. Näeb esmapilgul efektne välja, aga maksab tegelikult kaitse-eelarvele iga-aastaselt kuuekohalise arvu eurosid, ilma et see kaitsevõimele mitte midagi juurde annaks. Sisuliselt söövad ära nt u 10 vanemohvitseri palgafondi.

Jah, ma tean – paljudes teistes riikides on samamoodi, ajaloolised traditsioonid, sportlased saavadki muud moodi kasulikud olla jne. Aga mina eeldaks, et selliste hüvede eest võtavad need spordiaktivistid ennast kokku, peksavad kõik oma sportlased võrdselt teiste kodanikega ajateenistusse, või vähemalt ei vigise selle kõige üle avalikult. Aga ju siis on nende inimeste mõtlemises midagi juba ammu-ammu tõsiselt viltu läinud, kui peetakse normaalseks ühest küljest kaitseväe rahakoti ja kasarmupindade peal liugu lasta, ja samal ajal kiruda, et „miks ikka pean ma teenima“ või „kaitsevägi võiks rohkem sotsiaalseid töökohti luua“.

[A4]

Sisuliselt söövad ära nt u 10 vanemohvitseri palgafondi.

No SEE peaks olema viimane, mis häirib. "Söövad ära x arvu reakoosseisu palgafondi" oleks löövam argument. Sorry, aga kas ohvitsere pole EKV's juba mitte piisavalt palju?

Keegi saab välja tuua konkreetse ohvitseride protsentuaalse hulga? Kaitsevägi ja Kaitseliit kokku siis. Väga vabandan kui ohvitsere on tõesti ainult ca 10% SA isikkoosseisust.

See oli lihtsalt teoreetiline näide. Saavad täna reamehe või kaprali palka, ehk söövadki ära u 20 Scoutspataljoni reamehe jakaprali palga. Või kui eeldada, et major saab kätte ligi kaks kutselise reamehe palka, siis umbes kümnekonna majori palga. Ainult et majoritest (aga minu poolest ka ScP pärissõduritest) on meile kõvasti rohkem kasu, kui 20-st kutselisest laskurist Staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Või siis võib nende sportlaste palgafondi asemel iga-aastaselt paar Javelini raketti rohkem osta.

[Kapten Trumm]

siiski – Trumm, mille järgi siis seekord inimesi hakkame klassifitseerima – kas rahakoti paksuse või tahtmatuse järgi metsas telgis elada?), siis ei taandu see asi minu arvates mitte selle peale, kas Kalevipoegadel

Minu kontsept antud küsimuses pole muutunud - inimene võiks tööteenistuse vormis asja läbida siis, kui ka ajateenistusse ei taha (tööteenistus oleks 1,5 korda pikem) ja tal on mingi KV-le vajalik ametialane oskus (nt kokk, automehhaanik, IT mees jms). Päris vaba valikut sama teenistuspikkusega vaevalt rakendada mõistlik on. Teise variandina võiks kaaluda neid, kes KV riviteenistuse lati alla jäävad, aga kellel vajalik oskus on (siis tuleks mõelda, kas see 1,5 korda otstarbekas jälle on). Tegelt on inimestel üllatavaid oskusi mõnikord, kui me neid amorfse massina kohtleme, siis me ei hakkagi neid vajalikke leidma.

A4 - sa teed traditsioonilise vea - selle asemel et lubada endale üks (esialgu teoreetiline) mõttelend, kuidas võiks olla, viskud ambrasuurile täna olemasolevat kaitsma. Palju intellektuaalselt huvitavat jääb nägemata.

NB! Paluks mulle mingeid tööpataljoni taasloomise poliitkorrektseid süüdistusi külge riputada.

[Z03]

Jah, alati jääb mingi protsent inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha, aga neile ilmselt tulekski siis määrata suuremad trahvid, või ära võtta mõni riigi poolt pakutav hüve (juhiload), kui nad sama riigi poolt pandud kohustusi (ajateenistus) täita ei soovi.

Juhiload pole mingisugune hüve. Auto on tarbeese ja paljudele inimestele esmavahend elatise teenimiseks. Maal puudub töölkäimiseks ühistransport ja kusagilt metsatagustest väikeküladest keskustesse teisiti tööle ei saa kui autoga. Seega autojuhilubade mitte andmine on otseselt inimese elatusvahenditest ilma jätmine. Mida teeb noor mees järgmisena peale seda, kui temalt on võetud võimalus autoga tööl käia ja oma lähedasi transportida? Läheb rõõmuga Kaitseväkke?

Ma täpselt ei mäleta, oli vist Rein Taagepera, kes nimetas kord Eestit kiusamise ühiskonnaks. Kiusamine toimub ülevalt alla, võimuladvikust kuni rohujuuretasandini. Minu arvates on juhilubadest ilmajätmine otseselt kiusamiskäitumine. Kodanikku mitte ei motiveerita ega kasvatata täitma oma kohust riigi ees, vaid hakatakse kiusama.

[nimetu]

Antud juhul me ei räägi mingitest vaestest maalt pärit, raskelt elatist teenivatest noortest, vaid konkreetselt inimestest, kes ajateenistuskohustuse peale südamerahuga vilistavad ja korduvalt 1200 eurot trahvi selle eest maksavad. Ma kipun arvama, et tegu pole kattuva demograafiaga.

[Kapten Trumm]

Juhiload pole mingisugune hüve. Auto on tarbeese ja paljudele inimestele esmavahend elatise teenimiseks. Maal puudub töölkäimiseks ühistransport ja kusagilt metsatagustest väikeküladest keskustesse teisiti tööle ei saa kui autoga. Seega autojuhilubade mitte andmine on otseselt inimese elatusvahenditest ilma jätmine. Mida teeb noor mees järgmisena peale seda, kui temalt on võetud võimalus autoga tööl käia ja oma lähedasi transportida? Läheb rõõmuga Kaitseväkke?

Äkki on siis just õige aeg 8-11 kuud kroonu kulul elada, vaevalt sellel seltskonnal muidu 50-100 eurot kuus kõrvale panna õnnestub (trahvidele läheb rohkem)?
Ühesõnaga, need võltspaatosed "mida teeb noor mees, kellelt on (vägisi) võetud võimalus autoga tööl" käia ei müü hästi.
Meil on riiklikud kohustused üldiselt hästi teada - selliste asjadega tuleb lihtsalt arvestada.
Keegi ei keela kutsealusel vabatahtlikult minna sulle sobival ajal ja sobivasse kohta.
Ei arvestata aga seepärast, et omatakse arusaama "minu kohta see ei käi".
Tavaliselt on taolisele seltskonnale "probleemiks" ka muud ühiskonnas kokku lepitud asjad (et näiteks kehtib liikluseeskiri ja sõita pole vaja siledate rehvidega).

Aga see juhilubade äravõtmine on õige samm - kui pole aega, tervist või veel midagi kohustuse täitmiseks, ei peaks ka aega olema autoga ringi sõitmiseks. Ja ära alusta jälle seda paatoslikku "noored, kellel võetakse elatis". Hea, et vangimajja ei pistetud (vanasti juhtus ka seda). Minul on ka neli last, ehitus pooleki, tükati tervis kehva - no ma ei jäta ühelegi õppekogunemisele minemata. Olen ka rohtude all läinud.

Kuna sa võtsid teemaks "kiusamise ühiskonna", siis panen siia kõrvale ka teise reaalsuse "ülelaskmise ühiskond" - kus on arvestatav osa seltskonda, kes arvavad, et kokkulepitud reeglid neile ei kehti ja neile on kuidagi rohkem lubatud kui teistele. Senikaua, kui selline ülelaskmise kultuur heakskiidetud on (oh, kui tegija), siis ei muutu ka suuremat.