www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:VVP üritab mulle omistada mingi vastutöötaja silti? Ma ei propageerinud KL abil KV-st hoidumist,

Ma ei yrita Sinule mingit silti omistada. Vabandan, sellest mottest sain valesti aru.

Kapten Trumm kirjutas:Juba paar aastakest on võimalik ajateenistuse läbinul minna tagasi oma KL SA üksusesse peale teenistuse lõppu.
Mõned aastad tagasi polnud see võimalik, kuna KV hoidis selliseid inimesi kinni. Täna ei hoia.
Mina tean nt juhtumit, kus isik õppis KV-s KTO-ks (üks keerukamaid ja kallimaid alasid, mida ajateenijale õpetada) ja peale teenistust naasis erialasele kohale KL SA üksuses.

Need moned väited sisaldavad jällegi päris mitut väära seisukohta. Väidan, et kaitsevägi ei ole mitte kunagi piiranud inimeste liikumist Kaitseliidu SA struktuuri, kuid selle eelduseks on alati olnud kommunikatsioon. Oleks ideaalne, kui KL suudaks alati piisavalt enne ajateenistuse algust öelda, et näete, selline inimene on tulekul ja tahaksime talle saada sellist ja sellist väljaopet. Veel 2018 oli olukordasid, kus väeosadel paluti Kaitseliidu poolt koguda kokku andmed ajateenistust alustanud kaitseliitlaste kohta. Ei ole normaalne.

Ning samuti ei ole normaalne koolitada kitsale erialale sodurit, kellest on teada, et KL yksuses ei hakka ta kunagi seda eriala tegema. See on rumalus ja ressursi raiskamine.

Kapten Trumm kirjutas:8-11 kuu vahel jagunemine ei käi 25%-75%, vaid umbes pooleks

lihtsalt faktilise märkusena, et 2018 aastal oli see konkreetselt 38% vs 62%, ehk ei ole pooleks. Ning pohjuseid, miks ei joua juulikutsesse koik vaid keskharidusega kutsealused, on mitmeid. Osa kaitseväe tottu - näiteks tahaks mitme tähega juhilubasid, osalt inimeste enda tottu - ei suuda kooli lopetada.

Venekeelsest ERR-ist leidsin, et 2018 aasta ajateenijatest 42% on vabatahtlikud
https://rus.err.ee/867161/gosudarstvo-k ... uklonistov

Selline sõnastus ei ole päris õige. Tehniliselt saab ajateenija ainult avaldada soovi ajateenistuskohustuse vabatahtlikult alustamiseks. See ei tee ajateenijast vabatahtlikku - kui ta nii ei teeks, siis kutsuks riik ta varem või hiljem ikkagi.

Sarnane teema on Kaitseliidu vabatahtlikkusega - rohelistes üksustes olevad kaitseväekohustusega reservväelased on selles mõttes vabatahtlikud, et nad valivad Kaitseliidu ja selle tegevuses osalemise oma reservteenistuse vormiks, aga reaalselt ei ole nad riigikaitsekohustust vabatahtlikult võtnud ning kui nad poleks Kaitseliidu allüksuse reservis, siis oleksid nad Kaitseväe allüksuse omas. Sellised kaitseliitlased tahavad lihtsalt teistmoodi juhtida oma teenistust reservis vms.

Need, kel ei ole vaikimisi kaitseväekohustust ja kes on määratud SA ametikohale, on klassikalises mõistes vabatahtlikud. Sinna alla käivad naised ja need mehed, kes pole mingil põhjusel läbinud ajateenistust, kuid on siiski näiteks läbi Kaitseliidu võtnud endale riigikaitselisi kohustusi. Täpsemalt saab lugeda Kaitseliidu seadusest (paragrahv 32).

Sellegipoolest on tõusev vabatahtlikult ajateenistust alustavate kutsealuste hulk positiivne, sest järelikult nähakse ajateenistust elu ja karjääri loomuliku osana, millega peab plaanide tegemisel kohe arvestama.

Kapten Trumm kirjutas: Mina tean nt juhtumit, kus isik õppis KV-s KTO-ks (üks keerukamaid ja kallimaid alasid, mida ajateenijale õpetada) ja peale teenistust naasis erialasele kohale KL SA üksuses.

KTO on kes?

Hetzer kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Mina tean nt juhtumit, kus isik õppis KV-s KTO-ks (üks keerukamaid ja kallimaid alasid, mida ajateenijale õpetada) ja peale teenistust naasis erialasele kohale KL SA üksuses.

KTO on kes?

Kompanii tuletoetusohvitser.

Sellegipoolest on tõusev vabatahtlikult ajateenistust alustavate kutsealuste hulk positiivne, sest järelikult nähakse ajateenistust elu ja karjääri loomuliku osana, millega peab plaanide tegemisel kohe arvestama.

Ma olen noortele ka iga aasta jutlustanud, et kui teil on oma kindlad plaanid ning te ei soovi, et ebasobival hetkel laekuv kutse teie elu pea peale keerab, siis kasutage vabatahtlikku võimalust.
Saate valida omale aja ja koha ning juhite asja ise ise - selle asemel, et lasta KRA ametnikud teie elu juhtima. Ja küllap kord on ka meil asjad nagu Soomes, et igasugu "B-pabereid" võit tervisega vabastamist käsitleb teie tööandja kui märki sellest, et teiega pole kõik päris korras. Tahate saada ehitusinseneriks, siis teie soovil teenistus Pioneeripataljonis on sellele igati väärikas algus näiteks.

Keegi kurdab jälle oma saatust, kõik jälle nii mõttetu, võta ühendust räägin kuidas ära viilida jne.

https://www.youtube.com/watch?v=uQZd2Z4XSoY

Lugesin paberilt. Jüri Jaanson kirjutab jälle sellest, kuidas ta tahtis omal ajal armeesse astuda, aga kurtuse pärast ei võetud. Uut on nii palju, et akf Herem lubab mingit seadusemuudatust, mis ülimalt innukatele puudega inimestele annaks võimaluse riigikaitses osaleda.

Akf Herem paneb ette teenistuse pikendamist osadel erialadel (küberkaitse, side ja õhutõrje) ning võimalik, et ka palga maksmist selle teenistuse eest. Naiste ajateenistus jääks vabatahtlikuks.
https://www.err.ee/882374/uus-kaitsevae ... teenistust
Ma pole eriti kindel kui palju see üks kuu pikemat teenistust olukorda leevendab aga ju siis on seda ideed mõneti ikka kaalutud.

See on esialgu vaid mõte.
Üks võimalustest lahendada valmiduse küsimus 365/24.
Võtta jaanuaris ja juulis ajateenijaid sellistele ametikohtadele (süsteemidele), mida on vaja alaliselt mehitada.
Pärast 6 kuud väljaõpet määratakse mõned ajateenijad SA ametikohtadele ja nad hakkavadki mehitama mingit alalise valmiduse ametikohta. Teiste üksuste ehk ajateenijate väljaõppes saavad nad suures osas samuti osaleda.
Probleem on täna selles, et ajateenistus on kuni 11 kuud. Seega tekib auk juunis ja detsembris.
Nende täitmiseks oleks vaja 12ndal kuul ka kedagi.
Selleks on kaks võimalust.
a)pikendada osade ajateenistust 12le kuule
b)teha 12ks kuuks leping
Igal juhul tuleb selle "pikema ajateenistuse" motiveerimiseks tänastele asjadele midagi lisada. Palk on üks võimalus.
Aga veel kord - see on alles mõte, mitte plaan.
Soomes ja Norras selline asi toimub.

Mõtlesingi, et selline üsna soomelik lähenemine.
Selles suhtes on neil asi üsna kenasti paigas, et 6 ja 12 kuud.

Näib, et Heremi 12 kuud on juba tuule tiibadesse võtnud, raadio uudistes tuleb juba.

nimetu kirjutas:Mõtlesingi, et selline üsna soomelik lähenemine.
Selles suhtes on neil asi üsna kenasti paigas, et 6 ja 12 kuud.

Soome 12 kuud ei oma(nud) valmisoleku kontekstis kuni viimase ajani rolli, neil on lihtsalt väljaõppe korraldus tiba erinev, see 12 kuud tekkis ikka varem kui see ajateenijate valmisoleku teema, mis on paari aasta vanune lugu.

See kaheteistkümnendal kuul ajateenistuse sujuvalt/ajutiselt üleminek "palgaliseks" võib vast suurendada huvi püsivamalt profisõjaväelase leiba teenida? Võimaliku lepinguvormi ei peaks piirduma vaid 12 kuuga?