Seniks kuni eri- või sõjaolukorda pole välja kuulutatud...
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
§ 140. Hädakaitse
Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.
§ 141. Hädaseisund
(1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
(2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.
(3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
Karistusseadustik
§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.
§ 29. Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
Ma ei saa vist peenele pointile pihta, et millest Te täpsemalt teematate siin, kui hakkate rakettidest ja kahuritest rääkima.. või PPA püstolitest ja "vintidest", aga IMHO pole mingit takistust ega keeldu, kasutada midaiganes (Genfi konventsiooniga mittekeelatud) vahendeid kaitseks, kui vaja... rahuajal on lihtsalt lisanõue, et ei tohi ületada teatud piire ja kasutada ohuga ebaproportsionaalselt letaalsemaid kaitsevahendeid, kui hädapärast vaja.....
KarS määratleb õigusrikkumisena üknes juhud/olukorrad
§ 96. Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine tsiviilelanike vastu...
§ 102. Kaitstud isiku vastane rünne
(1) Nõuetekohaseid eraldusmärke kandva meditsiiniüksuse liikme või muu.....
§ 102 p1. Armuandmatu käitumise kuulutamine
(1) Kuulutamise või üleskutse eest mitte säästa sõjalise operatsiooni käigus vaenlase võitleja või kaitstud isiku elu.....
seega kui "kaldale tulnud AK-sid täristavad mehikesed" ei kuulu nendesse kaitstud kategooriatesse, siis IMHO andke aga tuld sellega, mis käepärast on ja vahet pole, oled sa KV-st, KL-st või PPA-st
Tõsi, mitmest §-ist käib korduvalt läbi nõue, et sõjalist jõudu ja vahendeid võib kasutada üksnes juhul, kui ollakse kindlad, et tegemist ei ole tsiviilobjektide ja/või tsiviilisikutega...või, et tuleb olla veendunud, et vastase tümitamisel ei saa kannatada tsivilistid.... no see viimane on teoorias ILUS, aga nagu teada, siis praktikas ei käi asjad alati (enamasti) nii, nagu teoorias.... see puudutab siis ka igasugu "kompatandide" teemat.
Ma loodan ja usun, et terve mõistus valdavalt ikkagi võidab, kui sellised olukorrad peaks tekkima.... kuigi seda tervet mõistust kohtab tänapäeval üha vähem ja vähem ja vähem......
******
Karistusseadustiku ja Karistusseadustiku eriosa muudatuste kommenteeritud seletuskirjas seisab [LK43]
http://www.just.ee/sites/www.just.ee/fi ... 2.2013.pdf
Muudatused KarS-i eriosas peatükkide kaupa.
8. peatükk
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.
KarS-i 8. peatükki on seadustiku jõustumisest alates tehtud üksnes mõned kosmeetilised täiendused. Samas on rahvusvahelises kriminaalõiguses toimunud hüppeline areng......
Enam ümbertöötamist vajab sõjakuritegude osa, s.o 8. ptk 4. jagu, sest selles ilmnevad eeltoodu
arvestamata jätmisest tingitud puudused kõige reljeefsemalt ja tuleb tõdeda, et praegune seadustiku tekst on küllaltki suures osas vastuolus rahvusvahelisest õigusest Eestile tulenevate kohustustega. Sõjakuriteod on rahvusvahelises õiguses sätestatud esmalt Genfi 1949. a konventsioonides (GK) ja nende 1977. a esimeses
lisaprotokollis (LP I). Suurem osa rahvusvahelises relvakonfliktis toimepandud sõjakuritegudena on karistatavad ka Rooma statuudi art 8 alusel.
Peatükis tehtavad muudatused võib jagada järgmiselt:
koosseisude sõnastuse täiendamine ja täpsustamine, puuduvate koosseisude lisamine, koosseisude
privilegeeringute ja kvalifikatsioonide lisamine, sanktsioonide muutmine.
Eelnõuga muudetakse §-de 88, 91, 93, 95, 97, 98, 99, 101, 102, 106, 107, 108 ja 112 tekst
ning § 96 sanktsioon. Seadustikku täiendatakse §-dega 98 p1, 100 p1 ,102 p1, 102 p2 ja 102 p3.
1949.aasta 12.augustil Genfis toimunud rahvusvahelisel konverentsil tunnustati reegleid, mis reguleerivad
vaenupoolte käitumist sõjaolukorras.
https://www.riigiteataja.ee/akt/79239
https://www.riigiteataja.ee/akt/79249
https://www.riigiteataja.ee/akt/79251
https://www.riigiteataja.ee/akt/79260
12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite
kaitse kohta. RT II 1999, 21, 121 (
https://www.riigiteataja.ee/akt/79264 )
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut (RT II 2002, 2, 5,
https://www.riigiteataja.ee/akt/275
Sel on muidugi ka muud huvitavat...
LK46 nt "Vaenlase võitleja reeturlik tapmine või haavamine ..." või "KarS § 101 nõuab teo karistatavuse eeldusena seda, et võitleja ei oleks mitte üksnes võitlusvõimetu, vaid ka relvad maha pannud. Samas LP I art 85 lg3 p e kohaselt on raske rikkumine ka sellise võitlusvõimetu võitleja ründamine, kes ei ole veel relvi maha pannud....."
KarS ise siin (2.osa on eriosa):
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv