Õigus ja kohustus osutada relvastatud vastupanu

Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

tonu adrik kirjutas:Härrased, üks võib-olla rumal küsimus, aga minul kui ala võhikul tekkis selline mõte - kui veidi ülalpool viidatud kombatantide teema tõstatus. Kuna PPA on tsiviilstruktuur, ei tohi nad merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada. Vastasel juhul on nad sõjakurjategijad.
Merejulgeoleku uuring tõi välja vastuolu rahvusvahelise sõjaõigusega, kus riik on pannud sõjalise ülesande politseiametnikele, kellele ei laiene rahvusvahelise sõjaõiguse kohaselt kombatandi eristaatus. Eelkõige on probleem konkreetsete isikute endi õiguste kaitsmisega. Nad pannakse olukorda, kus neil on ainult kohustused (käsk täita ülesanne), kuid puuduvad õigused (õiguslik kaitse). Samuti puudub ka piirivalvelaevadel sõjalaevade rahvusvahelise õigusega tagatud eristaatus. Lisaks võiks teine osapool teha Eesti riigile etteheiteid, miks ta üldse võimaldab oma taolise tegevusega rahvusvahelise õiguse rikkumist, sh süüdistada teda tahtlikus pettuses.
Oluline on siinjuures rõhutada, et kui tegevus toimub merel, siis see võib olla ka väljaspool Eesti territooriumi, kus aga ei kehti Eesti seadused. Seetõttu ongi oluline rahvusvahelise õiguse täpne tundmine.

Rahvusvaheline sõjaõigus ei reguleeri seda, kas nad tohivad "merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada" või mitte.
Kas saan õigesti aru - "politseinik-piirivalvur" on mingil töisel põhjusel mererannas, patrullib näiteks (vabandan, ma ei tea kas seda tänapäev enam tehakse). Samal ajal maabub rannas võõrriigi dessantlaev, ja mingi tavaline grilliv-tshilliv seltskond samas rannas võetakse laevukesest väljuvate ründajate poolt automaatidega maha. No et oleks kõigile puust-punaselt selge : tegemist on ründega, ilmselt sõjaline rünne. Mida tohib-ei tohi nüüd see "tsiviilpiirikas" teha ? Kas tohib oma Galili või Aeruga vastu anda ? Või on ta sel juhul kurjategija ? Kui nüüd vastus on, et ei tohi tuld avada, kuidas on see siis kooskõlas meie Põhiseadusega ? Isiku õigusega oma elu ja tervist kaitsta - no kui näiteks sel tshillival seltskonnal oli juhuslikult oma isiklik relv kaasas ?
Aga kui ründajad on juba maal, näiteks 10 km sisemaale tunginud, Põhiseaduse järgi kui riik ei saa kaitset tagada, avaldada omaalgatuslikku vastupanu ? Lühidalt - totaalkaitse põhipostament - relvastatud kodanikkond. Kas nemad tohivad vastu tulistada ?
Konkreetse näite puhul, kus tegevus toimub Eesti territooriumil, siis ei tohiks isegi tekkida küsimust, kas politseinik tohib kasutada relva või mitte. Loomulikult peavad politseinikud oma võimaluste kohaselt vastasele sõjariistus vastu astuma, sest neil on Eestis olles olemas täielik voli sedasi käituda, nagu ka Fucs oma õigusakte tsiteerivas postituses selgelt välja tõi.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas EOD »

Siin läbivilksatanud termin "hädaseisund" ei peaks riigi kaitsel välisvaenlase vastu eriti pilli puhuma, sest hädaseisundi puhul on ohuallikaks loodusjõud, loomad, inimese ettekavatsematu tegevus...
Välisriigi või selle kasuks töötavate isikute ründe puhul Eesti Vabariigi vastu on tegu vaid hädakaitsega kui ka sõjaseisukorda pole välja kuulutatud.
Vahe on just selles, et hädaseisundis tekitatud kahju peab olema väiksem võimalikust tekitatavast kahjust, kuid hädakaitses tekitatud kahju ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur.
Seega kui rohemehike ründab metsas jahimeest, siis viimane võib enesekaitseks ründajat tulistada padrunipeses oleva (sõjategevuses keelatud) poolmantelkuuliga. Samas ei tohi ta seejärel Punasel Väljakul lõhata tuttava N.Liidu ohvitseri käest ostetud kohvertuumapommi.
Poti soldat
Liige
Postitusi: 1716
Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Poti soldat »

Fucs kirjutas:Ja kas keegi, palun, paneks siia viite Kaitseväe juhataja käskkirja 1. jaanuar 1995 nr. 1 tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta?
Terras kinnitas peale Ukraina kriisi algust et kehtib endiselt. Ei tahaks nagu uskuda et ta avalikult valetaks sellise asja kohta, või et keegi nüüd hiljem seda tühistama oleks hakanud. Muidu meil siin foorumis härra Herem võiks ju ka osata kommenteerida kuidas selle kehtivusega lood on.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Herem »

http://g4.nh.ee/images/pix/einselni-kk- ... 832689.jpg
Et oleks arusaadav, millest räägime. Mina ei tea, et keegi oleks selle käskkirja tühistanud. Samas olen kuulnud mitmeid seisukohti, mis loevad selle õigustühiseks. Minu enda jaoks on olukord veidi lihtsam.
Riigikaitse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/KKS
Peatükk 5. Jõu kasutamine KV poolt, annab minu arvates sama piisavad aluseks sõjaliseks riigikaitseks mingis segases olukorras.
Eks siin foorumiski on väidetud, et kumbki pole piisav ja kaitseliitlane ehk kodanik ei saa nende alusel midagi teha. Ja siis võetakse abiks Põhiseadus ...
Selge on see, et KEEGI peab otsustama, et see mis ta hetkel näeb, väärib tule avamist, üksuste liigutamist või formeerimist.
Ma arvan, et see on sama raske otsus, kui lihtsalt inimese pihta laskmine. Me võime siin vanduda küll, et küll ma otsustaks või laseks aga päris elus käivad asjad teisiti.

Trummile ka midagi -
Naised saunas teadsid rääkida, et see püha 2% ületamise teemaline diskussioon on alguse saanud siit foorumist.
- selle mõtlesid sa küll vist ise välja ... või vähemasti ei saa ma seda kuidagi kinnitada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas:http://g4.nh.ee/images/pix/einselni-kk- ... 832689.jpg
Et oleks arusaadav, millest räägime. Mina ei tea, et keegi oleks selle käskkirja tühistanud. Samas olen kuulnud mitmeid seisukohti, mis loevad selle õigustühiseks. Minu enda jaoks on olukord veidi lihtsam.
Riigikaitse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/KKS
Peatükk 5. Jõu kasutamine KV poolt, annab minu arvates sama piisavad aluseks sõjaliseks riigikaitseks mingis segases olukorras.
Eks siin foorumiski on väidetud, et kumbki pole piisav ja kaitseliitlane ehk kodanik ei saa nende alusel midagi teha. Ja siis võetakse abiks Põhiseadus ...
Põhjendan.
Eksisteerib selline alama astme akt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128032013005
§ 2. Pädev ülem
(1) Kaitseväe poolt jõu kasutamist otsustavaks pädevaks ülemaks on vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav tegevväelasest ülem või tema otsene ülem.
[RT I, 28.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

Miks nii...?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

PS §54

Postitus Postitas Fucs »

Kuku viimane "Õigus ja õiglus"
Omaalgatusliku vastuhaku õiguslikud alused jms. PS § 54 teemadel.
http://media.kuku.ee/oigusjaoiglus/oigu ... 170226.mp3
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitus Postitas Kriku »

Saate lõpus võrdleb keegi saatekülalistest (Parmas?) §54 lg. 2 antavat õigust lõpuks ka hädakaitsega - ma ausalt öelda ootasin, et seda varem tehakse. PS §54 välistab teo õigusvastasuse nagu ka hädakaitse, hädaseisund või kohustuste kollisioon KarS-i järgi.

Huvitaval kombel ei puuduta nad territoriaalset terviklikkust. Ma väidan, et territoriaalse terviklikkuse rikkumine on rünnak põhiseaduslikule korrale ka siis, kui sellega ei kaasne põhiseaduslike institutsioonide kukutamist.

Samuti jäi kõlama natuke imelik seisukoht, et PS §54 lg. 2 puudutab ainult mittesõjaväelasi. Kunnas on näiteks ilmselgelt teistsugusel arvamusel ja minu arust on tema seisukoht hästi põhjendatud, sest kuuluvus EKJ koosseisu ei välista ju kodanikuõigusi. Kui organiseeritud sõjalist vastupanu ei ole, siis on ka sõjaväelastel õigus omaalgatuslikuks vastupanuks, sealhulgas selle juhtimisstruktuuri moodustamiseks.

Krimmis ei alanud midagi "vaikselt", nagu keegi (Parmas?) räägib. Tänavatele tekkisid ilmselgelt ebaseaduslikud relvaformeeringud ja ka valitsuse (kui too ametisse sai) jaoks ei olnud protsess arusaamatu. Ma olen saatekülalisega aga nõus, et kõige keerulisem olukord on siis, kui riik tegelikult veel toimib, aga osa kodanikke ei näe muud võimalust vastuhakuks kui omaalgatuslik tegevus. Eesti ajaloost läheb selle alla Sidepataljoni poiste vastuhakk Raua tn. koolis, mis parasjagu kehtiva õiguse järgi oli kardetavasti ebaseaduslik mäss (ja mis lõpetatigi Eesti ohvitseride nõudmisel).

Pronksiöö puhul (35:00 ja edasi) tuleb arvestada seda, et siin annab inimestele õiguse tegutseda ka madalamatest õigusaktidest kui PS tulenev igaühe õigus kurjategija kinni pidamiseks. See pole enam PS §54 teema.

EL rahvahääletuse kohta on lugupeetud õiguskantsleri seisukoht muidugi lahe:
Arutati, et kas on tegemist Eesti iseseisvuse loovutamisega, aga siin tuleb jälle juhtida tähelepanu, et peale jäi ikkagi see lähenemine, et see ei ole iseseisvuse loovutamine ja päris kindlasti ei olnud tegemist millegagi, mis oleks toimunud väljaspool Eesti põhiseaduslikku korda ja veel vähem vägivaldselt. Tegelikult rahvahääletus on ette nähtud, see viidi läbi ausalt, vaatlejatel ega kohtul ei olnud etteheiteid. Ja tulemus oli 2/3 Euroopa Liiduga ühinemise poolt ja 1/3 vastu ja nii see põhimõtteliselt põhiseadusliku korra raames käibki.
Kõik õige peale põhilise: põhiseadust üritati muuta viisil, mis läks mööda põhiseaduses endas sätestatud korrast põhiseaduse muutmiseks ja üpris kindlasti oli afäär ebaseaduslik. Mis ei muuda muidugi EL-iga liitumist ebaseaduslikuks, sest rahvahääletus polnud selleks vajalik (tegelikult PS expressis verbis välistab rahvahääletuse välislepingu küsimuses). Kuna EL-iga liitumine oli võimalik ka ilma kõnealuse kahtlase väärtusega etenduseta ja pole selge, mil määral see üldse tähendas põhiseadusliku korra muutmist, ei olnud ka puutuvust PS §54-ga.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

KVJ KK nr. 1, 1. jaanuarist 1995. a.

Postitus Postitas Kriku »

Pilt
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist