Merevägi ja rannakaitse

[toomas tyrk]

Kas me elame 2-mõõtmelises, 3-mõõtmelises, või 4-mõõtmelises maailmas?

Seni kuni elame 2-mõõtmelises - merekaitse on oluline dimensioon. Vaja vaid kokku leppida jõukohastes eesmärkides. Eelmise vabariigi ajal oli näiteks mereteede ohutuse tagamine "iseseisva kaitsevõime" tagamiseks kohustuslik. Sellest lähtuti,

3-mõõtmelisest maailmast rääkides - ka õhukaitse on oluline dimensioon. Eelmise vabariigi ajal see ei olnud veel nii oluline. Aga täna, mereteede ohutusest rääkides...

Kuidas seda tagada?

[Lohetapja]

Kas me elame 2-mõõtmelises, 3-mõõtmelises, või 4-mõõtmelises maailmas?

Seni kuni elame 2-mõõtmelises - merekaitse on oluline dimensioon. Vaja vaid kokku leppida jõukohastes eesmärkides. Eelmise vabariigi ajal oli näiteks mereteede ohutuse tagamine "iseseisva kaitsevõime" tagamiseks kohustuslik. Sellest lähtuti,

3-mõõtmelisest maailmast rääkides - ka õhukaitse on oluline dimensioon. Eelmise vabariigi ajal see ei olnud veel nii oluline. Aga täna, mereteede ohutusest rääkides...

Kuidas seda tagada?

Mind kurvastab enim asjaolu, et tänapäevastes eestikeelsetes aruteludes merelise keskkonna üle tahetakse kujutada olukorda selliselt, et Kaitsevägi justkui ei oleks suuteline aduma mere kohal toimuvat ehk õhuga seonduva olulisust. Ma tõesti ei tea, miks see nii on. Veider igal juhul.
Meresõjapidamine muutus kolmemõõtmeliseks juba esimese maailmasõja ajal ja oli seda iseenesestmõistetavalt ka meie esiisade jaoks. Tõsi küll, see ei väljendnud reaalselt tehtud investeeringutes relvastusse. Lugedes aga tollaste sõjaväelaste kirjutisi, ei ole kahtlust, et õhust lähtuvad ohud ning võimalused omadele jõududele olid hästi teada.

Mereteede ohtuse teemalise küsimuse osas olen aga nõutu ses osas, mis Teile arusaamatuks jääb. Palun selgitage lähemalt.

[toomas tyrk]

Erinevalt Trummist ei ole minu arust dessandioht kõige suurem meid merelt ähvardav oht. Ja kindlasti ei peaks Eesti laevastik olema orienteeritud ainult selle ohu tõrjumisele.

Samuti ei arva ma, et laevastikku oleks vaja lihtsalt "lipu näitamiseks" ja mingite objektide tuvastamiseks. See on tõesti piirivalve teema.

Eestil on laevastikku vaja eelkõige kommunikatsioonide lahtihoidmiseks. Mis on tingitud meie asendist muu NATO suhtes. (Pool)saar nagu me NATO jaoks oleme.

Selles kontekstis on miinijahtijad igati asjalik investeering. Kuigi saavad edukalt tegutseda vaid NATO laevastiku koosseisus, mitte iseseisvalt. Kui on soov sealt edasi minna, siis järgmine võimekus võiks olla allveetõrje võimekus. See oleks põhjus, miks peaks laevad merele ajama ning mida kaldalt teha ei saa.

See on see 3D, mida ma silmas pidasin. Sealjuures on õhutõrje võime loomulikult oluline, et need laevad ellu jääksid. Aga ei ole tõesti mõtet selleks laevu merele ajada, et nad seal õhurünnakute sihtmärgiks oleksid, et siis neid edukalt tõrjuda. Laevad tuleb ikka merele saata ainult sellisteks asjadeks, mida kaldalt ja õhust eriti edukalt teha ei saa. Hetkel ma ei kujuta muud järgmist ülesannet (peale miinitõrje) ette kui allveelaevade tõrje.

[nimetu]

Hetkel ma ei kujuta muud järgmist ülesannet (peale miinitõrje) ette kui allveelaevade tõrje.

Tegelikult sellesama allveelaevade tõrje eelduseks on ikkagi ka olukorrateadlikust vaja. Ja seda vist tõesti muud moodi ei tee kui laevadega. Teoreetiliselt saaks võib-olla ka ASW helikopteritega vast midagi teha, kuid siis juba oluliselt suurema hinnasildiga.

[Kapten Trumm]

Eesti vete suurust arvestades on ASW olukorrateadlikuse saamine laevadega suhteliselt pidetu fantaasia. Selleks, et sa saad laevad saata õigesse piirkonda, peab olema ikkagi eelhoiatus ehk hüdrofonide võrgustik merepõhjas. See muideks on ka tõhus abivahend pealveelaevade avastamiseks, katalogiseeritud kruvimüra järgi on üsna täpselt võimalik kindlaks määrata ka alus, mis liikumas on. Nii nagu peab raketikaatrite saatmiseks õigesse kohta olema radarite, passiivsensorite ja vaatluse võrgustik. Seepärast ma meenutan aeg-ajalt siin ühte ekraani Haminatel, mida meie MeV esindjajad kahtemata uurinud on.

Ilma sellega jääb laevade efektiivsus väikeseks. Meri on päris suur ja isegi 30 sõlmelise kiirusega võtab otsimine terve igaviku. Võib hoopis juhtuda, et vastane on sind juba leidnud ja rünnak juba käib ilma, et sa oleks vastast näinudki (eriti võimalik arvestades nende Kalibrite-asjade laskekaugust.

[toomas tyrk]

Konvoide süsteem leiutati juba I m-s ajal. Seega - kommunikatsioonide vabaks hoidmiseks ei pea vastase allveelaevu mööda merd taga ajama. Vaja on neid oma konvoidest lihtsalt piisavas kauguses hoida.

[Kapten Trumm]

Kuna siin on meresõja teoorias ja praktikas hästi kodus olevaid härrasid koos, siis viskan sellise kinda.
Olen seda ka eespool küsinud, aga vastust pole saanud. Üks minu lemmiktsitaate pärineb muide Leninilt - praktika on tõe kriteerium.
Et soriks siis korra meresõja ajaloos ja äkki leiaks kuskilt sellised sobivad edulood raketikaatrite kasutamisest suurema riigi suurte sõjalaevade (koondise) vastu.

Ma ise koukisin mälust välja 2 taolist juhtumit
1. Iisraeli hävitaja Eilat uputamine 21. oktoobrtil 1967 https://steeljawscribe.com/2017/10/21/t ... with-ascms
2. India raketikaatrite poolt Karachi (Pakistan) sadama ründamine (Operatsioon Trident) 4-5 detsembril 1971.
https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Trident_(1971)

Need uputamised on muidugi raketilaevade sõja konteksti raskesti viidavad, kuna tegemist oli WWII aegsete hävitajatega, mille relvastus koosnes kahuritest.
Irooniliselt olid mõlemal juhul raketikaatrid ja raketid NSVL toodang.
Loodan, et andestate wikipedia viite.

[Kapten Trumm]

Konvoide süsteem leiutati juba I m-s ajal. Seega - kommunikatsioonide vabaks hoidmiseks ei pea vastase allveelaevu mööda merd taga ajama. Vaja on neid oma konvoidest lihtsalt piisavas kauguses hoida.

Konvoide ründamise süsteem oli NSVL ajal arendatud päris täiuslikkuseni ja selles oli kandev roll mitte allveelaevadel, vaid lennuväel. See oli venelastel hästi läbi mõeldud lihtsal põhjusel - et võita Euroopas, pidid nad lõikama läbi abikonvoid Atlandil. Küllap vastav know-how on ka täna seal alles.

Ma VF armeereformide teemas postitasin paar satipilti huvipakkuvatest lennuväljadest (kust pärit lennukid ühtelugu Läänemere kohal jõlguvad). Vaadake neid pilte enne, kui läheb jutuks taolisest lahingust.

[andrus]

praktika on tõe kriteerium.

Konvoide ründamise süsteem oli NSVL ajal arendatud päris täiuslikkuseni ja selles oli kandev roll mitte allveelaevadel, vaid lennuväel. See oli venelastel hästi läbi mõeldud lihtsal põhjusel - et võita Euroopas, pidid nad lõikama läbi abikonvoid Atlandil.

Kaks väidet on omavahel vastuolus.

[toomas tyrk]

Konvoide hävitamine oli ikka eluliselt oluline Saksamaale, kes küll tegutses selle nimel nii teoorias kui praktiliselt. Kuid tulemust ei saavutanud. Peale konvoi-süsteemi rakendamist ning Liberty tüüpi kaubalaevade tootmise alustamist kasvas liitlaste kaubalaevastiku tonnaaž kiiremini kui sakslased uputada jõudsid.

Mis aga puutub õhuväkke, siis on see valdkond, kus NATOl on selge ülekaal. Nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Kuna Läänemeri on sisuliselt NATO sisemeri, siis ma siinkohal ei panustaks eriti Venemaa võimekustele.

[Kriku]

Kokkuvõtlikult, meil on rohkem loota NATO lennu- kui mereväe peale?

[Kapten Trumm]

Kui rääkida koostööst liitlastega, siis ilmselt oleks arukas eeldada, et musta töö peame meie ise tegema (st maismaasõda), kuid elegantsem salongivõitlus võib jääda liitlastele. Kuna lääne ühiskond on väga valuliku suhtumisega inimkaotustesse, siis on mõistlik jätta läänele just mere- ja õhuvõitlus, kus nende võimalused on venelaste omadest märkimisväärselt suuremad. Maismaavõitlus (mille juurde kuuluvad ka kaldaoperatsioonid ja dessanditõrje) on aga asi, millega tuleb ise tegeleda (ja selleks valmistuda).

See, et me suudame hoida mereteed lahti (iseseisva kaitsevõime korras) on sulaselge fantaasia. EW ajaloole viitajad - EW ajal plaaniti koos Soomega Soome laht umbe mineerida ja punalaevastik sinna sulgeda, tulistades rannapatareidest ja allveelaevadest neid, kes julgevad miiniväljal ukerdada. Kaliningradi enklaavi ju toona polnud ning punalaevastik istus Leningradis ja Kroonlinnas. Täna istub punalaevastik ikka Kaliningradis ja "mereteed lahti" tähendab konkreetselt meile merevõitlust Läänemere laial osal.

Soome jaoks tähendab "mereteed lahti" ikkagi esmajärjekorras Ahvenamaa ja Turu saarestiku varjus kulgeva laevaliikluse (Rootsist) käigus hoidmist Põhjalahel. Viimane on jällegi tunduvalt lihtsam kui võitlus Sõrvest Gotlandini, sest mereala on kitsas ja soomlaste ressurss on meist tunduvalt suurem. Graniitsaared on uppumatud ja sinna võib laevade kaitseks igasugu kraami üles seada.

Seega senine KV suund maaväe eelisarendamisele on antud raamistikus ainuõige.

[Kapten Trumm]

Konvoide hävitamine oli ikka eluliselt oluline Saksamaale, kes küll tegutses selle nimel nii teoorias kui praktiliselt. Kuid tulemust ei saavutanud. Peale konvoi-süsteemi rakendamist ning Liberty tüüpi kaubalaevade tootmise alustamist kasvas liitlaste kaubalaevastiku tonnaaž kiiremini kui sakslased uputada jõudsid.
Mis aga puutub õhuväkke, siis on see valdkond, kus NATOl on selge ülekaal. Nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Kuna Läänemeri on sisuliselt NATO sisemeri, siis ma siinkohal ei panustaks eriti Venemaa võimekustele.

Oht, mis ähvardas Atlandi konvoisid USA-st, peegeldus selgelt relvasüsteemide arenduses. Kuna venelased olid suutelised korraldama õhurünnakuid sadade tiibrakettide kasutamisega, siis arendas USA palavikuliselt kaitsesüsteeme, millega sellist massi tõrjuda. Näiteks AEGIS-süsteemiga sõjalaevad ja F-14 hävitajad kui näiteid tuua. Tollased muude NATO liikmete sõjalaevad olid võimetud taolist üritust tõrjuma, kui oli vaja tõrjuda kümneid sihtmärke (hüpersoonilised tiibraketid), mis tulid sulle sisse Mach 3-ga.Meie õnneks pole venelastel ka taolisi sõjalaevu, seega kui me suudame venelaste eskaadrile 50-100 tiibraketti sisse lennutada, on eduvõimalused suured. Palju suuremad kui nad peavad tõrjuma 5-10 raketti (seda varianti promovad MeV esindajad siin muide).

Konvoide kottimise süsteem Atlandil koosnes
1. inimluure - kes avastas konvoide väljumise Atlandi ookeani sadamatest USA-s
2. kosmoseluure (radarsatelliidid, kes fikseerisid konvoide ilmumise ookeanile)
3. Tu-95 mereluure lennukid, kes kammisid läbi tuhandeid kilomeetreid ookeani, püüdes leida täpseid koordinaate
4. nende sabas tulevad Tu-22M3 polgud (kasutati nii merelennuväe kui kauglennuväe omad - kuni paarsada pommitajat korraga, igal 1-3 tiibraketti)
5. kui sihtmärk leiti, oli arvestus lihtne - konvoid saatis tavaliselt lennukikandja grupp, kus oli 1-2 AEGIS ristlejat. Tiibrakette tuli lendu lasta poole rohkem, kui oli kaitsjatel ÕT rakette
6. babahh.

[andrus]

Konvoide kottimise süsteem Atlandil koosnes
1. inimluure - kes avastas konvoide väljumise Atlandi ookeani sadamatest USA-s
2. kosmoseluure (radarsatelliidid, kes fikseerisid konvoide ilmumise ookeanile)
3. Tu-95 mereluure lennukid, kes kammisid läbi tuhandeid kilomeetreid ookeani, püüdes leida täpseid koordinaate
4. nende sabas tulevad Tu-22M3 polgud (kasutati nii merelennuväe kui kauglennuväe omad - kuni paarsada pommitajat korraga, igal 1-3 tiibraketti)
5. kui sihtmärk leiti, oli arvestus lihtne - konvoid saatis tavaliselt lennukikandja grupp, kus oli 1-2 AEGIS ristlejat. Tiibrakette tuli lendu lasta poole rohkem, kui oli kaitsjatel ÕT rakette
6. babahh.

Lääneliitlased suutisd juba Teise maailmasõja ajal Atlandi õhujõududega ära katta. Seega sinu joonistatud nõuka eduraporti asemel oleks asi praktikas välja näinud midagi sellist:
1. inimluure - kes avastas konvoide väljumise Atlandi ookeani sadamatest USA-s
2. kosmoseluure (radarsatelliidid, kes fikseerisid konvoide ilmumise ookeanile)
3. Tu-95 mereluure lennukid, kes kammisid läbi tuhandeid kilomeetreid ookeani, püüdes leida täpseid koordinaate
4. liitlased aktiveerivad õhujõud, teatud mereala luurama püüdlevad Tu-95 lennukid teevad babahh
5. nende sabas tulevad Tu-22M3 polgud (kasutati nii merelennuväe kui kauglennuväe omad - kuni paarsada pommitajat korraga, igal 1-3 tiibraketti)
6. liitlaste õhujõud tõstetakse õhku
7. Tu-22 lennukid teevad babahh koos oma tiibrakettidega. Kui veel meelde tuletada praktikat (mis teadupärast on ju tõe kriteerium) teise maailmasõja ajast, siis osad Tu-22 lennukid lasevad umbropsu oma raketid välja niiöelda sohu, aga koju naasnuna raporteerivad suurtest võitudest.

[nimetu]

Kokkuvõtlikult, meil on rohkem loota NATO lennu- kui mereväe peale?

Seda eeldusel, et läheb täiemahuliseks sõjaks.
N-ö vahepealsete astmete puhul (kriisi eskaleerumine) peaks meil endal vahendeid olema. Ja nagu ikka, siis liitlased ei taha tulla siia pimesi, seega on see ropp sõna "olukorrateadlikus" taaskord märkimist väärt.