toomas tyrk kirjutas:Tegelikult antud ülesande püstituse juures vastus lihtsalt karjub näkku.
Kui probleem on selles, et mereväel puudub olukorrateadlikus merel ja piirivalvel puudub sõja-aja ülesanne (on aga olukorrateadlikus vähemasti rahuajal), siis on lahend ikka piirivalve sõjaväestamine. OK, võib ka vaid merepiirivalve ja lennusalga "sõjaväestada".
Võidaks kõik.
1. EKRE saaks vähemalt pool valimislubadust täidetud.
2. Merevägi saaks rahu- ja halli-aja olukorrateadlikuse.
3. PPA saaks maha müüa ära antud üksuste kinnisvara, millega saab rahastada maapiiri piiri-tara.
jne...
Kaotab ehk maavägi, mille eelarve pikemas perspektiivis väheneb.
Piirivalve "sõjaväestamise" järel saab ka ujuvvahendeid tasapisi relvastama hakata ning olukorrateadlikust sõjaaja tasemele tõstmisega tegelema hakata.
Kui vastus näkku karjuks, siis oleks seda juba ehk tehtud? Sõjaväestatud piirivalve jutt püsib seni vaid semantika tasemel. Umbes nagu ranna-rannikukaitsega: kõik räägivad, aga igaüks peab erinevalt asja silmas. Eelpool mõeldud tähendus, st 'sõjaväestamine' kui KV-ga liitmine, ei ole kahjuks liiga levinud arusaam.
Kõigepealt peab mere- ja maakeskkonna lahus hoidma, ehk et ’relvastatud piirivalve’ maismaal ei ole sama, mis merel. Tegelikult on raske professionaalselt aru saada, mida selle all merel üldse mõeldakse. Soome merepiirivalve ei ole muide relvastatud. St on, aga tänane PPA on enam-vähem sama-relvastatud, mis on ka sobilik nende ülesannete täitmiseks. Soome merepiirivalve ei ole relvastatud relvadega laevade vastu.
Teine ebakõla on juba tänasesse seadusse kirjutatud. RiPS:
§ 18. Riigipiiri kaitsmine
(1) Riigipiiri valvavad ja kaitsevad politsei ja Kaitsevägi vastavalt oma pädevusele. Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi.
§ 114. Riikliku järelevalve meetmed
(6) Politsei ei peata ega vaata läbi sõjalaeva. Kui välisriigi sõjalaev ei järgi territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korda ega täida talle esitatud nõuet seda järgida, peab politsei:
1) nõudma sõjalaeva viivitamatut lahkumist territoriaalmerest;
2) fikseerima sõjalaeva territoriaalmerre sisenemise tehniliste vahenditega;
3) koostama õigusrikkumise kohta ühepoolse akti.
Kui Eesti õhuruumiga on asi klaar, siis merel on täna seadusse kirjutatud segadus. PPA avastab vaenuliku sõjalaeva TTW piiril, hõikab, fikseerib, teeb protokolli ja informeerib kaitseväge. Utreeritult on sellise algusega Tartu meredessandiga vallutatav küll! Või et TTW piiril patrullivad alati kaks laeva: PPA laev valvab ja KV oma siis kaitseb, kui valve tulemust ei anna? Nagu külma sõja ajal, algab ka täna NATO merekaitse Läänemerel Kaliningradi alt ja see ei ole paraku ühe sisejulgeolekuasutuse kompetentsi ja sellest tulenevalt ka vastutusala.
Riigi vaates on võimalik kaks töötavat lahendust, nagu ka merejulgeoleku uuring pakkus. Kolmas on kogu kupatuse välja surra laskmine. Esiteks saab samas raamistikus edasi punnitada aga siis tekib paratamatult dubleerimine. Ehk siis see, mida KV riigi sõjaliseks kaitsmiseks teeb, on tasuta ja deklassifitseeritult jaotatav ka tsiviilasutustele nende ülesannete täitmiseks. Teine töötav variant on need funktsioonid mõistlikult jagada. Sõjaväelase ideaal on muidugi üks käsuahel.
Kui neid piisavat arvu hankida ja lennutada me ei suuda, siis tuleks minuarvates laevu downsizeda ja tõmbuda rannale ligemale. Las venelased promeneerivad kesk Soome lahte, meie lepime rannaga ja sellega, et nad sinna ei kipu eriti.
