www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Okt, 2019 7:39

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1473 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 14:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 512
Ee, see on nüüd küll nn tähenärimine, kuid üks tõsine merekaru ei saa eksida mereliste väljenditega. Roolikamber on ikka hoopis mingi muu asi. Minu mäletamist mööda nimetasime me ruhviks meeskonna kajutit. Tuleb aga välja, et ta on ka olnud suurtükitekk 18 saj sõjalaevas, kus elasid madrused.
Ruhv (hollandi keeles roef) on:
juhtkonda mittekuuluva laevapere (peamiselt madruste, kütjate, trimmerite ja tööliste) ühine eluruum pakil või ahtris, mis on sisustatud kahekordsete koide ja hädapärase mööbliga. Purjelaevades asus ruhv harilikult eespool grootmasti.
suurtükitekk 18. sajandi sõjalaevades, seal elasid ka madrused ja suurtükiväelased.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ruhv
Aga äkki riputaks sellele toredale 10-20m alusele nüüd hinnasildi ka külge? Järjest tuleb vidinaid juurde, 1 rakett ja siis teine rakett ja siis õhktoolid ja siis kuulipildujad ja siis kahurid ja siis dessandiruum ja siis.....
Me ostame tooriku ja siis hakkame projekterima ja siis ehitama. Oskad Sa mingi numbri kokku panna või on jälle see jutt, et tehtagu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 164
Kui ma õigesti aru saan, on Trummi pildil iraanlaste/süürlaste Tir II (SPS 18). (Oleks võinud nime või lingi juurde panna.)
Rakett on tõenäoliselt Noor. Neid on tehtud 6 erinevas versioonis laskekaugusega 30-200 km ja lõhkepeadega 100-180 kg. Suuremate variantide kaal võiks olla 750 kg, väiksemate kohta infot ei leidnud.
Trummi pildil on mingi vanem ja väiksem variant, sest need on ilmselgelt suuremad: https://www.google.com/search?q=Tir+II+(IPS+18)&rlz=1C1GCEA_enEE828EE828&tbm=isch&source=iu&ictx=1&fir=9gLbtqOwnkIRRM%253A%252CkYowX-Akr0_vvM%252C_&vet=1&usg=AI4_-kTbZ6lEXFCNOtd7FzVejLJO6eKSVg&sa=X&ved=2ahUKEwiP8fHbrubiAhXfwsQBHSUZDkgQ9QEwAHoECAUQBA#imgrc=9gLbtqOwnkIRRM:
Vikipeedia annab Tir II pikkuseks 23 meetrit ja veeväljasurveks 28 tonni.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Riskeerin välja käia sellised arvud/suurusjärgud (tellime 50 15m alust, sh 4 juhtimisalust ja 4 õhutõrjealust)

Tavaline ründealus (aluse kohta):
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350hj 100 tuhat
-navigatsiooniseadmed 100 tuhat
-side, raadiolingid ja BMS kasutajakohad 200 tuhat
-Enesekaitse relvastus (12,7 BMG), suits, flared 50 000
kokku 850 000 x42 =35 700 000

Juhtimisalus (aluse kohta)
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 200 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-SAAB 1x radar 3 000 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 4 300 000 x4 =17 200 000

Õhutõrjealus
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350 hj 100 tuhat
-navigatsioon 100 tuhat
-side, raadiolingid, juhtimiskeskus - 400 tuhat
-enesekaitse relvastus, suits, flared - 100 tuhat
kokku 1 200 000x4= 4 800 000

Seni kokku 57 700 000 ehk keskmiselt 1 154 000 alus.
Siia tuleb nüüd lisada
1. tiibraketid esimese hooga vähemalt 100 tükki koos 84 laskeseadmega.
2. Simbad ÕT raketid (Mistrali merevariant) ca 300 tk koos laskeseadmetega
3. Raskekuulipildujad 50 tk ca 250 tuhande padruniga
4. Meeskonna kantavad relvad (automaadid, püstolid).

Ühe Hamina-taolise aluse ostuhind täna võib olla ca 100 miljonit ja see ei sisalda eelmises lõigus olevaid raketivarusid (mis tegelikult on soetustest kõige kallim osa). Penquin võiks olla ehk 2 miljonit tükist ja NSM sellest poole kallim. Meie jaoks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 13 Juun, 2019 15:37, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 615
Ma ikka hästi ei mõista, miks peab nii võimeka (Penguin, NSM) raketi just aluse peale kruvima...
Võibolla oleks piisava merekindlusega aluste peal radarid (üks olukorrateadlikkuse komponent) ja raketid maal rataste peal?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Tsiteeri:
Vikipeedia annab Tir II pikkuseks 23 meetrit ja veeväljasurveks 28 tonni.


Arvestada tuleb seda, et RIB kandevõime omakaalu suhtes on tunduvalt parem, st sarnase kasuliku koorma kandmiseks võib alus olla ise väiksem. Kui vaadata väikepaate, siis koefitsient on 1,3-1,5. Lisaks tuleb arvestada, et me kasutaks välispäramootoreid, mis on statsionaarsest sisemootorist tunduvalt kergemad ja kompaktsemad (kuid diislitest kütusejanusemad).

Näiteks tsiviilkasutuse peat avatud RIB paadid omavad kandejõudu, mis on kuni 2 korda suurem aluse omakaalust (kere, mootor(id), juhtpult, kütusepaak täis).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Mercurius kirjutas:
Ma ikka hästi ei mõista, miks peab nii võimeka (Penguin, NSM) raketi just aluse peale kruvima...
Võibolla oleks piisava merekindlusega aluste peal radarid (üks olukorrateadlikkuse komponent) ja raketid maal rataste peal?


Edukas võitlus mere piirkonnas eeldab ka võimalust liigutada maismaaüksusi mööda vett. Kõik sõjad Eesti pärast 20. sajandil on erandita sisaldanud ka amfiibmaabumisi. Alates 1918 Tagaranna dessandist Saaremaal ja lõpetades Vintri dessandiga Saaremaal 1944. Üle Peipsi on seejuures pressitud vähemalt 2 korda. Minu talupojaloogika ütleb, et siis peaks olema alused sellised, mis teeks mõlemat.

Analoogselt sisaldas taolist tegevust WWII sõjategevus Soomes. 1941 suvel maabus terve Soome diviis Punaarmee tagalasse Kannasel ja 1944 üritas Punaarmee vastupidist, kuid löödi Kuhlmey lennukoondise ja ühe saksa jalaväediviisi poolt merre tagasi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 615
Ok.
Piltlikult öeldes, radari alla ma paneks rühma istuma küll (kolm kummipaati slepis), kuid raketi kõrvale :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3969
Tsiteeri:
Kui ma õigesti aru saan, on Trummi pildil iraanlaste/süürlaste Tir II (SPS 18).

Tegu on selle alusega:
http://www.mindexcenter.ir/system/files ... atalog.jpg
https://www.graphicnews.com/links/nl/gn ... oard_1.png
Kannavad Nasr-1 rakette:
https://en.wikipedia.org/wiki/Nasr-1

Kui ma õigesti olen aru saanud, siis see paat on osaline koopia inglaste Bladerunner kiirpaadist. Tegu ei ole siiski RIB-iga. Väidetavalt ei olnud nad varasemate Korea ja Hiina väikealustega rahul ja seetõttu otsustasidki kopeerimise kasuks. Ma tõsiselt kahtlen sellise aluse merekõlbulikkuses üle 4 bofoori oludes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3239
Kapten Trumm kirjutas:
Edukas võitlus mere piirkonnas eeldab ka võimalust liigutada maismaaüksusi mööda vett. Kõik sõjad Eesti pärast 20. sajandil on erandita sisaldanud ka amfiibmaabumisi. Alates 1918 Tagaranna dessandist Saaremaal ja lõpetades Vintri dessandiga Saaremaal 1944. Üle Peipsi on seejuures pressitud vähemalt 2 korda. Minu talupojaloogika ütleb, et siis peaks olema alused sellised, mis teeks mõlemat.

Analoogselt sisaldas taolist tegevust WWII sõjategevus Soomes. 1941 suvel maabus terve Soome diviis Punaarmee tagalasse Kannasel ja 1944 üritas Punaarmee vastupidist, kuid löödi Kuhlmey lennukoondise ja ühe saksa jalaväediviisi poolt merre tagasi.
Kas see ei olnud mitte Kapten Trumm, kes eespool ei pidanud sobivaks tuua Vabadussõja ja 2MS näiteid? Nüüd äkki on jälle sobivad?
Ma niisama komaga vahekorda astumise mõttes ütlen, et Tagalahe dessant ei olnud 1918.a., Peipsist üle tuldi talvel jääd mööda, 1944.a. suvine dessant toimus üle Lämmijärve (kui on ligipääs kaardile, tasuks vaadata, mis vahe nendel kahel järvel on).
Soome värki ei viitsi üle kontrollida, nagunii on seal ka Trummi poolt väikest kallutamist, et ikka toetaks kindlamini tema fantaasiaid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 15:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Konkreetse Iraani ime puhul võibolla tõesti, aga ma soovitan seda RIB disaini kindal põhjusel. 15 m RIB, nagu me eespool vaatlesime, ei võta Beaufort 4 palli korral isegi kiirust veel alla. 4 palliga on merekõlblik RIB veel 4-meetrine, millele valmistaja lubab 2,0 m laine kõrgust. Tõsi, nii väiksega taolise lainega on kiiresti sõita tehniliselt võimalik, kui hirmus piin (ma iga kord mõtlen siis selle Tööriistamarketis oleva õhkvedrustusega traktori istme peale, kui soolikad vastu suulage käivad) :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 16:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3969
Tsiteeri:
-kere ja pealisehitus 500 tuhat
-mootorid 3x350hj 100 tuhat

Lihtsalt informatsiooniks. See kiirpaat, mille põhjal sinu poolt väljatoodud alus on arendatud, maksab uuest peast ~1,3 miljonit eurot (pluss käibemaks).
Tsiteeri:
1. tiibraketid esimese hooga vähemalt 100 tükki koos 84 laskeseadmega.
2. Simbad ÕT raketid (Mistrali merevariant) ca 300 tk koos laskeseadmetega

:shock:
See juba iseenesest on 200-300 miljonit Pingviinide eest (ilma laskeseadmeteta) ja kusagil 120+ miljonit ÕT rakettide eest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 16:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
No siin räägitakse ju alustest, mis maksavad 100 milli ilma rakettideta ja mitte ühest. Ütleme miinijahtijate analoogia põhjal kolmest? Mis neist tolku on, kui rakette pole?

Minu arusaam asjast on, et meie edu ei sõltu mitte niipalju sellest, millised laevad me ehitame, vaid sellest, kas ja kuipalju me suudame vastase laevade vastu rakette läkitada. :) Kui neid piisavat arvu hankida ja lennutada me ei suuda, siis tuleks minuarvates laevu downsizeda ja tõmbuda rannale ligemale. Las venelased promeneerivad kesk Soome lahte, meie lepime rannaga ja sellega, et nad sinna ei kipu eriti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 17:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Veebr, 2010 23:57
Postitusi: 248
Ma siin lihtsalt maarotina mulisen kaasa aga mis valu on neid rakette sinna paadi pääle kinnitada? Paneme parem neli kuni kuus paati radaritega autonoomselt/distanstsjuhtimisega merd kündma ja raketid peidame metsa. Säästu kui palju elavmaterjali ja tehnika pealt. Selle võrra või rohkem rakette jälle osta jne. A mida ma ka tean.

_________________
Kriku kirjutas:
Nagu mingitele amööbidele kirjutataks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 18:47 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 22 Apr, 2009 18:37
Postitusi: 29
Kapten Trumm kirjutas:
No siin räägitakse ju alustest, mis maksavad 100 milli ilma rakettideta ja mitte ühest. Ütleme miinijahtijate analoogia põhjal kolmest?

Mulle tundub, et 100-miljonilistest laevadest räägib siin ainult üks kasutaja. Siin juba kõlasid soovitused ridade vahelt lugeda, aga kopeerin esimesest ettejuhtuvast allikast mõne lõigu, ei pea isegi ridade vahelt lugema:

Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid - ENDC Occasional Papers, Volume 3, 2015, pp. 97–187 kirjutas:
Mereväe ülesannete rõhuasetuse kandumise tõttu sõjapidamiselt merelise julgeoleku tagamisele ning vajadusest kokku hoida nii inim- kui finantsressurssidelt on üha laiemalt kasutusele võetud korvetiga sama suur, kuid odavam ja mitmeotstarbelisem laevatüüp, mida nimetatakse avamere patrull-laevaks (offshore patrol vessel, OPV). Merelise julgeoleku ülesannete ja väheintensiivse konflikti korral on keskmise OPV funktsionaalsus 80–90%, aga hind vaid 10–20% intensiivseks sõjapidamiseks ehitatud fregati või hävitaja omast. Pidades silmas korveti hinda ja asjaolu, et korvett on siiski peamiselt sõjapidamiseks, st pealvee- ja allveelaevatõrjeks mõeldud laev, on Eesti merejõudude jaoks sobiv suurem platvorm, niisiis pigem just OPV. /.../ OPV ei pea ilmtingimata olema ehitatud militaarstandardite järgi ega olema klassifitseeritud vastavalt klassifikatsiooniühingu sõjalaeva standarditele.

PPA Kindral Kurvitsa hind oli ca 30 miljonit. Võib-olla ei oska ma piisavalt ridade vahelt lugeda, aga mina olen nende mainitud kirjutiste põhjal aru saanud, et idee ei ole hankida klassikalisi korvette, vaid laevu, mida saaks oma eluea jooksul moodulkonteinerite abil arendada/kaasajastada, kui eelarve lubab. Riigil on mereliste ülesannete täitmiseks laevu nagunii vaja.

Kapten Trumm kirjutas:
Mis neist tolku on, kui rakette pole?

Tolku on niipalju, et enamus rahu- ja kriisiaegseid ülesandeid saab täidetud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 19:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3969
Tsiteeri:
PPA Kindral Kurvitsa hind oli ca 30 miljonit.

Või kui olla isegi veidi vähem ambitsioonikas, siis Raju sarnase aluse hind oleks 16 miljoni kanti. Tõenäoliselt oleks ka nii suurt laeva võimalik mitmeotstarbelisena kasutada. Tegelikult alus ise pole kallis, vaid kalliks teevad selle igasugused süsteemid.
Kui raha tekib, siis raketid võib ka kaldale panna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1473 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt