URR kirjutas:Kapten Trummi paadiparve idee sai alguse iseenesest õigest mõttest vastata asümmeetriliselt venelaste (võimalik, et näivale) ülekaalule Läänemerel. Minu meelest läks asi lappama kõigepealt sellepärast, et asümmeetria olemust on valesti mõistetud. Asümmeetriline ei pruugi tähendada odavat või low techi. Asümmeetria tähendab teistsugust. Roger Barnett on seda kirjeldanud nii: „those actions that an adversary can exercise that you either cannot or wil not”. (Sam J. Tangredi: „Anti-Access Warfare. Countering A2/AD Strategies” 2013, lk 60) Asümmeetrilisus tuleneb selest, mille vastu seda rakendada. Tank on asümmeetriline vahend jalaväe vastu. See, mis on asümmeetriline ameeriklaste seisukohalt, ei ole seda venelaste jaoks. Arvestades, et venelased eelistavad väiksemaid tugevalt relvastatud platvorme, ei ole veel väiksemad tugevalt relvastatud platvormid asümmeetriline vastus. Arvestades venelaste hoolimatust oma ja teiste elude suhtes, ei pruugi seda olla ka enesetapurünnakud.
Asümmeetria väljendub sõja eesmärkides (riigi ellujäämine riigi laiendamise vastu – olemas), sihtmärkides, meetodites ja vahendites. Kusjuures tuletada tuleb täpselt selles järjekorras, vahendid on arvutuse lõpus. Järgnev ei pretendeeri analüüsile, vaid on rida lõdvalt seotud uitmõtteid.
Viimase aja sõjad pole kaotatud mitte suurte kaotuste, vaid suurte kaotuste hirmu, negatiivse avaliku arvamuse ja suurte kulude tõttu. Võimalik, et Venemaa on nende aspektide suhtes lääneriikidega võrreldes immuunsem. Venemaa võitmiseks peaks mõtlema pigem võimuvertikaali ja võimu legitiimsuse ründamisele. Võimalik, et merekeskkond on selleks kõige ebasobivam. Või napib minul fantaasiat.
Sihtmärgid võiks olla Vene lipu all sõitvad või Vene kaupa vedavad laevad kogu maailmas. Kahjuks on kaapersõda rahvusvahelise sõjaõigusega keelatud. Venemaal on „ülemereprovints” Kaliningradi oblast, mida tuleb iga hinna eest varustada. Neid ühendusteid saab ähvardada. Lisaks on neil üks gaasitoru. Miks mitte ka sadamad või nendega seonduv logistika, aga see jääb juba meresõja sfäärist natuke välja.
Vene low tech suhtes on asümmeetriline high tech: ülekaal olukorrateadlikkuses, kaugelt ja täpselt tabavad relvad, miks ka mitte parved, aga pigem mehitamata sõidukitest koosnevad. Kavalamad meremiinid – venelastel pole praegu korralikke miinijahtijad.
Disclaimer: Ma ei väida, et ostame palju droone ja meremiine, need on printsiibid. Lisaks sellele tuleb mõelda ka sümmeetrilisemale poolele, muuhulgas ka rahu- ja kriisiaja olukorrale. Õnneks on meil liitlased ja kõike ei pea ise tegema.
Assümmeetrilise vastuse idee on ikkagi selles, et sa võitled viisil, mis raskendab vastasel oma tugevuse kasutamist ja võimaldab sinul oma tugevust (vastase nõrkuse) vastu ära kasutada. Minuarust. Vastase (Balti laevastik) tugevus on kahtlemata võitlus umbes omasuuruse ja omataolise sihtmärgi vastu - seda on harjutatud aastakümneid ja laevad on konstrueeritud selleks. See on täna üldine laevastike probleem (miks lääne laevastikud jändavad anti-swarming asjadega???), et nad ei suuda tõrjuda korraga suurt arvu väheväärtuslikke märke. On olemas põhimõtteliselt kaks laevatüüpi, mis on selleks kohandatud. Neist 2 on USA-s. Esimene on Ticonderoga-tüüpi ristlejaid, teine on Arleigh Burke- hävitajad (ja nende rohkearvulised kloonid teistes riikides). Nende relvastuse arhitektuur on loodud spetsiaalselt massi tõrjumiseks (külma sõja aegne vene massrünnak) ja nad omavad pardal piisavalt rakette. Näiteks Süüria konfliktis lasid 2 Burke-hävitajat välja 60 tiibraketti. Teoorias saaks neid kasutada ka väikealuste vastu. Millise aluse vastu 5-millise raketiga on tiba kulukas, aga tehniliselt võimalik.
Raketilaeva kasutamine on minu silmis Soomes ja Eestis erinev. Tulenevalt rannikuprofiilist. Olen näinud fotosid ja videoid, kus soomlaste laevad peituvad kuskil graniitsaare kaldaääres, suur kamovõrk peal. Meil sellist võimalust eriti pole. Ühesõnaga, raketikaatri kasutamine Soome rannikul Balti laevastiku vastu on kuigivõrd asümmeetriline tegevus (vastane ei suuda oma ülekaalu realiseerida), samas on võimalik kasutada oma tugevusi (olukorrateadlikkus ja ootamatus). Sama asi meil oleks pigem sümmeetriline tegevus, ootamatusega on meil keeruline (rannik samahea kui ei varja) ja noh, ega see teadlikkus ka hea pole. Pidada sümmeetrilist või sümmeetrilist laadi lahingut suurema vastase vastu aga on määratud lõppema suurema võiduga. Noh, ja see mõte tundub kahtlasena, et soomlased sõidavad uljalt kesk Soome lahte vene eskaadri vastu. Küllap susivad sealt skääride vahelt, hit-and-run tüüpi rünnakuga.
Sest milleks on vajalikud Hamina vesijugakäiturid? Talvel täielik jama! Sadamas seisab laev kai ääres, veevoolik üle ahtrireelingu, vesi jookseb, et need jäässe ei külmuks! Üks ettevaatamatu liigutus tagurdamisel ja see murdub korpuse küljest ära. Küll aga selliste käituritega alus on väga manööverdusvõimeline (pöörde diameeter=korpuse pikkus) ja väikse süvisega. Perfektne seal rannikusaarte vahel ukerdamiseks.
Kui me tahame oma mitte eriti abistaval rannikul jääda märkamatuks, peame me suutma sõita kalda lähedale (vajame väikest süvist, alla 1 m), olema võimalikult väikesed ja madalad (väike RCS), ilmuma kiiresti kuskilt jõesuudmest välja ja kaduma veel kiiremini.
Ja ärme neid suitsiidirünnakute asju enam kasuta, eks. 15 m RIB kahe tiibraketiga on igati ohtlik aparaat mistahes sõjalaevale. Ma ei räägi RPG-7-ga Iraani "raketikaatritest" ega Gradi laskeseadme panekust alusele. Jutt on ikka enamvähem samast ründe relvastusest, mis suurematel alustel, koordineeritud õhutõrjest ja absoluutselt letaalsest raketirünnakust, mida on nt 50 tiibraketi üheaegse kasutamisega võimalik teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.