Merevägi ja rannakaitse

[Kilo Tango]

sest miiniveeskamine üksi on oluliselt suurem projekt, kui seda siin näidata üritatakse

Ei ütleks. Vaja on miine, väljaõpetatud personali ja laeva, mis saaks neid veesata. Veeskamiseks oleks hea kui laeval oleks miinirelssidega miinitekk ning ahtris luugid. Ei midagi keerulist.

Kood: Vali kõik

... riik, mis miinid vette paneb peab olema suuteline need sealt ka üles korjama ja massilise mineerimise korral jäävad Sandownid sellega hätta.

Lisaks peab ka miinlaeva kaitsma. Vaata näiteks, milline on Hämeenmaa relvastus ja kuidas see laev ehitatud on.

[nimetu]

massilise mineerimise korral jäävad Sandownid sellega hätta.

Ei saa nüüd akf-i murest aru. See ju mineerimise mõte ongi, et nende avastamine ja hävitamine võtab aega. Sellega olen kursis, et mineerimine (aga ka demineerimine) vajaks katet, kuid tegevus ise pole mingi müstika.

[Martin Herem]

Miine pannakse ja võetakse nendelt 50+m laevadelt.

[Kilo Tango]

massilise mineerimise korral jäävad Sandownid sellega hätta.

Ei saa nüüd akf-i murest aru. See ju mineerimise mõte ongi, et nende avastamine ja hävitamine võtab aega. Sellega olen kursis, et mineerimine (aga ka demineerimine) vajaks katet, kuid tegevus ise pole mingi müstika.

Millele ma üritan tähelepanu juhtida on asjaolu, et lisaks miiniveeskajatele on Soome relvastuses ka miinitraalijad. Suhtega jämedalt 1 miiniveeskaja 3 miinikoristuslaeva kohta, millede põhimass on traalerid, mida meil pole.

[nimetu]

Traalimine on tore, kuid see pole imerohi.

[Kilo Tango]

Traalimine on tore, kuid see pole imerohi.

See teema on maas, kuna akf Heremi postitusest selgub, et soovitakse paigaldada üksikuid miine, mitte luua miinivälju.

[Kilo Tango]

Lisaks Tuna kommentaarile oma fantaasiate ümberlükkamisest, ei ole kumbki lahendus terviklik. Ei A ega B’ga saa sa lahendada merekaitse ülesannet (olenemata ambitsioonitasemest). Kui neid siiski sellisel kujul võrrelda, siis A’ga saab lahendada taktikalist ülesannet iseseisvalt (mis iganes see siis ka poleks), siis B puhul sõltud elektromagnetspektrist. Kui A’ga saad täita peamist rahu- ja kriisiaegset ülesannet, ’kohal olemist’ merealal, siis B’ga mitte.

Ehk viitad siis, millne see mitmel pool viidatud mereväelaste terviklik elektromagnetspektrist sõltumatu 200-300 mil lahend on detailsemalt (nii palju, kui seda saab avada).

[Kapten Trumm]

Lisaks peab ka miinlaeva kaitsma. Vaata näiteks, milline on Hämeenmaa relvastus ja kuidas see laev ehitatud on.

Need miinilaevad lähevad (osa on läinud) peagi kaduvikku ja neid hakkavad asendama need uued, hetkel 330M hinnasildiga (tükist) multi-korvetid.
Taolise lahenduse üheks põhjuseks võib pakkuda ka soomlaste arusaama, et need -maa nimelised laevad pole ikkagi piisavalt jätkusuutlikud. Teine on muidugi igavene rahahäda.

[Kapten Trumm]

Traalimine on tore, kuid see pole imerohi.

Traalimist ja jahtimist kasutatakse koos (GB-s olid mõlema tüübi alused olemas).
Traalimist kasutatakse siis, kui vastane puistas öösi Naissaare ja Aegna vahele 100 miini.
Nende ühekaupa noppimine võtaks liiga kaua ja aeg ei oota.
Miinijahtimine on intensiivses sõjas traalerite "järelnoppimine".
Ilma traalimiseta jookseb see jahtimise võime ka peagi upakile, ei jõua lihtsalt.
Seega miinijahtimine on miinitõrje nishivõime, ehk nishivõime nishivõime.
Kasulik on see peamiselt väheintensiivsetes oludes, kus vastane pani 2 häirivat miini sinna, 4 tänna.

[Poti soldat]

Miinide veeskamiseks peaks saama üsna kergesti kohandada suht suvalisi aluseid, nagu eelpool mainitud Kurvits vms. Samuti ma ei näe et nende veeskamise ja eemaldamise võimekus peaks tingimata võrreldavad olema. Kui hiljem demineerimiseks läheb siis kiirkorras on vaja tekitada laevatavad koridorid, kogu platsi puhastamisega on rohkem aega ja selleks saaks suure tõenäosusega küsida abi ka meie paljudelt liitlastelt.

[Kapten Trumm]

Miinipaneku puhul on 2 küsimust
1. miinide panekut tuleb julgestada (või Soome näitel julgestab laev end ise)
2. miinivälja tuleb julgestada, et seda üles ei võetaks ja õige on vastasele pakkuda "negatiivset kahvlit" - sõidad miiniohuga kiiresti, riskid õhku lendamisega, sõidad aeglaselt, hakkad vastase tuld saama.

Mõlemad tegevused ilma pealveetõrjeta piirkonnas pole usutavad. Miine saab põhimõtteliselt merre lükata ka reisilaeva ahtrirambilt, lihtsalt küsimus tekib, kui vastane soovib seda tegevust segama tulla.

Soome uue "multikorveti" puhul on samas kestas miinipanek, allveetõrje, pealveetõrje ja õhutõrje+sensorid, miine sellega jahtima ei hakata.

[Castellum]

See miiniveeskamine ilma tekitatavate miiniväljade toetuseta on ju nii surnult sündinud idee, et isegi miiniväljade tekkimise aegu 100 a tagasi ei mõeldud sellise lolluse peale.

Kui tollal hakati arendama pealinn Peterburi kaitsesüsteeme, siis mere poolt oli kuni uue laevastiku valmimiseni (20 a jooksul ehk siis see pidi valmima 1923) põhirõhk miiniväljadel. Mida omakorda oleks veeskamise ajal ja väljatraalimise eest kaitsnud väiksemad laevad, neid omakorda vaenlase rünnakute korral suuremad laevad+kombineeritult rannikusuurtükiväega.

Ilma toetuseta oleks sakslased veesatud miinid lihtsalt traalinud välja. Nüüd aga Vene mereväe toimimise ajal sisuliselt puudusid sakslaste rünnakud Soome lahe joonelt itta.

[Poti soldat]

Selle miinide paneku julgestamisega on sama teema nagu kõigi meie pealveelaevade julgestamisega, me lihtsalt ei ole piisavalt rikkad et oma laevadele kruvida kõiki kellasid ja vilesid mida nad vajaks kui nende suunas paar laevavastast raketti teele saadetakse. Ainus variant mida mina näen on üritada miine veesata ilma vastase tähelepanu äratamata.

Sellega muidugi nõustun et tõsise effekti saamiseks peaks miiniväli meil mingit moodi tuleulatuses olema, muidu on see ainult aeglustava mõjuga, kuigi ka aja võitmine võib teatud olukordades kasulikuks osutuda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Miinide veeskamiseks peaks saama üsna kergesti kohandada suht suvalisi aluseid, nagu eelpool mainitud Kurvits vms.

Kindlasti

Kirjutasin juba suht ammu siin teemas, et loodava riigilaevastiku koosseisus oleks kõige muu seas ka terve praamlaevade flotill: 4-5 suuremat laeva (Saare-Hiiu suuna omad), 2 keskmist (Soela ja Vormsi) ning 4 väiksemat (Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Prangli).

Et neilt mõlemapoolsete rampidega alustelt ühelt rambilt miiniveeskamise korraldamine ei saa olla raketiteadus.

[Kapten Trumm]

Ainus variant mida mina näen on üritada miine veesata ilma vastase tähelepanu äratamata.

Ma kuskil eespool ka seda pakkusin - kiirekäiguliste trummipaatide flotill, kus iga alus võtab pardale 2-4 meremiini (kaal mõnisada kilo) suudab tänasel GPS-i ja elektroonika ajastul panna neid tõkkeid sama täpselt tihedalt ka täpselt kui 100 m miiniveeskaja. Vahe on aga selles, et see 100 m avastatakse juba kaugelt-kaugelt, väikese arvu väikseste ja raskesti märgatavate aluste asjatamine võib vastasel isegi märkamata jääda. See asjaolu võimaldab ka paigaldada aktiivseid miinitõkkeid nagu WWII ajal allveelaevadelt (sh ka Lembitult) pandi - teadaolevatele liikumise marsruutidele.

Näiteks käia öösel kiiresti ära Suursaare all ja hommikul jõudu tööle nende miinide otsimisega! Seniks aga tuleb saart varustada kopteritega või süüa pohlasid.