www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Mär, 2020 12:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 13:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1586
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Ma ei soovi ühtegi vastust alljärgnevale küsimusele.

Mitmesse Eesti ranniku ossa on võimalik dessanti teha?
Kas kaevame sinna kohe täna või kunagi hiljem kindlustatud positsioonid raskerelvadest otsetule andmiseks?
Kas relvad viime nendele positsioonidele sõja alguses või eelhoiatuse saabudes (dessant tuleb)?
Kui palju relvi asub meil lõpuks tegevuseta positsioonidel, ilma et sinna dessant (sihtmärke) tuleks?
Kui pikk on ühe kindlustatud raskerelva eluiga positsioonil ja mitu vastast ta suudab selle ajal jooksul hävitada?
Mille poolest on raskerelvastus "rannakaitse pataljonil" tõhusam või olulisem, kui tavalisel pataljonil?
Mis toimub dessandi alas enne maabumist?
Kui VA avastab seal ülejõu või liiga tugeva kaitse, mis ta siis otsustab?

Kokkuvõttes:
Mulle tundub, et see mida Trumm kirjeldas raskerelvadega maabuvate sihtmärkide osas, ongi "JV rannaliival" ja seda ma küll ei toeta.
Maale liikunud VAga olen ma pigem nõus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 14:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28123
Tsiteeri:
Mitmesse Eesti ranniku ossa on võimalik dessanti teha?
Kas kaevame sinna kohe täna või kunagi hiljem kindlustatud positsioonid raskerelvadest otsetule andmiseks?
Kas relvad viime nendele positsioonidele sõja alguses või eelhoiatuse saabudes (dessant tuleb)?


Näen, et peidetud vihje on, et meil on liiga palju randa ja liiga vähe üksusi. See on (paraku) tõsi.
Aga kahjuks sama asjaolu kehtib ka vastase "vastuvõtmisel" sisemaal, kui ta on rannas oma platsdarmi hõivanud.
Tegelikult ka kuue 30-sõlmese kiirusega OPV kasutamisel.
Muutub ainult see, et sa tead - nad on seal rannas maabunud.

NB! Rasked relvad ei pea asuma selles kohas, kus vastane saapad maha paneb. Gruusias toimunud maabumisel ei toimunudki mingit ettevalmistust - tuldi lihtsalt hea õnne peale.

Juhin tähelepanu veel paarile asjale:
1. MeV poolt kalambuuritatud "jalaväega rannaliival" dessantitõrje ei ole tõsi, seda vähemalt täna ei tehta ja asja pärast ei tehta
2. Rannaliivale (või randa) omab mõtet ronida siis, kui on relvi, mida sealt kasutada. Näiteks mehhaniseeritud üksus. Näiteks suure mõju-ulatusega relvad.
Kuni 1990ndateni oli ka Soome meredessandi tõrje suuresti "rannaliival" (õigemini "graniitkaljudel"). Sest peamine relvasüsteem selleks olid 100 mm tornpatareid, mida oli Soome lõunarannikul 14 tükki (kokku 56 kahurit). Kuna need seal olid, pidi seal olema ka jalavägi, et vastane neid kahureid mingi ootamatu reidiga ei kustutaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 23 Mär, 2020 14:44, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 14:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4753
Korra juba kirjutasin ja siis kustutasin, aga ei anna rahu...

Küll oleks hea, kui meil oleks võimekus looa distantsilt miinivälju. SCATMIN rakettidega näiteks ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 16:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 228
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Trummipaatidest lahingulaevu ilmselt niikuinii ei vormi, sest sellistel alustel ei saa olla piisavat teadlikkust mereruumis toimuvast.


Olukorrateadlikkuses ei ole suurtel laevadel rohkem eelist, kui nende radari antenn asub kõrgemal. SAAB tõi hiljuti turule lühimaaradari 1X, mis kaalub 260 kg komplekt ja sobib hästi ka 18 tonnisele alusele.

Eespool on sellest juttu (hulga eespool).

Lahendasin olukorrateadlikkuse probleemi. Tuleb lihtsalt rohkem kastist väljas mõelda. Eeldusel, et originaalne trummipaat on 15m, peaks selline lahendus andma _täpselt_ sama hea olukorrateadlikkuse kui Haminal. Posti otsas siis loomulikult SAAB Sea Giraffe 1X. Lisaks on puhas võit selles, et 1X tahab ainult 2,3kW elektrit võrreldes Hamina-stiilis Giraffe AMB-ga, mis neelab 15kW. Kui tahame näha kaugemale kui 25km, siis ilmselt piisab, kui ajutiselt natuke rohkem ampreid sisse pressida.
Manus:
trummipaat-seagiraffe1x-small.png
trummipaat-seagiraffe1x-small.png [ 29.46 KB | Vaadatud 571 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 16:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28123
Kui selle posti trolliv stiil kõrvale jätta, siis areng on märgatav :)

Aga tehniline lahendus on väär ja arvan, et eesmärk on jällegi trollimine (näidata lahendust totrana, purjeka sarnasena) - see radari antenn peaks üles käima sellise hüdraulilise noole abil, ilma vantideta.

15 kW elektrivõimsust toota 8-tonnise kasuliku koormaga aluse pardal (juhtimisalus rakette ei kanna) ei ole õnneks eriti suur probleem - taoline generaatorseade omab kaalu ca 900 kg ja mõõtmeid umbes 2x1,5x1,5 meetrit (mass ja mõõtmed sisaldavad ca 24h pidevaks tööks vajalikku diislikütet).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 16:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 634
Tuleb välja, et kõige käegakatsutavam rannakaitse sõjaajal on ikkagi 3 brigaad (pluss miinitõrje) 8)
Kui liitlased hoiavad õhu puhas, siis saab keskenduda Tallinna ja Ämari lennuväljale.
Kui õhk ei ole puhas, siis on niikuinii pupu ehk pole ka mõtet merele trügida.

Rahu ja hallil ajal las toimetab PPA (sh. eurotoetustega).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 16:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 563
Kapten Trumm kirjutas:
Kui selle posti trolliv stiil kõrvale jätta, siis areng on märgatav :)

Aga tehniline lahendus on väär ja arvan, et eesmärk on jällegi trollimine (näidata lahendust totrana, purjeka sarnasena) - see radari antenn peaks üles käima sellise hüdraulilise noole abil, ilma vantideta.

15 kW elektrivõimsust toota 8-tonnise kasuliku koormaga aluse pardal (juhtimisalus rakette ei kanna) ei ole õnneks eriti suur probleem - taoline generaatorseade omab kaalu ca 900 kg ja mõõtmeid umbes 2x1,5x1,5 meetrit (mass ja mõõtmed sisaldavad ca 24h pidevaks tööks vajalikku diislikütet).

.....eeldusel, et meri on plekk?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 17:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 247
Mereväeteema kuuma arutellu sobivalt ka sahmakas külma vett US mariinide kümne aasta plaanist. Vaatan, et teatud paralleele võib siinse aruteluga tõmmata.
Artikkel ise siin: https://www.wsj.com/articles/marines-pl ... 1584897014

Mõned üldised trendid merejalaväe plaanist:
Fookus Hiinal ja Venemaal.
Soovid peavad mahtuma eelarvesse, raha seab raamid ette. Eelarve ei kasva ja nominaalne suurenemine ei ületa inflatsiooni mõju.
Uute võimete sissetoomiseks, tuleb vabastada raha vanade, kuid veel kasutuskõlblike süsteemide väljaarvamise läbi.
Isikkoosseis väheneb 189 000 pealt 170 000 peale, kvantiteedi kadu püütakse tasakaalustada võimekamate relvasüsteemide suurendamisega. Sama probleem ka meil, uus tehnika on kuratlikult kallis ja seda saab ainult üksuste vähendamise hinnaga. Uus süsteem on väga võimekas, kuid kuna kogus vähenes, on iga relvasüsteemi rikkis olek määrava mõjuga.

Oluliselt kasvatatakse UAV üksusi 3=>6, HIMARS patareid 7=>21.
Hävitajad jäävad samaks.
Klassikalist maaväe osa vähendatakse märkimisväärselt tankikompaniid 7=>0, jalaväepataljonid 24=>21, helikoptereid samuti vähemaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 20:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
blueant kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Trummipaatidest lahingulaevu ilmselt niikuinii ei vormi, sest sellistel alustel ei saa olla piisavat teadlikkust mereruumis toimuvast.


Olukorrateadlikkuses ei ole suurtel laevadel rohkem eelist, kui nende radari antenn asub kõrgemal. SAAB tõi hiljuti turule lühimaaradari 1X, mis kaalub 260 kg komplekt ja sobib hästi ka 18 tonnisele alusele.

Eespool on sellest juttu (hulga eespool).

Lahendasin olukorrateadlikkuse probleemi. Tuleb lihtsalt rohkem kastist väljas mõelda. Eeldusel, et originaalne trummipaat on 15m, peaks selline lahendus andma _täpselt_ sama hea olukorrateadlikkuse kui Haminal. Posti otsas siis loomulikult SAAB Sea Giraffe 1X. Lisaks on puhas võit selles, et 1X tahab ainult 2,3kW elektrit võrreldes Hamina-stiilis Giraffe AMB-ga, mis neelab 15kW. Kui tahame näha kaugemale kui 25km, siis ilmselt piisab, kui ajutiselt natuke rohkem ampreid sisse pressida.
Manus:
trummipaat-seagiraffe1x-small.png

See on nüüd norimine, aga kui joonise proportsioone vaadata, siis on päramootor kaanest jala tipuni pea 4 meetrit pikk.
Püstuvusele ilmselt mõeldud ei ole nagu varasemategi disainide puhul.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 20:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Martin Herem kirjutas:
Mitmesse Eesti ranniku ossa on võimalik dessanti teha?

See uurimus (usun, et seifis on paremaid, aga see on avalikult kättesaadav): https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias pakub 15 % Eest mandriosast. See uurimus: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias näitab, et tõenäoliselt vähem.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 20:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Kilo Tango kirjutas:
Sa ei lugenud artiklit lõpuni. Seal kasutati laskmiseks GLSDB raketti laskekaugusega 150 km ja lõppfaasis laserjuhitavana, mistõttu suudab see tabada ka aeglaselt liikuvate sihtmäki nagu mistahes veesõiduk. F35 ei suufa teatavasti palju moona kanda. Seega on asjal pointi küll. Eesti kontekstis saaks laseriga osundajad paigutada väikesaartele, aga eks see ole kõik üks kirvega sae ja haamri asendamine, nagu KVJ märkis. Samas parem kui mitte midagi. Eriti kui sellest sõltub väga palju.

Vaatame siis, mida viidatud artikkel tegelikult kirjutas.
F-35 avastas kõrbes metallkonteineri, edastas koordinaadid ja HIMARS tabas. Ühel varasemal harjutusel tabas HIMARS enam kui 50 miili (eeldan et maamiili) kauguselt laevavrakki, mille koordinaadid edastas mehitamata lennuvahend. Merejalavägi kaalub laevavastaste rakettide hankimist (et saaks ka liikuvaid laevu lasta?).
Kilo Tango kirjutas:
Iseasi, kui märgistatav ikkagi on laseriga 20+ km kaugusel asuv laev.

Kilo Tango kirjutas:
Sellist letitoodet ei ole olemas.

MOTT
Sama hästi oleks võinud artiklist välja rebida need laused:
Tsiteeri:
Long-range rockets require long-range targeting. When the target is a ship at sea, human forward observers aren’t an option.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 20:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Eespool oli juttu mehitamata pealveesõidukitest. Keda huvitab, võib lugeda mõne aasta vanust kadeti uurimust sellel teemal: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Mär, 2020 0:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 228
URR kirjutas:
See on nüüd norimine, aga kui joonise proportsioone vaadata, siis on päramootor kaanest jala tipuni pea 4 meetrit pikk.
Püstuvusele ilmselt mõeldud ei ole nagu varasemategi disainide puhul.

See on seesama varasem rakettidega trummipaadi disain. Ma üritasin trollida, aga siin teemas on kohati tõesti raske vahet teha. Püstuvuse probleemi loomulikult lahendasin: selle tagab vurrina pöörleva radari güroskoobieffekt.

Tõsiselt: see 2,4kW lühimaaradar, mis lubab hävitajat tuvastada 30km kauguselt, annab vähem olukorrateadlikkust, ükskõik kui pika ridva otsa ta tõsta ja ükskõik kui palju ülepinget klemmidele anda. Pilt on karedam, signaal on nõrgem ja kergemini segatav, väike alus vibreerib ja kõigub. Nende meeste, kes sellelt pildilt midagi välja peaks lugema, töötingimused kummipaadi kõhus on kesised.

Samal ajal Naissaare lähistel, peaks siia teemasse meeldetuletuseks, et me pole päris üksi, sobima küll: https://www.err.ee/1067784/video-ppa-lennusalk-paastis-allveelaeval-terviserikke-saanud-liitlasvaelase


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Mär, 2020 9:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1874
Asukoht: Reval
blueant kirjutas:
Samal ajal Naissaare lähistel, peaks siia teemasse meeldetuletuseks, et me pole päris üksi, sobima küll: https://www.err.ee/1067784/video-ppa-lennusalk-paastis-allveelaeval-terviserikke-saanud-liitlasvaelase

Juba fakt ise et sakslased siin niimoodi ringi kolistavad on positiivne ja künnist ületav.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Mär, 2020 10:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4753
URR kirjutas:
...
Vaatame siis, mida viidatud artikkel tegelikult kirjutas.
F-35 avastas kõrbes metallkonteineri, edastas koordinaadid ja HIMARS tabas. Ühel varasemal harjutusel tabas HIMARS enam kui 50 miili (eeldan et maamiili) kauguselt laevavrakki, mille koordinaadid edastas mehitamata lennuvahend. Merejalavägi kaalub laevavastaste rakettide hankimist (et saaks ka liikuvaid laevu lasta?).


Ok. Tõstame siis putru lusikaga suhu.
SDBII on tehtud selleks, et tabada kaugemal asuvaid ja liikuvaid märke. Ei ole vahet, kas pomm on saanud oma algse kineetilise ja potentsiaalse energia rakettmootorilt või lennukilt.
https://www.businessinsider.com/the-air ... ts-2017-10

Tsiteeri:
The Small Diameter Bomb II, or SDB II, is designed to destroy moving targets in all kinds of weather, such as small groups of ISIS or terrorist fighters on-the-move in pick-up trucks.

An Air Force F-15 Eagle has destroyed a moving surrogate-model T-72 tank during a live-fire test of the new Small Diameter Bomb II at White Sands Missile Range, N.M.


Sama hästi oleks võinud artiklist välja rebida need laused:
Tsiteeri:
Long-range rockets require long-range targeting. When the target is a ship at sea, human forward observers aren’t an option.


Muidugi, sest inimene ei saa ju vee peal kõndida. Lisaks ei ole võimalik kaugel olevat liikuvat objekti käsitsi juhitava laserosundajaga märgistada. Lisaks ei piisa ilmselt käsilaseri 70mJ suurusest võimsusest, kuna laserkiire divergentsi tõttu on hajuvus sellistel distantsidel suur. See EI tähenda, et selliste seadet ei saaks mõnelt aparaaditootjalt tellida. Vajaliku võimsusega ja impulsieristusega IR laserid on olemas. Impulsskood ei tohiks olla väga keeruline ja praktilise näitena on sellised laserosundajad lennunduses kasutusel. Staatiliselt kusagile majaka seinale kinnitatav osundaja ei pea olema võimeline juhtima laserkiirt lähtudes lisaks sihtmärgi liikumisele ka osundaja enda liikumisest. Lisaks ei pea see olema suuteline +9g ülekoormusi ja täitma muid lisaülesandeid, mida lennukitele asetatavatelt seadmetelt nõutakse. Eesti laboriseadmete valmistajad saaksid üsna kindlasti sellise aparaadi ehitamisega hakkama ja suudaks neid toota ka vajalikus koguse (umbes tosinajagu).

Aga kuna meil on vaja tingimata osta letikaupa, siis sellised lahendused muidugi ei kära.


Viimati muutis Kilo Tango, 24 Mär, 2020 10:16, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt