Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üsna tõenäoliselt tulevad kirsades tegelased siia siis, kui need 10 km kõrgusel lendavad asjad on hõivatud kuskil mujal (koos muude asjadega) ja on lootust kiiresti edu saavutada. Sellisel juhul võivad kaalukeeleks osutuda need asjad, mis meil on või mida ei ole. Selle tõsiasjaga, selle karmi tõega tuleb meil iga päev ja iga tund arvestada.
kogu Soome lahe ranniku ulatuses 30-50m merepinnast kõrgemat geograafiat piisavalt.
Ometigi on PPA radarimast Vaindloo saarel, mitte samal kohal pankrannikul. Siit edasi küsimus taoliste, lausa strateegiliste väikesaarte kontrollimisest kriisiajal (miks Soome mereväebaasides liigub suurem osa rahvast ringi maaväemundris, ankruga embleem varrukal).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kui see kedagi lohutab, siis meie mereväebaasis liigub ka enamik rahvast laigulises vormis. Osal neist on ankur ka varrukal.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Pildiseeria uute kaatrite ehitamisest: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59995
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

URR kirjutas:Kui see kedagi lohutab, siis meie mereväebaasis liigub ka enamik rahvast laigulises vormis. Osal neist on ankur ka varrukal.
Ei lohuta, sest nende nappide kaldaüksuste osas pole soomlastega isegi riikide või eelarvete suhtes proportsionaalselt küll midagi teha või arvata.
Eesti merepilt põhineb kaldal või saartel asuvate ettenihutatud radarite loodaval pildil.
Konflikti algfaasis tuleb vastane seal maale, laseb need radarid (enamik neist on mehitamata) uppi ja sellega kaob ka suurem osa pildist.
Kujutlus, et saadame nüüd laevad, seda pilti ei asenda. Soovitud laevade liikumine on lihtsalt jälgitav, uppi lastud merevaatlusvõrgu korral on aga laevad poolpimedad, sest laev "näeb" umbes 25 km kaugusele ainult. Silmapiiri taha jääv vastane võib jääda märkamatuks ning sealt mõjutada nagu soovib.

Kui merepilti pole, tekib raskusi ka nende Taani väinadest tellitavate Tomahawkidega, sest kuhu nad lasevad? Liitlaste jõukasutusreeglid on ranged, vähimagi ohu korral tsiviilidele või omadele (või kui olud on segased) jäävad raketid pigem paigale kui hea õnne peale lendu lastakse.

Seega, kogu edu võti on merepildi säilitamine. Päris mitu radaripositsiooni asub saartel. Ja ilmselt hakkavad seal asuma ka mereväe omad (füüsika reeglid on samasugused).

Soomes lahendatakse see nii - vajalikesse punktidesse maabuvad rannikujäägrid, hõivavad need, panevad äralastute asemele püsti omad sensorid ja merevaatlus-sihtmärgi osutamine jätkub. Soome mereväe arvukaim laevatüüp on väiksed maabumisalused. Ca 200 alusest on suuri laevu seal 20 ringis.

Uppi lastavat merepilti laevade radaritega ei asenda. Selle ulatus on kaduvväike võrreldes kaldaradarite loodavaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Laeva (või lennuvahendit) on niikuinii vaja, sest ainult radariga ei saa kontakti tuvastada. Lisaks ei saa kaldaradariga teha palju muud, mida laevad teevad.
Laevad on radaritest hukukindlamad, sest nad ei püsi paigal ja omavad mingit enesekaitsevõimet. (Rellaka vastu vähemalt.)
See, et laeva vaatlusala on väiksem kui kaldaradaril, on ekslik seisukoht. Laev liigub ja tema "radarimull" saab aja jooksul katta suurema ala kui kaldaradari oma. Lisaks on laevad asukoha valikul suhteluselt vabad, saavad ennast paremini paigutada (neeme tipus paikneva kaldaradari ressursist pool "vaatleb" seljatagust võsa), nad saavad nii koonduda kui hargneda.
Muidugi tuleb mõelda kaldaradarite asendamisele ja dubleerimisele, aga selline lahendus, et paneme iga ära lastud radari asemele järgmise ja siis veel järgmise, ei ole jätkusuutlik.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eesti rannikul ja saartel asuva radarivõrgu abil on võimalik vaadelda Soome lahte vähemalt selle keskkohani - ettenihutatud radaritega isegi Soome rannikuni.
Katta sama ala ära laevade radaritega, selleks peab neid rindrivis merd kammivaid laevu olema ikka rohkem kui 2-4.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Ainult radaripildi täpi peale (olgu see täpp kui tahes hea), keegi teise riigi tulejuhile naljalt raketti välja ei lase.
Sõjaeelsel ajal majandusvetes või isegi territoriaalvetes Eesti riiki "kiusavat" laeva ei lasta üldse kui see on ainult "täpp radaril".

Siin on juba mitu korda räägitud aga kas ei loeta, ei saada aru või ei taheta aru saada -
Mida teha siis, kui niigi pinevate poliitiliste suhete ajal, istub rannikust 13 miili 70m või 120m naaberriigi sõjalaev. Vahepeal tuleb see territoriaalmerre, võib olla isegi vabandab või sogab mingist tormivarjust, rikkis masinast või navigatsioonivahendist. Aga riigis on vahepeal sidehäired, laev saaks vajadusel anda oma relvadest tuld, panna dessanti, veesata miine ... Millega teda mõjutada või "tüli norida"? Paned EuroSpikega paugu ära? See lastakse tõenäoliselt enne laevani jõudmist alla ja saad süüdistuse kallaletungis ka veel. Lased rohkem rakette? Saad pihta ja ... süüdistuse vigastatud laeva ründamises. Radaril näed teda pidevalt. Vahepeal isegi kaameraga. Lennuki või UAV võid saata. Aga mida ta seal teeb, seda sa ei tea. Ja tüli norida pole ka millagagi. Tegelikult PPA 49m Raju ju on. Aga see pole mõeldud (relvastatud, õpetatud, sidestatud, kaitstud, mehitatud, volitatud, liitlaste poolt julgestatud) sõjalaeva kiusama. Põhimõtteliselt saab seda kõike Rajuga teha. Põhimõtteliselt.
Või siis on üldse rahuaeg. 100m "teaduslaev" küsib tormivarju kuskil saarte vahel. Või hoopis remonti pukseeritav 100m sõjalaev. Meri on nagu peegel. Keelduda ei saa. 48h hiljem laev lahkub. Radaril olid need laevad peaaegu pidevalt. Aga mida nad tegid, seda ei tea.

Minu arvates peaks sellistel juhtudel riik oma sõjalaeva sinna kõrvale saatma. 10m kummipaadist pole kasu. PPA laevad ei ole selleks ülesannestatud, ettevalmistatud, ehitatud, relvastatud ... jne. Põhimõtteliselt saab PPA laevad selleks ettevalmistada. Põhimõtteliselt.

See millest ma räägin, on tegelikult merepilt. See mida meil on vaja, et teha järeldusi, järgmisi samme, paluda toetust vms. Radari täpist üksi pole kasu. Olgu see 50m kõrguselt või 10m kõrguselt, laevalt või maismaalt, 10 või 20 miili kauguselt, KV või PPA radarilt. Radar on ainult üks osa. On veel mitu osa, neist üks on laev. Olukorras, kus pole selgelt rahu ega sõda, ei saa see olla kummipaat ega PPA patrulllaev. Vähemalt vajaks viimase korral see kõvasti täiendusi.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:Minu arvates peaks sellistel juhtudel riik oma sõjalaeva sinna kõrvale saatma. 10m kummipaadist pole kasu. PPA laevad ei ole selleks ülesannestatud, ettevalmistatud, ehitatud, relvastatud..
Äärmiselt kaheldav mõttekonstrui.

See "riigi oma sõjalaev" lihtsalt võetaks siis "üle" niisama pingevabalt, nagu võeti üle Ukraina soomuskaatrid Kertši väinas.

Ning koheselt tekib uus mõttekonstrui, et et riik oleks pidanud selle "oma sõjalaeva" asemel sama raha eest hoopis kolmanda brigaadi käivitama või teisele brigaadile KÕUd hankima või sisekaitsereservi looma - või midaiganes muud ja asjalikumat.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas mart2 »

Borja kirjutas:
Martin Herem kirjutas:Minu arvates peaks sellistel juhtudel riik oma sõjalaeva sinna kõrvale saatma. 10m kummipaadist pole kasu. PPA laevad ei ole selleks ülesannestatud, ettevalmistatud, ehitatud, relvastatud..
Äärmiselt kaheldav mõttekonstrui.
See "riigi oma sõjalaev" lihtsalt võetaks siis "üle" niisama pingevabalt, nagu võeti üle Ukraina soomuskaatrid Kertši väinas...
Kui ei taha aru saada, siis muidugi seda ka ei juhtu...

Mitu aastat sõdiva Ukraina võrdlus ei ole pädev. Akf MH kirjeldas olukorda, kus aressiooni (veel) ei ole, kuid midagi on vaja teha. Kas Borja ei lugenud teksti ja tulistas puusalt?
Kui toimub laeva ülevõtmine, siis see on juba selge argessioon ja signaal, mida fikseerida ning mille alusel on võimalik liitlaste sekkumine.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Soovitan Borja asja ... kohatu kommentaari tähelepanuta jätta. :)
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Ma arvan, et see on enam-vähem selge, et päris ilma alusteta ei ole võimalik tuvastatud merepilti luua. Selge on ka see, et KV peaks sellise võimekuse kasuks mingitest asjadest loobuma, sest ressurss on piiratud. Teisalt olemasolevad PPA alused ei sobivat mitmetel põhjustel, kuigi takistused paistavad pigem tehnilised või siis seadustest tulenevad. Kumba on lihtsam lahendada? Ja kui KV peaks selle nimel millestki loobuma, siis mis need oleks?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:Mida teha siis, kui niigi pinevate poliitiliste suhete ajal, istub rannikust 13 miili 70m või 120m naaberriigi sõjalaev. Vahepeal tuleb see territoriaalmerre, võib olla isegi vabandab või sogab mingist tormivarjust, rikkis masinast või navigatsioonivahendist. Aga riigis on vahepeal sidehäired, laev saaks vajadusel anda oma relvadest tuld, panna dessanti, veesata miine ... Millega teda mõjutada või "tüli norida"? Paned EuroSpikega paugu ära? See lastakse tõenäoliselt enne laevani jõudmist alla ja saad süüdistuse kallaletungis ka veel. Lased rohkem rakette? Saad pihta ja ... süüdistuse vigastatud laeva ründamises. Radaril näed teda pidevalt. Vahepeal isegi kaameraga. Lennuki või UAV võid saata. Aga mida ta seal teeb, seda sa ei tea. Ja tüli norida pole ka millagagi. Tegelikult PPA 49m Raju ju on. Aga see pole mõeldud (relvastatud, õpetatud, sidestatud, kaitstud, mehitatud, volitatud, liitlaste poolt julgestatud) sõjalaeva kiusama. Põhimõtteliselt saab seda kõike Rajuga teha. Põhimõtteliselt.
Või siis on üldse rahuaeg. 100m "teaduslaev" küsib tormivarju kuskil saarte vahel. Või hoopis remonti pukseeritav 100m sõjalaev. Meri on nagu peegel. Keelduda ei saa. 48h hiljem laev lahkub. Radaril olid need laevad peaaegu pidevalt. Aga mida nad tegid, seda ei tea.

Minu arvates peaks sellistel juhtudel riik oma sõjalaeva sinna kõrvale saatma.
Tsiteerime siis kogu HEREMi mõttekonstruid - "oma riigi sõjalaevaga" (et mart ei kahtlustaks mind lugemisoskuse puudumises) :|

Toimub kõik see, mida HEREM üleval kirjeldab - ja "oma riigi sõjalaev" saadetakse "kõrvale vaatama".
Vastane initsieerib seepeale mõned "mainila lasud" ning instseneerib mõned "metallistid" - kokkuvõttes "oma riigi sõjalaeva" vee peal enam ei ole (või on arestitud ja suundub uue meeskonnaga Kroonlinna) ning äksjön areneb edasi nii nagu vastane seda kavandas.

Ning oli siis juba sõda/agressioon või oli veel õnnis rahuaeg a la 1939 - ei mingit vahet.
Nagu venelast üldse huvitaks, kuda HEREMi püüdlikkandiline staap seda "sõja/rahu olukorda" parajasti defineerib :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Sama võib ju väita ükskõik kelle või mille kohta, kellel on esmakontakt agressoriga.

Piirivalvepost, mis on ettevaatamatult piirile rajatud, võetakse ju lihtsalt üle.
Jagu, kes läheb kahtlast tegevust uurima, võetakse ju vangi.
Ja nii edasi.

Esimesel asjal, mis agressori teele jääb, läheb ikka suure tõenäosusega kehvasti.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mingi laevuke avamerel "üle võtta" ja võõral territooriumil "jagu vangi võtta" ei ole võrreldavad tegevused - "domeenid" on liiga erinevad :mrgreen:

Sestap ei ole ka su väide pädev.

Võin ka lihtsamalt öelda - ei ole mõtet panustada "domeeni", kus sul puudub igasugune lootus midagi ära teha.. panustada tuleb sinna, kus ollakse tugevad :|

Lihtne.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Borja kirjutas:. . . panustada tuleb sinna, kus ollakse tugevad :|
. . . , et vastane saaks juba eos oma plaani meie nõrkuse vastu üles ehitada.

Kle, Borja, kirjuta millestki muust.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline