www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 14 Apr, 2021 4:20

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3731 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234 ... 249  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Veebr, 2021 20:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 347
URR kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:
1. Minu mälu mööda oli mereväe taasloomine 1.juulil 1993. See on üle ühe inimpõlve tagasi. Kas endiselt oleme faasis, et üksikud mereväelased tegelevad juhuslikku laadi teoretiseerimisega? Üks lehekülg teksti päevas on keskmisele kirjanikule täitsa jõukohane. Kas ei tuleks mõni rahvakirjanik palgale võtta, saaks kirjatöö valmis? Võib ju proovida? :D

Kui ma 1998. aastal mereväkke aega teenima läksin, oli mereväe staabiülem endine reisilaeva kapten ja taksojuht. Miinilaevade divisjoni ülem oli tsiviilmeremees. Baasiülem oli miilits. Kahjuks ei mäleta, mis taustaga oli mereväe ülem, aga ülejäänud kaader oli enamasti sama kummaline. Haritud ohvitseride koolitamine ja nende aju kasvamine võttis aega. Kuigi plane tehti (ja jäeti riiulile) juba palju varem, on tõeline analüüs pigem viimase 10 aasta teema. Tuleb ka arvestada,et mereväelasi on väga vähe. Analüüs toimub, aga selle tulemusi ei avaldata “Sõduris” või “Kaitse Kodus”, pole see foorum.


Jah, viidatuga nõus. Mõned ajad tagasi sai mõtiskletud selle üle, et mis määrab organisatsiooni edukuse. Lihtsakoelise mõtte-eksperimendi ulatuseks oli kolm väeliiki – maa-, mere- ja õhuvägi. Kõige muu kõrval jõudsin samale tõdemusele – organisatsioonikultuur (väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum) on neis kolmes aja jooksul olnud üpris erinev. Viisi, kuidas ühes või teises kohas midagi tehakse, selle kujundavad aja jooksul inimesed. Seda kõike saab mõõta ja uurida. Ma seda teinud ei ole, seega siinkohal veendunult oletan, et mis tulemused oleksid põhjalikumal uurimisel välja koorunud. Üldiselt nõus Sinu tooduga, mereväe tänast staatust ja saatust on tugevalt mõjutanud 90ndate valikud personalipoliitikas. Nii mõnedki halvad tavad ja tänaseni edasikandunud kehvad tulemused said alguse soovimatusest ridu puhastada.


URR kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:
3. Üks 21. sajandi tunnusjooni olevat „kohesus“. Sel ilmingul on olnud oma mõju teoretiseerimise tsüklile. Kohesus oma par excellence kujul mereväe osas sai ilmsiks viimasel sügisel, kui nägime kuis riigikaitse-eelarve vaidluste käigus tõmmati kübarast välja laevatõrje ja meremiinid. Nii näemegi, et nahkses tugitoolis piipu popsides teooriast kõnelda pole enam kellelgi ammu aega. Sellega võib arvestada ilmselt edaspidigi.

Ma ei ole „kohesuse“ mõistega kokku puutunud. Guugeldasin ja pole kindel, kas sain õigesti aru. Mõttekäik (eeldusel, et ma sain õigesti aru) on igatahes intrigeeriv ning väga aja- ja asjakohane. Nii siin foorumis kui ka strateegilisel tasemel kiputakse tõesti vahel kübarast igasuguseid asju välja tõmbama.


„Kohesuse“ mõiste laenasin saksa filosoofia uue laine ühelt huvitavamalt autorilt Richard David Prechtilt. Kui googeldasid, siis loodetavasti ikka saksa keeles. Kuid vaevalt see „kohesus“ tema originaalne mõte on, sest teine 21. sajandit iseloomustav tunnusjoon on elamine „lõika ja kleebi“ kultuuris. Lõika ja kleebi mõttest rääkis 2004. aastal juba Lawrence Lessing, USA õigusteadlane ja autoriõiguste teemal kirjutav arvaja.
Mõistet „kohesust“ defineerib Precht järgmiselt: „Klient tahab kõike ja nimelt otsekohe. Ta on laisk ja läbematu.“ Umbes niisama mõttelaisk ja kärsitu kui üle ilma kõige kuulsam Donald. 140 tähemärgi sisse – mis tõsi küll, tõusis vahepeal 280 märgini –, mahub kogu maailm. Lõpuks visati Donald, ja just ei millegi muu kui just mõttelaiskuse ning kõige sellest tuleneva pärast, säutslast välja. Mujalt samuti. Vist isegi visatakse ajaloost välja. Siit teemaviide igaleühele edasimõtlemiseks #tühistamiskultuur ja #vaenukõne ning kust need piirid jooksvad. Siin on põhjust sügavamalt mitme nurga pealt mõelda.

Teooriast ja teoretiseerimisest veel üks mõte.
Teoorias on kommunism hea asi, kui eranditult kõik katsed seda praktikasse rakendada on andnud kohutava tulemuse. Seega näidet kasutades, siis äkki ei ole viga mitte rakendamises, et oleks kuidagi halvasti rakendatud, vaid juurprobleem on teoorias. Teooria oli ja on läbinisti vale. Kuid kuidas see mereväega seondub?
Mereväel on valmis saanud mitu teooriat millele viitad (mõned vähem tähelepanu saanud olla tegelikult veel). Otsustajad pole senini tahtnud midagi otsustada nende alusel. Nii võib küsida, et äkki on valmis saadud teooria, mis teoorias tundub küll õige, kuid on sobimatu meie praktilistele oludele ning otsustajad, õppinuna eelnevas näites toodust, targu hoiduvad vale teooria rakendamisest? See on üks seletus. Tunnistan, et küllaltki uperpallitav. Teine seletus, pisut maisem, on ka.

Nii nagu majandusteoorias üritati turgu pikalt seletada läbi ratsionaalsuse paradigma, mõisteti viimaks, et vähemalt sama oluline on asju seletada läbi inimese emotsionaalse käitumise. Rohkem on seda teemat käsitlenud nobelist Kahneman. Tema mõtteid maksab uurida. Omal kombel valas ta teooriasse juba üle pool sajandit tagasi ühe täna kõlanud mõtte hommikustest sõdurijuttudest kaitseväe juhataja ja ühe asjaliku sõduri vahel. Sõdur küsis, et mis on kindrali ametikohal kõige raskem. Kindral mõtles hetke ning arvas, et mida kõrgemal oled seda raskem on valida ratsionaalse eesmärgi ja inimeste soovide ning lootuste vahel. Umbes nii see dialoog kõlas. See sama oli nobelist Kahnemani üks oluline järeldus kui ta uuris majandusteooriat ning otsuste langetamise protsessi. Inimesed ei ole ratsionaalsed. Otsused ei saa olla alati täiuslikult ratsionaalsed. Mulle tundub, et seda tahku tasuks valminud mereteooria põhjal otsuste ootamisel tähele panna.

Tuues sisse sedasorti diskursuse muutub palju mõistetavamaks, miks teoorias väljapakutud häid asju pole tahtmist kellelgi praktikasse rakendada ja kui rakendatakse, on tulemus mitme otsustaja jaoks vastuvõetamatu. Merevägi vaatab asju oma komandosillalt. Peabki vaatama, kuid vahel võib proovida vaadata asju näiteks siseministri sillalt. Perspektiiv muutub kohe avaramaks.

Kolmandast seletuses – raha rakursist vaadatuna – olen eelnevalt juba pikalt kirjutanud.
Üks asi millega ma muidugi ei nõustu, on väide, et raha ei ole. Raha oli kaitse-eelarves näiteks lõppenud aastal üle 600 miljoni. Seda on rohkem kui mõistust või oskust antut viimseni sendini targalt ära kasutada. Raha on mõistusest umbes 5% rohkem. Seda võib väljendada teisel - ülal viidatud viisil - emotsioone on ratsionaalsusest rohkem. Kuid võibolla on mõtte- ja niisama laiskust hoopis rohkem. See pole nüüd muidugi veel katastroof, kuid mõtteainest on. Kasvõi mereväe tuleviku koha pealt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 24 Veebr, 2021 21:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5421
Kriku kirjutas:
...Kaabli otsas lendavat allveelaeva on tõesti raske ette kujutada.


fa-fa-fa. Kaabli saab ära heita, kui allveelaeval on vaja rannikumeres ülesandeid täita. Point sellise asja puhul olekski selles, et senikaua, kui allveelaevakene (antud kontekstis) ei liigu aktiivse sihtmärgi poole, ei tegele tuvastamise vms.-ga, saab see istuda kaabli otsas ja tagada oma energiavarustuse ilma diisli põletamiseks pinnale tõusmata. Probleemid on mujal - enamasti on (arvuta, kuidas tahad) soodsam kasutada hulgi CAPTOR tüüpi torpeedomiine selmet, selliseid vähetõhusaid allveesõidukeid kasutada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 10:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31758
Tsiteeri:
võib-olla saaks loobuda isegi Trummi-paatidest?
rääkimata suurematest alustest ,mis lastaks tõsise madina korral vanarauaks esimese pooltunni jooksul.


Trummipaatide idee põhineb kurval tõsiasjal, et meil on vajalik ka isikkoosseisu ja relvastust üle vee liigutada. Põhjamaades tehakse seda üldiselt mitte suure (ja heaks sihtmärgiks) oleva dessantlaevaga randa sõites, vaid suure arvu väikeste aluste massiga, mida on keeruline hävitada. Sealt edasi oli väike loogiline mõttekäik, et kas sinna saaks panna ka laevatõrje raketid. Või meremiinid. Minuarust saab. Arvuliselt suured, kuid "raketivabad" trummipaatide laevastikud on Soomes ja Rootsis olemas (Rootsis nt CV90 160 tk).

Igasugu kontseptuaalse mõttearenduse idee on tegelikult õige. Ka siis, kui ei jõuta kuskile välja. Lihtsalt kui me tahame vastast merel võita (kasvõi tõrjevõidu kujul), ei piisa sellest, et me sõdime analoogselt ja analoogsete riistadega, ainult jõud on 10x väiksem. Sellises lahingutegevuses hakkab maksma summaarne tulejõud ja väiksema omanik kaotab. Võit saab tulla vaid siis, kui teeme midagi nii, et vastane selle vastu hästi ei saa. Mereväelased kahjuks visioneerivad siin sellist sõda, mida me oleme suutelised võitma vaid koos liitlastega. Üksi me seda ei võidaks. Võita saab asümmeetriliselt, irregulaarselt ja ebatraditsiooniliselt.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 488
strateegiline sõdur kirjutas:
Nii võib küsida, et äkki on valmis saadud teooria, mis teoorias tundub küll õige, kuid on sobimatu meie praktilistele oludele

Ju vist. 2020. aasta merelise ressursi töörühma lõppraport tõdeb:
Tsiteeri:
Kolme põhiprobleemi lahendamiseks ja samal ajal sünergia leidmiseks tuleks merel tegutsevad riigiasutused konsolideerida kas üheks või kaheks organisatsiooniks. Töörühmas [loe: asutuste vahel, keda töörühma liikmed esindasid] puudub aga konsensus sellise alternatiivi kohta.

Eelmine kaitseminister:
Tsiteeri:
Kõige soodsam variant ja kõige mõistlikum variant väikeriigi puhul oleks muidugi laevastike ühendamine. Seda on proovitud teha /.../ üheksakümnendate aastate algusest peale, kui meil esimesed laevad tulid. Seda ei ole kunagi õnnestunud teha. Me võime öelda, siin on ametkondlikud takistused ja nii edasi.

Ehk lahendust on nähtud, aga “olud” ei võimalda seda teed minna.
strateegiline sõdur kirjutas:
Otsused ei saa olla alati täiuslikult ratsionaalsed. Mulle tundub, et seda tahku tasuks valminud mereteooria põhjal otsuste ootamisel tähele panna.

Absoluutselt nõus ja olen seda mõtet ise mereväelaste hulgas levitanud. Muigega suul Dilberti koomiksi turris juustega bossi tsiteerides: “Visionäär(id) on oma töö teinud. Kui kaua läheb praktilise lahendusega?” (Bossi visioon oli luua toode, mida kõik osta tahaksid ja mis konkurendid pankrotti ajaks.)
Kokkuvõttes on kurba tegelikkust väga täpselt kirjeldatud. Hädapärane lahendus ongi eelpool mainitud riiulil ootavad poolfabrikaadid: kui koheselt midagi kübarast välja tõmmatakse või raha ootamatult üle jääb, on vähemalt võimalik öelda, kas see või teine projekt vähemalt teoreetiliselt pusletükina suurde pilti sobida võiks.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31758
Täna pole laevastike ühendamisel PPA-l kuskile kiiret, sest laevu saab (veel) osta EL abi korras, kus tuleb ise maksta väike osa.
Selle raames on enamik laevu ju üsna uued.
Kiireks läheb siis, kui need on väsinud ja EL abivahendeid enam pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 488
Kapten Trumm kirjutas:
Mereväelased kahjuks visioneerivad siin sellist sõda, mida me oleme suutelised võitma vaid koos liitlastega. Üksi me seda ei võidaks. Võita saab asümmeetriliselt, irregulaarselt ja ebatraditsiooniliselt.

Kriitika on õige, aga väidan, et vastalised pole visioneerinud, kuidas sõda võita, vaid kaotust asümmeetriliselt, irregulaarselt ja ebatraditsiooniliselt edasi lükata. Kusjuures osa meetmeid muudaks liitlastega koos tegutsemise ja sel moel võitmise keerulisemaks.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23886
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Mereväelased kahjuks visioneerivad siin sellist sõda, mida me oleme suutelised võitma vaid koos liitlastega. Üksi me seda ei võidaks.
Sama käib ka maaväelaste kohta.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31758
Maaväes oleks me sellele eesmärgile palju ligemal. Merel on sinna veel terve kosmos minna.
Maismaal suudaks me (kui tõesti totaalne ebaõnn pole) vastase panna ikka mõneks ajaks saapapaeltel talluma.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:40 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 23886
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Maaväes oleks me sellele eesmärgile palju ligemal.
Nojah, kui autoga ida poole sõitma hakata, siis jõuab Päikesele iga kilomeetriga ligemale.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 12:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31758
Meil on täna olemas võitlusvõimeline maavägi ja maastik õnneks soosib meid, mitte vastast. Siin suudame osutada vastupanu mõnda aega ja valusalt. Ehk mingi heidutus on. Merel ei suudaks me täna ise mitte midagi ära teha. Päris suur vahe.

Talvesõjas tahtis Stalin ka 2 nädala pärast paraadi Helsinkis pidada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 13:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 31758
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Mereväelased kahjuks visioneerivad siin sellist sõda, mida me oleme suutelised võitma vaid koos liitlastega. Üksi me seda ei võidaks. Võita saab asümmeetriliselt, irregulaarselt ja ebatraditsiooniliselt.

Kriitika on õige, aga väidan, et vastalised pole visioneerinud, kuidas sõda võita, vaid kaotust asümmeetriliselt, irregulaarselt ja ebatraditsiooniliselt edasi lükata. Kusjuures osa meetmeid muudaks liitlastega koos tegutsemise ja sel moel võitmise keerulisemaks.


Oled valesti aru saanud.
Väikeriik superiigi vastu 1:1 saab parimal juhul taotleda operatiivtasandi punnseisu, kui see saavutada, võib see juba võit olla.
Lihtsalt lahendused, mida MeV inimesed pakuvad, toovad kaasa iseseisva kaitsevõime tingimustes merel kaotuse vähem kui 24 tunniga.
Selles ma olen üsna kindel, et ükskõik millistel asjaoludel meil maismaal 24 tunniga kaotust küll saada ei õnnestu.
Ajakulu, mis vastasel kulub nende mõne aluse hävitamiseks.

Pakutud lahendina pean silmas seda "sensorid ja relvad samal platvormil" ehk pealvee sõjalaeva pealvee tõrje võimega.
Sellega ma olen nõus, et ma lükkaks asümmeetriliselt kaotust edasi, aga see aeg on kõvasti pikem kui kulub vastasel näiteks 4 Hamina hävitamiseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 13:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10640
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kriku kirjutas:
Nojah, kui autoga ida poole sõitma hakata, siis jõuab Päikesele iga kilomeetriga ligemale.

Kehtib ainult kuni keskpäevani. Sellest edasi pead hakkama läände sõitma 8)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 13:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5802
Tsiteeri:
Teoorias on kommunism hea asi, kui eranditult kõik katsed seda praktikasse rakendada on andnud kohutava tulemuse.

Eks teooria oligi õige, lihtsalt inimesed olid valed. :lol:

Mis puudutab MeV spetsialistide teooriaid, siis mõnes asjas võib loomulikult nõus olla, kuid nende rakendamise poole pealt kipub lõpuks ikka vist nii minema nagu alati - rahakott tühi ja välja tuli kalašnikov. Sellega ei tähelda ma mitte MeV spetsialistide kompetentsi puudumist või midagi muud sellist, vaid lihtsalt seda, et ka parimate ideede rakendus kipubki paljude (sh. ebaratsionaalsete) detailide taha jääma. Näiteid polegi vist mõtet tuua, sest igaüks leiab neid oma elustki.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 13:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5421
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Teoorias on kommunism hea asi, kui eranditult kõik katsed seda praktikasse rakendada on andnud kohutava tulemuse.

Eks teooria oligi õige, lihtsalt inimesed olid valed. :lol: ...


- offtopic on - Ehk siis tegelikult kenasti irooniasse pakendatuna on edastatud sõnum, et kommunismi puhul pole isegi teooria "hea asi", mida on ka akadeemiliselt korduvalt näidatud. - offtopic off -


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2021 13:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 465
Tsiteeri:
iseseisva kaitsevõime tingimustes
Kas mitte ei sea akf. praegu omavolilisi piiranguid? Kui näiteks pakuksid mereväelased välja NATO juhatuse all oleva ühendeskaadri, mis koosneksid läänemereriikide alustest (Poolast Eestini ja rotatsiooni korras ka lisaks näiteks sobivatest alustest mujalt) ning mille vastutusala olekski Kaliningradi ja Peterpuri vaheline rannikumeri, siis seda peaks riigikaitselisest aspektis kaaluma ja uurima. Sest pakutav hüve - tugev heidutus ja õigesti mängitud kaartide korral ka võit Balti laevastiku üle - kaalub üles trummipaatide "iseseisva kaitsevõime tingimustes" kaotuse 24 tunni asemel 72 või 96 tunniga. Väide, et 1-3 EKV enda laeva ei saaks kogu Balti laevastiku vastu, ei päde, sest need oleksid mõelduna osaks tervest süsteemist. See oleks sama totter argument, et Tallinna Malev ei suuda üksi Vene vastu midagi, seega peame kinni panema.

Nüüd, raha puudus ja asjade kallidus - see on juba parem argument. Aga hind oleks ka isegi trummipaatidel.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3731 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234 ... 249  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt