Merevägi ja rannakaitse

[paharet]

Olgem ausad, Mistrali värk on rohkem poliitiliste kui sõjaliste tagamaadega.

Keegi ei veaks seda Eesti ranniku äärde, nalja teete ? Asi maksab pool miljardit Eurot.

Selleks, et dessant maha panna peab ta olema rannikust paar kilti.

Rauda millega seda rannikult põhja lasta jätkub 155mm, 122mm ja 105mm. Rääkimata tagasilöögita kahuritest ( 90 ja 106mm, mida peaks meil mingi 150tk olema ) + MILAN ja MAPATS.

See ei ole mingi WW2 aegne soomustatud lahinglaev, kujutan ette, et 6 - 7 122mm tabamuse järel on kaks meie kaitse -eelarvet põhjas.

Selleks,et kopteritelt ja maabumisalustelt eelosad maha panna ei pea "Mistral isegi meie teritorjaalvetesse tulema.Ja muu osa pannakse alles siis maha kui rannik on vallutatud ja meie kahurid enam ohtu ei kujuta.

[Xender]

Jah, kuid seal ei oma Mistral mingit tähtsust - koperid võivad tulla ka Kaliningradist. Kui meie maavägi on raanikul ja omab natukese teise "mistrali" kattet, ei ole kopteridesandi ega ründelennuväe oht väga suur.

Ühesõnaga Mistralit võidakse siis kasutada, kui kõik on juba ära otsustatatud.

Mistrali kasutamine eeldab täieliku kontrolli õhus ja dessantala vallutamist nii 20 - 30 km ulatuses, ehk siis päris suurt meredessanti.

Millega kaob ära jälle Mistrali mõtte.

Mistral on plekklaev, 122mm mürsk jätab laeva paradasse vähemalt ruutmeetrise augu. 155 või 122 TT kobarmoonaga on ta aga täielik sõel peale patarei tulelööki.

[Kilo Tango]

Mistral on plekklaev, 122mm mürsk jätab laeva paradasse vähemalt ruutmeetrise augu. 155 või 122 TT kobarmoonaga on ta aga täielik sõel peale patarei tulelööki.

Neid ruutmeetreid on Mistrali pardas u. 3000 tükki. Pealvee osasse tekkiv ruutmeetrine auk ei mõjuta laeva ujuvust. Suurema augu tekitaks ehk HESH/HEP mürsk aga antud kontekstis ilmselt vahet poleks.

[tommy]

[Suured sõjalaevad kannatavad pealveeosa damaget päris kenasti. Mina küll ei usu, et 6-7 122mm laksuga Mistrali ujuvust oluliselt kahjustada suudetakse kui just moonalattu ei lajatata.

Ühte Briti hävitajat ei kupatanud Falklandil põhja mitte lõhkemata "Exocet"-ist jäänud auk, vaid selle tagajärjel tekkinud tulekahju.....

[szultz]

b) Tallinn-Helsingi on 80 km ja juba poole peal on 40 km, ei usu, et nii kaugele jääks kui peab taktikalisi ülesandeid täitma. Ta oleks regulaarselt FH70 tuleulatuses ja sellega on nö arvestatud kuna vastaspoolel "selleks ajaks" pole õhus toimuva üle kontrolli.

Meie FH-70-e effektiivne tuleulatus jääb kuskile 17-20 km vahemikku, maksimaalsel laskekaugusel (24 km tavamoonaga) on hajuvus juba väga suur.
Suurendatud lennukaugusega BB (base bleed - ca. 30 km) või RAP (rocket assisted projectile - ca. 40 km) mürske meil ei ole.

Xender
Kobarmoon kahjustaks ainult tekiehitisi, leava 'sõelapõhjaks' laskma ta ei ole suuteline. Laeva tuleks lasta viitega lööksütikuga HE mürsuga et viia plahvatus laeva sisemusse ja põhjustada talle nii enim kahju.

[Xender]

3X D 30 suudab esimese minuti jooksul läkitada umbes 25 mürsku. TT kobarmoon on täiesti olemas - lööb läbi 70 - 110mm soomust - tekki saab korralikult segi kammida.

Küljepardasse saab läkitada muud kraami.

See teeb laeva ikka päris auguliseks. Muuseas, ruutmeetrine auk küljepardas - veepiiril uputab asja üsna kähku. Asi on põhimõtteliselt kõige tavalisem kaubalaev.

Falklandil lasti enamik laevu üldse põhja mingite väga kergete tiibrakettidega, millest pooled isegi ei plahvatanud.

Venelased aga ei roniks sellega kunagi sõtta, nagu ütlesin asi maksab 500 miljonit Eurot ja kui põhja lastakse on väga suur propagandalöök.

Näiteks Gruusia sõjas ei kasutatud ka ei T90, BMP 3 või muud uuemat tehnikat, sest põlev T90 mõjub halavasti propagandale.

[maanus]

Kui paksust materjalist üldse on selliste "kaubalaevade" pardad?

[szultz]

3X D 30 suudab esimese minuti jooksul läkitada umbes 25 mürsku. TT kobarmoon on täiesti olemas - lööb läbi 70 - 110mm soomust - tekki saab korralikult segi kammida.

Kobarmoon (ICM) on väike kumulatiivpuss, soomust ta võib ju läbistada, aga jätab ainult paarisentimeetrise augu seejuures. Tanki/soomuki meeskonna muudab ta võitlusvõimetuks seetõtu, et kuna tanki/soomuki sisemus on väike, hermeetiliselt suletud ruum. Ja järsk rõhu ning temperatuuri tõus lööb meeskonna rivist välja. Kui aga näiteks tabada suuremat ruumi, siis kui sa just kumulatiivjoale võrdlemisi lähedal ei ole, ei põhjusta see ka isikkoosseisule mingeid kaotusi.
Soomustamata laevapardast lendab 45 kilone mürsk (FH-70) kineetilise energia abil ilusti läbi. Ligi 12 kg trotüüli plahvatus paari-kolme meetri sügavusel laeva sees suudab arvatavasti lisaks muule ka laeva pardasse korraliku augu lüüa.

[Xender]

Ma pidasin selle kobarmoonaga silmas seda, et paari mürsuga annab laeva tekkil oleva meeskonna, helikopterid ja muu varustuse suht lahingvõimetuks muuta.

Minu teada annab seda mürsku ka nii sättida, et kobamoon puistub laiali laeva sees.

Loomulikult fugassmürsk on uputamiseks parem, kui hakkata pardasse auku tegema.

Anyway - point on ikkagi samaks, et kolme D 30 kahuriga annab umbes minuti jooksul see laev põhja saata väga edukalt.

[mutionu]

Ma ei usu kuidagi, et laeva konstruktorid on arvestanud, et laeva ei taba mitte kunagi mitte midagi. Pigem vastupidi. Samuti ei usu ma, et sellist laeva saadetakse meie rannikule ihuüksi, ikka lennukite katte all. Siis ei lase rannal keegi kahurit.
Peale kõige muu on see Mistral ju dessantlaev. Dessanti tehakse ikka ootamatult mu meelest, seega aega kahureid kohale vedada ei jää.

[Kilo Tango]

...
Falklandil lasti enamik laevu üldse põhja mingite väga kergete tiibrakettidega, millest pooled isegi ei plahvatanud.

...

See Falklandil kasutatud "väga kerge" tiibrakett kandis nime Exocet ja selle pardal on 165 kg lõhkeainet.

[toomas tyrk]

Exocet'ga uputati vaid 2 laeva Falkalndi konflikti ajal. Neist ühel juhul see 165 kg ei plahvatanud. Laeva uputamiseks piisas raketi süüdatud tulekahjust.

Enamus brittide laevu lasti põhja ning vigastati hoopis täiesti "lollide" 1000-naelaste lennukipommidega. Et asi veel iroonilisem oleks - neist ka suurem osa ei lõhkenud. Nii et tegelikult lihtsalt 450 kg kaalunud rauatükiga...

Falklandi konfliktist on olemas ka täiesti eraldi teema
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 262#154262

[Kilo Tango]

Exocet'ga uputati vaid 2 laeva Falkalndi konflikti ajal. Neist ühel juhul see 165 kg ei plahvatanud. Laeva uputamiseks piisas raketi süüdatud tulekahjust.

Peamine põhjus Sheefeldi hukkumisel oli küll vist tõsiasi, et rakett lõhkus elektrigeneraatorid ja veesüsteemi, mistõttu polnud meeskonnal mitte mingeid vahendeid laeva kustutamiseks. Aga ma ei tea falklandi sõjast suurt midagi.

[Kapten Trumm]

Olgem ausad, Mistrali värk on rohkem poliitiliste kui sõjaliste tagamaadega. Keegi ei veaks seda Eesti ranniku äärde, nalja teete ? Asi maksab pool miljardit Eurot. Selleks, et dessant maha panna peab ta olema rannikust paar kilti..

USA kasutab sarnaseid USMC laevu nii, et laev asub väljaspool visuaalse nähtavuse kaugust rannikult. St meil oleks välistatud igasugune meile praeguselt jõukohane tuletegevus baaslaeva vastu.

Rauda millega seda rannikult põhja lasta jätkub 155mm, 122mm ja 105mm. Rääkimata tagasilöögita kahuritest ( 90 ja 106mm, mida peaks meil mingi 150tk olema ) + MILAN ja MAPATS.

Paberi jätkub, aga kas need jõuaksid ka reaalselt kohale? Meil on ainuüksi maabumiseks sobivat rannikut 200 km ringis. Teiseks meil olevad suurtükisüsteemid ei ole radarjuhtimisega ja nad ei suuda tabada ei väljaspool nähtavust ega ka liikuvaid objekte. Samuti puudub suurtükiväelastel igasugune väljaõpe selliste ülesannete täitmiseks. Nimetatud suurtükisüsteemidest sobib rannakaitse rollis ainult D-30, kuna see on algselt mõeldud ka TT kahurina kasutamiseks ja sellest on võimalik mitmes suunas otsesihtimisega paugutada.

Sellisteks asjadeks on olemas eraldi suurtükisüsteemid, nt venelaste 130 mm rannakaitsesüsteem Bereg. Pealegi võib arvata, et laeval baseeruvad ka lahingukopterid ja nende piloodid vaevalt et lahingut telekast vaatama hakkavad. Siia juurde võib veel lisada ka sõjalise rannakaitse radarivõrgu puudumise Eestis - olemas on Schengeni raha eest ostetud piirivalve radarivõrk, mis koosneb tsiviilradaritest (segamiskindlus jm kaheldav) ja mida Schengeni nõuete tõttu ei julge Eestis keegi sõjalistel eesmärkidel kasutada - samal põhjusel ostetakse meil topelt koptereid, sest üks ametkond teisele ei anna ja kardetakse Schengeni sanktsioone.

Kuni 5 km lennukaugusega TT rakettidest pole mõtet fantaseerida. Esiteks on selliste laevade eelis nt Ropucha vms laevadega see, et nad ei tule otse rannikule, vaid jäävad eemale. Teiseks on olemas igasugu suitsukatted ja asjad. Ja ka nendega on sama probleem (ehkki kergem) - olla õigel ajal õiges kohas.

Tagasilöögita TT kahurid on üldse nali - laskekaugus well 1 km alla. Lisaks on kõikide TT kumulatiivmoonade purustusvõime üsna pisike.

Kokkuvõtvalt on Eesti võimekus reaalselt (st ka siis kui pole tegemist õnneliku juhusega) sellise laeva vastu midagi teha ümmargune null. On kaks võimalust - kas luua endale mingi võimekus (olen siiani arvamusel, et kui me räägime igasugu "tõrje" hädapärasest võimest, on seda kõige odavam teha lennukite abil) või loota teiste abile.

Ja veelkord oma relvad vs NATO abi - miks soomlased ei paanitse meedias selle Mistrali teemal? Aga seepärast, et Soome suudab selle laeva ka täna, praegu lihtsalt põhja lasta ja seepärast pole igasugu tarkadel põhjust juba 2 nädalat ajalehes hädaldada. Vähem möla, pikem samm.

[Kapten Trumm]

Exocet'ga uputati vaid 2 laeva Falkalndi konflikti ajal. Neist ühel juhul see 165 kg ei plahvatanud. Laeva uputamiseks piisas raketi süüdatud tulekahjust.

See on medali üks külg. Teine külg on Exocetide arv, mis Argentiinal õnnestus sõja alguseks kätte saada. Üldiselt ollakse arvamusel, et Argentiinal õnnestus sõja alguseks endale saada kõigest 5? raketti neist kolm lennukilt lastavat AM38't ja kaks maismaalt/laevalt lastavat MM38't (neid kasutati autole paigaltatuna Port Stanley's). Viimaseid igal juhul oli tegemist üksikute rakettidega ja seepärast ka Sea Etendard'ide rünnakud peagi lõppesid - sest polnud enam rakette ja käiku läksid "raudpommid". Mis tõi kaasa kohutavaid lennukite kaotusi. Ja Sea Etendard oli kõige kaasaegsem lennuk, mis Argentiinal oli ning neid arusaadavalt turmtulle ei saadetud.

Oletame, et see 5 või "mõned raketid" (mida kaudselt kinnitab ka rünnakute arv) on õige - nende rakettidega uputati siis 2 laeva (HMS Sheffield 04 mail ja Atlantic Conveyor 25 mail. Lisaks vigastasid argentiinlased nende maismaalt lastavate Exocetidega 12 juunil HMS Glamorgan'i, kus vaid juhus päästis laeva (rakett tabas valet kohta), kuid laev muutus lahinguvõimetuks.

Tulemused siis
5 või mõned kulutatud raketid
1 uputatud suur sõjalaev
1 uputatud suur transpordilaev
1 vigastatud suur sõjalaev
0 kaotatut lennukit (raketikandjat) ja tõenäoliselt null inimkaotust raketi operaatorite hulgas.
+tohutud inglaste luure ja poliitikute pingutused vältimaks edasiste rakettide sattumist Argentiina kätte.

Mina nimetaks seda eredaks näiteks, kui efektiivsed võivad olla isegi üksikud kaasaegsed tiibraketid vaese riigi käes.