PV laevastikku dubleeriva kahuripaatide divisjoni soetamisel ei näe sügavamat mõtet. Iseseisva kaitsevõime kontekstis kasutegur väga väike ja vastasel on antud ohtu lihtne nullida.
Minu seisukoht ei ole "ei mingeid laevu". Lisaks ei arva ma ka, et peaks mereväe kinni panema. Merevägi peaks lihtsalt tulema sealt pilvepiirilt maapeale tagasi ja suhestuma iseseisva kaitsevõimega nii, nagu see väikeriigile kohane on. Mis tähendab eelkõige maaväe toetamist kaldaoperatsioonidega ja dessanditõrjet/laevatõrjet lähivetes.
Kui aga silmas peetakse Haminat kui konkreetset relvaplatvormi, siis??? Kellega üldse vaidlus käib? Kust kohast tuleb see üsna suur loogikahüpe, et kui laevad mereväele, siis ainult Hamina?
Hamina on siinkohal kui üldmõiste, minimaalne tase, millest siin (ja ajakirjanduses) mereväelased (minu arvates) visioneerinud on. Parem midagi konkreetselt (millel on piiritletavad TTA-d, hinnasilt jne) kui mingi udu "multifunktsionaalsetest laevadest". Ilmselt taolisest alusest ei piisa, sest miiniveeskamise tarbeks on antud alus ikkagi väiksevõitu ega oma mingit erilist vaba mahtu/kandevõimet arvestatava miinikoguse pealevõtmiseks. Seepärast olid/ongi soome miiniveeskajad 1,5 korda suuremad (ca 80 m klassist) ja analoogsed tulevad ka soomlaste uued laevad. Lisaks on Hamina üks odavamaid omataolisi - üldiselt on pealveetõrje võimelised taolise klassi alused veelgi kallimad (200-400M eurot tükk).
Kui aga aktiivne pealveetõrje visioneeritud kujul ei ole realistlik osta, siis pole midagi teha, tuleb see tõrjepiir tuua rannale ligemale (loe muuta alused tagasihoidlikumaks) ja pole mõtet fantaseerida laevateede lahtihoidmisest Läänemerel, taoline võime on meile nähtavas tulevikus kättesaamatu.
Kas mitte eelmisel aastal ei jagatud katuserahadeks üle 30 miljoni euro, Raju maksis näiteks 16 miljonit. Ja paraku tuleb tunnistada, et praegune süsteem on ebaotstarbekas, seega tuleb vähemalt osa uusi laevu mereväele (tõsiselt tuleb ka arutada võimaluse üle, et kõik).
Antud näited PV laevade kohta (siin on räägitud ka värskelt ehitatud Kindral Kurvitsast) lihtsalt kinnitavad seda, mida eespool räägitud on, lihtsalt "kahuripaadid" on suhteliselt odavad (10-30 miljonit alus). Kui sinna lisatakse pealveetõrje rakettrelvastus, õhutõrje rakettrelvastus ning selle käitamiseks vajalikud sensorid-elektroonika, võib selle "aluslaeva" hinna korrutada arvuga 3 kuni 6. Kui nüüd lööb keegi lauale kaardi, et need laevad panevad miine ja tõrjuvad sedasi vastast, siis ma küsiks kohe, et kes neid miinipanijaid kaitseb miinide paneku ajal ja kes katab tulega miinivälju ülesvõtmise eest?
Antud riigilaevade programmi problemaatika on arusaadav, lihtsalt mina peaks jamaks mõtteks pidada kahte patrull-laevastikku, kes siis ikka selle asja eest vastutab? Kui küsimus on selles, et PV/VTA laevastik ei suuda tõrjuda väheintensiivset rünnakut seepärast, et laevad pole relvastatud, siis minuarust tuleb need relvastada, mitte uued laevad ehitada. Et PV laevastik pole relvastatud, on iseenesest kurioosne.
Politsei laevastik on aga silma paistnud kolme- või isegi neljakordse vähenemisega
Samamoodi on tegelikult vähenenud ka MeV laevastik ja täna olemasolevad alused pole mitte kõik merele minekuks võimelised. Näiteks suure õhinaga alanud Admiral Pitka projekt läks üsna kiiresti varjusurma ja seejärel vanarauda, samuti on väikselt muude aluste likvideerimine toimunud. Enamasti põhjusel, et alused on vanad (kes ikka uusi kingib), nende ülalpidamine kulukas ja vaevaline.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.