Merevägi ja rannakaitse

[Martin Herem]

Või kasutada olemasolevaid Sergeisid, mida me väidetavalt saime lademetes.

Kasutuskõlblikke 23mm relvi pole me kunagi saanud lademetes ja lihtsalt kuskile panemiseks pole neid ka täna.
Sergeidega laevade tõrjumine tundub mulle enam vähem sama halb mõte nagu D-30ga.

[nimetu]

Kasutuskõlblikke 23mm relvi pole me kunagi saanud lademetes ja lihtsalt kuskile panemiseks pole neid ka täna

Aga varuosadeks saime vist küll neid omajagu? Vähemalt kunagi ajalehtedes kirjutati küll, et Sergeisid tarniti rohkem. Palju vett on muidugi vahepeal merre voolanud.

Sergeidega laevade tõrjumine tundub mulle enam vähem sama halb mõte nagu D-30ga.

Ma arvan, et see peaks tegelikult enamusele siin selge olema.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sergeidega laevade tõrjumine tundub mulle enam vähem sama halb mõte nagu D-30ga.

Kogu see teemaarendus siin selle teemapealkirja all on kuidagi (kunstlikult?) ära hägustatud // rappa minemas

Sest küsimus EI OLE selles, kuda D30 või SERGEIga "laevu tõrjuda" - küsimus ON kogu aeg olnud selles, et täna ja praegu meie olemasolevate 48 x D30 vanarauda kandmine oleks kuritegu

Põhjendused a la "pole kuskil hoida jne" on õpitud abitus - ei muud.......
Ja niilihtne see ongi.

[nimetu]

küsimus ON kogu aeg olnud selles, et täna ja praegu meie olemasolevate 48 x D30 vanarauda kandmine oleks kuritegu

No siis on ju hästi, et täna ja praegu seda keegi ei teegi.

[Viiskümmend]

Kui Toomas Sildam kunagise EPLi staarkriminaalreporterina selle Iisraeli relvatehingu skandaali valla päästis ja puid all hoidis, siis oli ta üks keskseid väiteid, et Eestisse tarnitud Sergeid on vanad ning katkised trofeerelvad. Teema vaibus alles siis, kui IMI lubas trofeede asemel samas koguses uued Bulgaaria Arsenalist ostetud Sergeid asenduseks tarnida ja jätta ka varem tarnitud trofeerelvad Eestile. Kui see oli lihtsalt meediale tehtud lubadus ja IMI neid Bulgaaria uusi asendus-Sergeisid mitte kunagi tegelikult Eestile ei tarninud siis on jama lugu küll, topeltvalus.

[mart2]

Minu vanainimesemälu järgi ei olnud esimesed Sergeid mitte katkised, vaid jah, trofeerelvad, mis olid hooldatud ja ümberlaotud eri relvade juppidest.
Õige oleks, kui kõik kahuri osad tulevad tehasest täiskomplektis, kuid põhimõtteliselt töötavad ka siis, kui osasid on vahetatud. Küsimus on kvaliteedis ja töökindluses. Kas ja kui palju oleks mõjutanud ohutust, seda ei tea.

Kui kellelgi on täpsemad ja õigemad andmed, siis lükake ümber!

[toomas tyrk]

Sergeisid saadi tõesti topelt-kogus, kuna Eesti pool ei tunnistanud esimest tarnitud partiid vastuvõetavaks. Tegelikult on need või vähemasti enamus neist soomlaste abiga ka korda tehtud.

Et Sergeisid ei jätku tähendab pigem seda, et praeguse op struktuuri jaoks oleks neid veel rohkem vaja.

[Viiskümmend]

Kui kõik meie Sergeid ühtemoodi vanad on siis on pigem loogiline oletada, et ka bulgaarlased väärindasid lihtsalt trofee relvasid.

[Kapten Trumm]

Mul päris hea mälu ja lugemus, mis meil sõjandusest kirjutatakse.
Mereväelased on nendest patrull-laevadest ise visiooneerinud vähemalt kahes kohas, mida ma lugema olen juhtunud.
Ja juba aastaid tagasi. Üks neist visioonidest oli mingi pikema akadeemilise kirjatööna lausa sõjakooli toimetistes.

Londoni Sillale:
Et ma selle soovi oleks välja mõelnud, ei võta omaks - rääkides diagnoosist -sul mees on jälle tabletid võtmata?

[London Bridge]

Akadeemiline kirjatöö ega populaarteaduslik artikkel ei ole EKV "projekt". Selliseid tööd võivadki olla teoreetilised, mitmekesised, ambitsioonikad ning mitte kunagi kaitseväe plaanidesse või praktikasse jõudvad. Õppivad ohvitserid on loodetavasti oma teemavalikus vabad ning selliste töödega arendatakse teadmisi, mille põhjalt saavad siis otsustajad konkreetseid analüüse tellida ning sihte seadvaid otsuseid vastu võtta ning arenguplaane koostama asuda. Praegune kava aastal 2021 on esimene (kui ma ei eksi), kus on väljahõigatud uus plaan mereväe kohta, mis on samuti alles üks võimalikest lahendustest ja pigem lahtine kui kivisse löödud.

Need praegused-endised mereväelased on siin oma kirjutiste motiividest aru andmas ka käinud - merekeskkonnale puuduliku tähelepanu osutamise teadvustamine, ebaratsionaalsele riigilaevastiku süsteemi kritiseerimine, seda nii EKV sees, riigitasandil kui ka avalikkuses, ja tõika, et miinijahtijate asemele järgmiste laevade vaatamise aeg on juba kohal ning see on kriitiline, sest valik paneb MeV "paika" järgnevaks 25 aastaks. Aga seda millegi pärast me ei mäleta, vaid mäletame ainult "pompöösne ujuvate sihtmärkide" teemat, mis ei olnud kunagi eesmärk omaette, vaid ka see aspekt olenes täielikult püstitatud eesmärkidest ning võimalustest.

Tablettidest ja ravist võime pm-des edasi rääkida. Võin vabalt vanahärrat e-retseptide ning õigete tohtrite leidmisel aidata. Kuid, austatud kaasfoorumlane, kõige eelduseks on probleemi tunnistamine.

[andrus]

Mul päris hea mälu ja lugemus, mis meil sõjandusest kirjutatakse.
Mereväelased on nendest patrull-laevadest ise visiooneerinud vähemalt kahes kohas, mida ma lugema olen juhtunud.
Ja juba aastaid tagasi. Üks neist visioonidest oli mingi pikema akadeemilise kirjatööna lausa sõjakooli toimetistes.

Kui on päris hea mälu ja lugemus, ei tohiks ju täpse viite andmine raske olla?

[Kapten Trumm]

Selles teemas on viidatud sellele vähemalt kaks korda, suvatse otsida.

[Kriku]

Visioneerimine ja planeerimine on siiski erinevad asjad. Visioone võib teha ka Eesti kosmosevägede jaoks.

[Kapten Trumm]

Akadeemiline kirjatöö ega populaarteaduslik artikkel ei ole EKV "projekt". Selliseid tööd võivadki olla teoreetilised, mitmekesised, ambitsioonikad ning mitte kunagi kaitseväe plaanidesse või praktikasse jõudvad. Õppivad ohvitserid on loodetavasti oma teemavalikus vabad ning selliste töödega arendatakse teadmisi, mille põhjalt saavad siis otsustajad konkreetseid analüüse tellida ning sihte seadvaid otsuseid vastu võtta ning arenguplaane koostama asuda. Praegune kava aastal 2021 on esimene (kui ma ei eksi), kus on väljahõigatud uus plaan mereväe kohta, mis on samuti alles üks võimalikest lahendustest ja pigem lahtine kui kivisse löödud.

Selline jutt on ehe näide, kuidas siin üritatakse musta valgeks tõestada.
Need arvukad jutud "sensorite ja relvadega platvormist" pole lihtsalt mingi akadeemiline tegevus, vaid täiesti sihipärane infokampaania eesmärgiga selgitada peamiselt maaväe taustaga ja "usku" seltskonnale laiemalt laevade vajadust ja tulla välja "plastkünade" halvast mainest tekkinud "august".
Sõduris jääb selle teema süsteemne tagumine lihtsalt silma, pole midagi teha.

Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges. Fakt, et antud projekt on lükatud teisejärguliste hulka ootamas lõunanaabrite osalust ja suuremat eelarvet, iseenesest räägib, et vastav taotlus eksisteeris, mitte paljad visioonid. Lihtsalt valikutes ei peetud seda niivajalikuks kui rakette.

Minu silmis on lahendus enamvähem OK - rakett-laevatõrjet on meil palju rohkem vaja kui laevu. Ja Paide all metsas oleva raketipatarei leidmine on vastasele kindlasti suurem probleem kui paar nõrgalt kaitstud sõjalaeva samade rakettidega. Seega ka asümmeetria nõue on täidetud.

Mis puudutab jalaväge ja selle liigutamise võimalusi üle vee, siis siin jään ma Martin Heremiga eriarvamusele. Ma lihtsalt ei usu eriti, et olukorrateadlikkust õnnestub kuidagi säilitada ilma kriitilisi saari valdamata ja ilma selle teadlikkuseta muutuvad ka need Paide metsas asuvad raketid vähekasulikuks - saab kasutada siis, kui meile mõni liitlane pikali lastud radarite asemel seda infot söödaks. Sest Paide metsast radariga pole Soome lahte võimalik mingi valemiga kontrollida. Kui me aga ei suuda inimeste abil kriitilisi kohti kontrollida, siis saab sellest nõrkus, mida hakkab vastane ära kasutama ja see võimaldab väga efektiivselt igasugu jama etendada ja idanaabril suuri silmi teha - me ju ei tea, mis teie territooriumil toimub. Minu juttu kinnitab Rootsi ja Soome rannikukaitse ülesehitus, kuis suurim osa personalist ja suurim arv aluseid tegeleb justnimelt kaldaoperatsioonidega. Umbes 80% laevastiku koguarvust.

[London Bridge]

/.../ kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges.

Tahaks loota, et päris nii otsustamine EKV ja kamina tasemel ikka ei käi. Et kindral Herem saab Malis kopterisõitu ning tuleb koju ja ütleb, et meenutatavasti oli väga vahva, pange arengukavasse!

Fakt, et antud projekt on lükatud teisejärguliste hulka ootamas lõunanaabrite osalust ja suuremat eelarvet, iseenesest räägib, et vastav taotlus eksisteeris, mitte paljad visioonid.

Kle, meil on ühel kaitseliitlasel trummipaatide kinnisidee. Järelikult on Tallinna malevas taotlus ja projekt MeV ümberkujundamiseks oma maitse järgi eksisteerimas ja töös, eks.

Naljakas, et sa tajud seda suurte paatide taotlemist, aga sa paistad ignoreerivat kõike muud, millega need kirjutajad oma motivatsioone põhjendasid. Ja jätkuvalt patsutad endale õlale ning ütled, et "minu jaoks on nüüd ok" justkui midagi oleneks sinu kirjutistest või arvamustest otsustamise juures.