Akadeemiline kirjatöö ega populaarteaduslik artikkel ei ole EKV "projekt". Selliseid tööd võivadki olla teoreetilised, mitmekesised, ambitsioonikad ning mitte kunagi kaitseväe plaanidesse või praktikasse jõudvad. Õppivad ohvitserid on loodetavasti oma teemavalikus vabad ning selliste töödega arendatakse teadmisi, mille põhjalt saavad siis otsustajad konkreetseid analüüse tellida ning sihte seadvaid otsuseid vastu võtta ning arenguplaane koostama asuda. Praegune kava aastal 2021 on esimene (kui ma ei eksi), kus on väljahõigatud uus plaan mereväe kohta, mis on samuti alles üks võimalikest lahendustest ja pigem lahtine kui kivisse löödud.
Selline jutt on ehe näide, kuidas siin üritatakse musta valgeks tõestada.
Need arvukad jutud "sensorite ja relvadega platvormist" pole lihtsalt mingi akadeemiline tegevus, vaid täiesti sihipärane infokampaania eesmärgiga selgitada peamiselt maaväe taustaga ja "usku" seltskonnale laiemalt laevade vajadust ja tulla välja "plastkünade" halvast mainest tekkinud "august".
Sõduris jääb selle teema süsteemne tagumine lihtsalt silma, pole midagi teha.
Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges. Fakt, et antud projekt on lükatud teisejärguliste hulka ootamas lõunanaabrite osalust ja suuremat eelarvet, iseenesest räägib, et vastav taotlus eksisteeris, mitte paljad visioonid. Lihtsalt valikutes ei peetud seda niivajalikuks kui rakette.
Minu silmis on lahendus enamvähem OK - rakett-laevatõrjet on meil palju rohkem vaja kui laevu. Ja Paide all metsas oleva raketipatarei leidmine on vastasele kindlasti suurem probleem kui paar nõrgalt kaitstud sõjalaeva samade rakettidega. Seega ka asümmeetria nõue on täidetud.
Mis puudutab jalaväge ja selle liigutamise võimalusi üle vee, siis siin jään ma Martin Heremiga eriarvamusele. Ma lihtsalt ei usu eriti, et olukorrateadlikkust õnnestub kuidagi säilitada ilma kriitilisi saari valdamata ja ilma selle teadlikkuseta muutuvad ka need Paide metsas asuvad raketid vähekasulikuks - saab kasutada siis, kui meile mõni liitlane pikali lastud radarite asemel seda infot söödaks. Sest Paide metsast radariga pole Soome lahte võimalik mingi valemiga kontrollida. Kui me aga ei suuda inimeste abil kriitilisi kohti kontrollida, siis saab sellest nõrkus, mida hakkab vastane ära kasutama ja see võimaldab väga efektiivselt igasugu jama etendada ja idanaabril suuri silmi teha - me ju ei tea, mis teie territooriumil toimub. Minu juttu kinnitab Rootsi ja Soome rannikukaitse ülesehitus, kuis suurim osa personalist ja suurim arv aluseid tegeleb justnimelt kaldaoperatsioonidega. Umbes 80% laevastiku koguarvust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.