Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Tapper
Liige
Postitusi: 708
Liitunud: 28 Juul, 2005 9:12
Asukoht: Ütsainus Mulgimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tapper »

nimetu kirjutas:
Millal viimati Eesti või mõne lähinaabri vetes mõni laev nende II ms. miinide läbi uppus või raskelt vigastada sai? See et ikka järjekindlalt leitakse mingeid miine mida "kahjutuks" teha ei tähenda et need mingit reaalset ohtu kellelegi kujutasid

Et miinitõrjel on ainult siis mõtet kui midagi on juba põhja läinud? No siis võib Soome ka kõik oma tuttuued miinitõrjujad tükkideks lasta, vaja ju neid ei ole!

Ma leian, et mida avatumad ja ohutumad on meie veed, seda parem kõigile.
Kui sõjalised argumendid otsas siis ohutum meri ...
Aga miks avatuma ja ohutuma maa tekitamiseks ei kulutata?
Sel aastal eestimaal augustiks oli üle 3200 lõhkekeha ja üle 1000 väljakutse Päästeametile. Riiklike struktuuride kulutus nende otsimisele oli ilus suur 0.
Kuluefektiivsus milline!
Kui nende miinikünade tähtsust hakatakse pumpama selliste argumentidega siis ehk ärra nimetu ehk selgitab miks kulutatakse siis sellised summad ainult merel aga mitte maal?
Laevateed, sama loogika järgi peaks demineerjad teetamme kammima. Või otsitakse miiniväljade kaartide järgi, aga jällegi ainult merel. :dont_know: open spirit 200 miini :mrgreen: Siin foorumis peaks mehi küll olema kes maast, üksikisikuna, ühel päeval, kuludeks paar patareid ja singileib on leidnud rohkem manti kui see tohutu üritus merel.
Samas mulle tunduks kasvõi teetammide läbikammimine tohutult ebaefektiivse ja kulukana ( kuigi nähtud nii mõndagi teetammi täitena), täpselt sama arvan ka paraku laevateede kohta. Kuid paraku mänguasjad on ostetud ja siis mängitakse meie raha eest. Ja sellestki ei piisa kontrabandistid sellised :roll:
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas nimetu »

Milliste relvasüsteemide/platvormide/võimete puhul seda 3 x ülekatte kontseptsiooni tuleb Eestil rakendada, kas on mingi reegel, juhend, ettekirjutus?
Nende võimete, mille pidev saadavus on vajalik.
Kohe kindlasti mitte. miks peaks PPA pidama üleval kolme miinijahtijat? Sama loogika järgi peaks igas tuletõrjekomandos on kolm üheotstarbelist masinat. Kolm redelit, kolm paakautot. Olgugi et vaja läheb vaid ühte ja sedagi mitte iga jumala päev.
Põhiline kulu on ilmselt ikkagi operatsiooni teostamisel. See ei muutuks ka PPA puhul. Kokkuhoid tuleks lihtsalt sellest, et see võimekus on lihtsalt kordades viletsam. Esiteks sellepärast, et miinitõrjevõimekuse saadavus oleks piiratud (puuduks rotatsioon), teiseks sellepärast, et me ei saaks tõenäoliselt kaasata NATO ressursse. Sellisel juhul aga tekib küsimus, et milleks üldse sellist paberil võimekust pidada.

Ja kui sellise kokkuhoiu loogikaga edasi minna, siis milleks meile Ämari baas? Selle käigus hoidmisega kaasnevad kulud, mille eest saaks näiteks TT rakette vms hankida. Sõja korral saaks Ämari ilmselt esimese paugu. Pealegi teostatakse Leedukate baasist (ja võib-olla varsti ka Läti baasist) niikuinii Balti õhuturvet. Ja üldse võiks selle raha majandusse ja pensioniteks panna, et rahvas oleks rahul ja ei mässaks! :roll:
Nagu ma ütlesin, peamiseks probleemiks rahastamise puhul pole miinijahtijad, vaid poliitiline tahe. Kui mingi hetk otsustatakse, et miinijahtijaid pole vaja, siis nii ongi. Seni aga... :dont_know:
Kui nende miinikünade tähtsust hakatakse pumpama selliste argumentidega siis ehk ärra nimetu ehk selgitab miks kulutatakse siis sellised summad ainult merel aga mitte maal?
Meie miinitõrje võimekuse lugu algas kaudselt juba 1994 kui liitusime NATO Partnership for Peace programmiga ning samal ajal olime võtnud selge suuna EL poole. Muidugi nii piirivalvurid kui ka kaitseväelased olid selleks hetkeks jõudnud arusaamiseni, et merevägi on vajalik ning et selle üheks ülesandeks võiks olla miinitõrje. Igatahes, sellest programmist ajendatuna hakkasid Balti riigid arendama ühiseid koostööprojekte, milledest üks oli BALTRON. Juba 1995 toimus ühine õppus Open Spirit, kus meie osalesime Saksamaa(!) poolt kingitud miinitraaleritega, mis olid modifitseeritud raadioluureks. BALTRON projekti praktilised ettevalmistused algasid 1996 ning samal aastal kinkis Saksamaa meile päris miinitraalerid, tagas väljaõppe ja 1997 astus ise BALTRONi koordineerimise etteotsa. Saksamaa huvid olid tõenäoliselt seotud just EL integratsiooni ja kaitsepoliitika arendamisega, mis pidi edendama EL riikide koordineeritust välispoliitika vallas ning vähemalt osaliselt täitma ka võimalikke tühimikke NATO kaitsepoliitikas. Muidugi ka USA jälgis meie koostööd suure huviga, mis tingimata mängis meie tulevase NATO liikmelisuse suhtes tähtsat rolli.
Saksamaa tegutsemine Euroopa ühise välis- ja kaitsepoliitika kujundamises leidis oma praktilise teostuse juba 1987, kui tollane Lääne-Euroopa Liit otsustas Operation Cleansweep raames viia läbi miinitõrjeoperatsiooni Hormuzi väinas. See operatsioon ja sellele järgnenud operatsioonide kogemused leidsid otsest rakendust Maastrichti leppes sisalduvatele Petersbergi Ülesannete vormimisel, mis olid aluseks 1999 vastu võetud European Security and Defence Policy'le.
Kuidas see kõik meisse puutub? Noh, Eesti otsustas 1999. aastal koos Läti ja Leeduga liituda Helsinki Headline Goal'iga, mis on ESDP üheks väljundiks ning mis seadis nõuded ja vahendid Petersbergi ülesannete täitmiseks. Miks see oluline on?
Veebel, V. Riim, T. (2004). [i]Eesti julgeolekuperspektiivid Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valguses[/i], lk 18 kirjutas:Teatud mõttes võib ESDP tähtsust kõrvutada 2004. aastal toimunud EL-i viimase laienemisvooruga – kui ühel juhul avardati oluliselt liidu geograafilist territooriumi, siis teise puhul poliitilist toimeala.
Mida me siis lubasime?
Veebel, V. Riim, T. (2004). [i]Eesti julgeolekuperspektiivid Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valguses[/i], lk 30 kirjutas:Eesti panustab Euroopa Liidu sõjalise tegutsemisvõime eesmärkide (Headline Goals) raames järgmiste maa- ja mereüksustega, mille ettevalmistamisel lähtuti eelkõige NATO nõuetest:

Merejõud:
1. Kolm miinitõrjelaeva (MCMV), valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
2. Juhtimis- ja toetuslaev (MCCS), valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames. Valmisolek kuni 44-päevaseks järjepidevaks missiooniks.

Maajõud:
1. Kergejalaväe pataljon, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
2. Kergejalaväe kompanii, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
3. Sõjaväepolitsei, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
4. Demineerijate üksus, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
5. CIMIC spetsialistide grupp, valmisolek 30 päeva jooksul tingimusel, et üksus pole juba kaasatud NATO aktsioonidesse artikkel 5 raames.
Ehk siis me panime välja põhimõtteliselt kõik, mis meil tol hetkel pakkuda oli. Väga olulist osa oli selles mänginud Saksamaa - esiteks, kujundades ja suunates meie ja teiste Balti riikide merevägede arengut ning teiseks, kujundades ja suunates EL laiemat koostöö- ja kaitsepoliitikat. Meie miinitõrjevõimekus ei ole juhuslik, vaid integraalne osa meie püüdest nii NATO kui ka EL liitumise suunal ning mängib endiselt olulist rolli nende organisatsioonide raames toimuva koostöö osas.

See ongi minu vastuseks sinu küsimusele meie miinitõrjujate olemasolu ja neile tehtavate kulutuste kohta.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Viiskümmend »

Miks see Balti ühine pingutus siis nii erinev on: Leedu soetas 2 Hunti, Eesti 2+1 Sandowni, Läti 5 Tripartite miinijahtijat ehk kõige väiksema rahakotiga Läti tegi üksinda hullu soolo, mida ta sellega siis saavutas?
Tommi
Liige
Postitusi: 200
Liitunud: 17 Aug, 2009 15:39
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tommi »

Tegelikult hävitab miine üldse see väike allveerobot ju, traale jms meie paatidel pole. Kas neid ei saaks siis asendada mõne odavama sonariga varustatud laevaga, mis siis vajadusel ka selle roboti pardale võtaks?
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lemet »

Tommi kirjutas:Tegelikult hävitab miine üldse see väike allveerobot ju, traale jms meie paatidel pole. Kas neid ei saaks siis asendada mõne odavama sonariga varustatud laevaga, mis siis vajadusel ka selle roboti pardale võtaks?
Õige, miinitraalerid ja miinijahtijad on tükkis erinevad laevad.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas nimetu »

Lemet kirjutas:
Põhiline kulu on ilmselt ikkagi operatsiooni teostamisel. See ei muutuks ka PPA puhul.
Vale. Üks laev maksnuks tunduvalt vähem kui kolm. Ühe laeva ekspluatatsioon maksaks oluliselt vähem kui kolme. Ühe laeva remont ja kaasajastamine maksaks samuti oluliselt vähem kui kolme laeva. Etc, etc. Jagame need numbrid, mis selle niššivõimekuse tekitamiseks, hoidmiseks jms kulutatud on, kuskil 2ga (tegelikult võiks isegi kolmeks jagada, arvestusega, et demineerimine ei eeldaks obligatoorselt sedasorti laeva) ja vaatame, millistest numbritest me täpsemalt ikkagi räägime.
Ma pean siin silmas just seda, et miinitõrjeoperatsioon tekitab põhilise osa kuludest. Kulude vähendamine tuleks lihtsalt selle arvelt, et teostatakse oluliselt väiksemas mahus operatsioone. Kui praegu kasutame kolme laeva, et tagada pidev võimekus, siis ühe laevaga peaksime arvestama asjaoluga, et see pruugi üldse saadaval olla (kas siis hoolduse, remondi, väljaõppe või muu põhjuse tõttu). Samamoodi kehtib see kõikide võimekuste puhul. Teoreetiliselt saaks ka PPA merd patrullida või päästeoperatsioone teostada vaid ühe laevaga (igati odav ju), kuid seda äärmiselt piiratud mahus ja aegadel.
Sinu põhiline probleem taandub ju lõpuks ikkagi sellele, et miks me panustame NATO raames miinitõrjujatega ja miks meil üldse merevägi on? Aga vot nii lihtsalt on.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lemet »

Ja laseme edasi hambad ristis suht-koht mõttetu kuluartikliga? Sest et "lihtsalt on". Ja tambime jätkuvalt raha sisse sinna, mis sõjaoludes nii ehk naa mingit tõsiseltvõetavat heidutust ei tekita, osa aastast opereerimiseks suutmatu on ja kurdame edasi, et eluliselt oleks vaja seda, teist ja kolmandat, aga "raha põle"...lugupeetav nimetu pole siiani saladuskatet kergitanud, kuidas need laevad jääsupis laevateid lahti hoiavad...Miinitõrjeoperatsioonist- kuivõrd need üleüldse enam vajalikud on, et sellist raha sisse taguda? Ligi 70 aastat merevett on ilmselt kõikide sedasorti lõhkekehade töövõime hävitanud, ühtki hulpivat miini pole vist viimasel paarikümnel aastal laevateedelt leitud ja miinijahtijad teevad nende põhjast leidmiseks kangelaslikke (ja mis peamine-ressursimahukaid) pingutusi. Järsku jätaks need edasi põhja kõdunema? Muidu on nagu vene lustiloos- loome endale ise problerme, et siis neid kangelaslikult ületada. Teiste eluvaldkondade arvelt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Viiskümmend »

Guugel ütle meile ju päris ühemõtteliselt, et tollal kehtinud arengukavas oli kirjas 2 uue miinijahtija + 1 toetuslaeva ostmine aga kuna UK soovis Eestile müüa kolme sandowni ühe paketina siis ei olnud ka ostjal valikut, selle kolmanda oleks aga võinud rahulikult sahvrisse pista (lisaks need samad Leedu ja Läti erinevate suurusjärkude näited). Samas ma ei tea kui palju see oleks võimet tervikuna odavamaks teinud, tõenäoliselt ka mitte väga olulisel määral.
Viimati muutis Viiskümmend, 18 Dets, 2016 0:29, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..et kes oma poste siit enam ei leia saivad juba aru, et kaunikujulise (mere)miinijahtimiskunsti sügavad tehnilised peensused ei ole selle teemapealkirja jaoks just relevantsed..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:(või osta selle eest näiteks kaks 130 mm kahurit Soomest (kus neid vanarauda antakse) ja monteerida need mereväebaasis kaldale üles, tekiks esimene merekaitsega piirkond Eestis). Siin foorumis jõuti sellistele järeldustele ikka hulk aastate eest juba.
Siin foorumis jõuti järeldusele, et Eesti vajab statsionaarseid rannakaitsepatareisid? Viidet on?
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Leo »

Merekaitsevõimekuse analüüs viitab sellele et peamine probleem on merel ja vee all toimuva pildi puudumine ja teisene probleem mida selle teadmisega peale hakata ehk kuidas reageerida ohule? Täna ei ole midagi pwale hammaste kiristamise ja rusika näitamise võimalik korraldada v.a improviseeritud lahendused kus kaldalt mere peale kahuriga lastakse. Seega esimene teema on 24/7 merepildi loomine et siis häda korral on midagi liitlastega jagada. See on hea et projekti üldmaksumust ei ole kokku löödud sest see tuleks hiiglaslik number isegi 10-15 a peale jagatuna sest nullist tahetakse üles ehitada Soome mereväe võimekust. Võrdluseks võib tuua soomlaste plaani tellida 4 uut laeva kogukonnaga 1,2 miljardit eurot mida laevaehitajad peavad koonerdamiseks. Ilmselt realiseerub sellest plaanist mereseirevõimekus ja rannakaitseraketid mis on oluliselt rohkem kui täna.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39984
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ehk saadaks selle miinitõrje pikalt ja hakkaks kohe täna ühe suure ja ühe väikse ning rannapatareidega pihta ?
Minu lihtne talupoeglik loogika ütleb, et kui me oleme rikkuselt nagu soomlased 1970ndatel, siis äkki peaks me ka tegema asju....nagu soomlased 1970ndatel.
Arvan, et Soome kaitsejõududes ei leidunud ka tollal ainsatki kindralit või admirali, kes poleks taibanud juhitavate tiibrakettide ja muu taolise eelist. Või tiibrakettidega lennuväe eelist. Paraku, rahalised võimalused olid midagi muud ja merekaitses tuli kasutada nt suurel hulgal 100 ja 130 mm kahureid. Esimene moodne tiibrakett ehk Rootsi RBS-15 kannab Soomes tähist MTO-85, mis tähendab, et võeti kasutusele 1985. aastal. Enne seda olid Soome mereväes kasutusel nõuka päritolu tiibraketid R-15 Termit (võeti relvastusse vist 1976, andmeid on vähe).

Soome 1970-1980ndate laevad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Tuima-class_missile_boat
https://en.wikipedia.org/wiki/Riga-class_frigate
https://en.wikipedia.org/wiki/Nuoli-class_fast_gunboat
https://en.wikipedia.org/wiki/BYMS-class_minesweeper

Rannakaitse kahurid:
https://en.wikipedia.org/wiki/100_56_TK
https://en.wikipedia.org/wiki/130_53_TK
https://en.wikipedia.org/wiki/130_mm_to ... 954_(M-46)

Soomes oli esimene keskmaa ÕT süsteem näputäis nõuka päritolu S-125 (ITO-79), mis võeti kasutusele alles 1979.
Samal aastal võttis põhivaenlane NSVL juba relvastusse Buk M1.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39984
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Leo kirjutas:Merekaitsevõimekuse analüüs viitab sellele et peamine probleem on merel ja vee all toimuva pildi puudumine ja teisene probleem mida selle teadmisega peale hakata ehk kuidas reageerida ohule? Täna ei ole midagi pwale hammaste kiristamise ja rusika näitamise võimalik korraldada v.a improviseeritud lahendused kus kaldalt mere peale kahuriga lastakse. Seega esimene teema on 24/7 merepildi loomine et siis häda korral on midagi liitlastega jagada. See on hea et projekti üldmaksumust ei ole kokku löödud sest see tuleks hiiglaslik number isegi 10-15 a peale jagatuna sest nullist tahetakse üles ehitada Soome mereväe võimekust. Võrdluseks võib tuua soomlaste plaani tellida 4 uut laeva kogukonnaga 1,2 miljardit eurot mida laevaehitajad peavad koonerdamiseks. Ilmselt realiseerub sellest plaanist mereseirevõimekus ja rannakaitseraketid mis on oluliselt rohkem kui täna.
No merepilt on Eestis olemas ka täna, häda on selles, et kasutatakse statsionaarseid ja tsiviilotstarbelisi merevaatluse radareid, mille eluiga võib piiratud olla. Näiteks sellega, et rohelised mehed lasevad paar torni õhku ja sellega kaob ka piirkonnast radaripilt. Kui rahanumbrit vaadata, siis kogu see hunnik radareid pluss mõned 3D õhuvaatlusradarid, mida PPA täna opereerib, maksid umbes samas hinnaklassis kui üksainus sõjaline radar, mida KV Kellaverre ostis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

Teen nüüd äärmiselt ebapopulaarse sammu siin foorumis, katsun nimelt põgusalt selgitada, mida me nende "kuradi plastlotjadega" saame peale hakata. Olemas nad ju on ja kõige rumalam oleks neid ära uputada, nagu siin üks meresõjakunsti eriteadlane on varemalt soovitanud.

Kehtiv riigikaitse strateegia sätestab:
- Strateegia tegeleb riigikaitse nende tegevussuundadega, mis on seotud valmistumisega Eesti-vastase sõjalise rünnaku tõrjumiseks ning lähtub arusaamast, et väline sõjaoht võib varases staadiumis ilmneda ka mittesõjalise survena.
- Eesti ja liitlaste julgeolek on jagamatu. Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli kohaselt käsitab Eesti sõjalist rünnakut NATO liikmesriigi vastu ka rünnakuna enda vastu. ELi liikmesriikidel on Euroopa Liidu lepingu alusel kohustus abistada üksteist kallaletungi korral kõigi nende käsutuses olevate vahenditega.
- Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklis sätestatud operatsioonina. Eesti annab operatsiooni elluviimiseks vajalikud üksused NATO käsuliini. Koostöös liitlastega koostatakse võimaliku kollektiivkaitseoperatsiooni elluviimiseks vajalikud plaanid ning tagatakse nende regulaarne uuendamine ja läbiharjutamine.

http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... 2010_0.pdf

Eesti on olnud alliansi liige juba 12 aastat ja oma sõjalises kaitses toetume me nii esmasele kaitsevõimele kui kollektiivkaitsele. Jauramine, et keegi nagunii appi ei tule, on igaühe isikliku usu küsimus.

Nii et vastus on - terve Eesti kaitsevägi tegutseb koostöös liitlastega. See tähendab omakorda seda, et Eesti kaitsmine toimub regionaalsel tasandil ehk oluliselt suuremas ruumis kui seda on meie väikeriik. Nüüdseks on kindlasti juba igaüks kuulnud või lugenud A2/AD lühendist ja millist rolli etendavad Kaliningradi oblastis paiknevad väed ja relvasüsteemid liitlaste võimalikule tegevusele.

Kasutaks siinkohal üht kulunud tsitaati: Kui amatöörid räägivad taktikast, siis professionaalid räägivad logistikast. Seda, et Eesti edukas sõjaline kaitse ilma liitlaste abita on mõeldamatu, näitas juba Vabadussõda. Tulenevalt meie füüsilisest ja poliitilisest geograafiast on meile sõbralikud riigid asunud alati läänes ning vaba juurdepääs nendeni on toimunud meritsi.

Võimaliku sõjalise konflikti korral oleks Läänemere valdamine võtmetähtsusega eelduseks Eesti tulemuslikuks kaitsmiseks. Seda nii selleks, et tagada võimalike vägede transport kui ka tagada merekaubandus, mille kaudu jõuab elanikkonnani suurem osa toodetest. Muidugi ka selleks, et takistada vaenlasel kasutada merelist keskkonda oma eesmärkide saavutamiseks. Kõige selle juures on miinitõrjel etendada oluline roll - kui potentsiaalne vaenlane omab maailma üht suurimat meremiinide varu, siis on põhjendatud kartus, et ta võib neid ka kasutada. Laevateedelt miiniohu kõrvaldamine on määrava tähtsusega eelduseks mereoperatsioonide õnnestumiseks. Mereoperatsioonid omakorda toetavad tegevust maismaal.

Nii et riigikaitses ei ole võimalik eristada või vahet teha, milline füüsiline keskkond, kus sõjategevus võib aset leida, on rohkem või vähem oluline. Kõik on omavahel lahutamatult põimunud ja omavahelises sõltuvuses.

Meil põlualune miinitõrje on aga iga tasakaalustatud võimekustega sõjalaevastiku iseenesestmõistetav komponent. Meie probleem on see, et meil teisi võimekusi selle kõrvale ei olegi soovitud arendada. "Success has many fathers, while failure is an orphan".
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

Borja kirjutas:Ei pretendeeri lõplikule tõele aga paarid asjad sest meie "merevõimest" torkavad täna ju selgelt silma:
1. sisuliselt olematu merevõime on jõudnud nii eesti ühiskonna teadvusesse kui ka merevägilaste endi teadvusesse - ja paistab, et selline võimetu "väeliik" ei rahulda enam kedagi (kas sellist asja mitte revolutsiooniliseks situatsiooniks ei nimetatud :mrgreen: )
Revolutsiooniline situatsioon oli nõuka ajal koolis õpitud definitsiooni järgi see, kui valitsev klass enam ei saa ja valitsetavad klassid enam ei taha senisel moel jätkata. Kas me oleme nii kaugel? :?
2. et see pidetu "väeliigi" asi ka mereväelasile endile pärale on jõudnud - no järjest ujub välja erinevaid kirjutusi/artikleid/uurimusi, kust on näha, et mereväe mõtlevam osa üritab (on hakanud üritama) midagi asisemat "miinijahtimise" asemel välja pakkuda
Arvad sa tõsimeeli, et ainult miinitõrjele keskendumine on olnud mereväe enda soovunelm? :shock: :shock: :shock:
Finally - kui mul on õigus, et (a) meie olematus merevõimes kujuneb omamoodi "revolutsiooniline situatsioon" ning (b) miinijatimise pidetus hakkab ka valdkonna tsiviilkontrollijale pärale jõudma, siis järgmist rõõmsat kahtekümmet aastat sellisel kujul "väeliigile" ei ennusta täna enam ilmselt keegi.. no mina ei ennustaks isegi kümnendit :P
Senisel kujul jätkamisel ei ole tõesti mõtet, ja selles võib tõesti väljenduda revolutsiooniline olukord. Aga Eesti merekaitse praeguses viletsas olukorras ei ole süüdi mitte miinitõrjeks ülesehitatud merevägi, vaid see, miks me ei ole arendanud teisi võimeid, ning miks ei ole keegi pööranud tähelepanu mereolukorrateadlikkusele, nagu selgus hiljutisest uuringust?
Miinitõrjelaevastik pole antud juhul mitte probleemide põhjus, vaid tagajärg.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist