Merevägi ja rannakaitse

Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 5085
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas mart2 »

tommy kirjutas:Vahele tulemusi viimasest arvamusuuringust...
http://www.postimees.ee/3961311/uuring- ... mise-vastu
Tore, sest mitte-eestlasi ja seega potentsiaalseid vastaseid on ju rohkem kui 1/5 ! :D

Veel kord miinitõrjest -
Kas laevateede puhastamist kriisi korral on vaja? On.
Kas meresõja ja rannakaitse võimet on vaja? On.

Kas paneme kinni ja kaotame juba toimiva ja väga suurte kogemustega võime ning hakkame selle raha eest nullist looma midagi uut, mis saab lahinguvõimeliseks alles "peale 2023"? Ja vahepeal ei ole üldse toimivat Mereväge? :dont_know: Ei saa olla pool-rase ...

Ma olen aastaid toonud vestluses näited ja isegi siin foorumis viidanud näitena Hiina Silkworm-le, kui võimalikule rannakaitse komponendile. Iraaklased kasutasid neid teises sõjas edukalt ka maa-maa tüüpi raketidena, tabades mitu korda Kuveidis asunud liitlaste baase.
Ainuke probleem - ma ei ole suutnud (ega vist suuda ka praegu) leida kohta, mida jätta tegemata ja mille arvelt see tuleks. :oops:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4853
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Gideonic »

mart2 kirjutas:Ma olen aastaid toonud vestluses näited ja isegi siin foorumis viidanud näitena Hiina Silkworm-le, kui võimalikule rannakaitse komponendile.
Eks alati tuleb kasuks arvestada ka vastase kaitsevahendite arenguga.

Viimane kord igatahes, kui Iraani C-802 rakette kasutati USS Mason'i vastu 10.-12. oktoober 2016, oli tulemuseks 6/0, laeva kasuks (kõik raketid kas segati ära või lasti alla).
What happens if one fails to keep abreast with current development has been clearly shown by the attacks on USS Mason during the last weeks, where the Iranian C-802/Noor missiles apparently have scored nought for six in their attempts at targeting a modern destroyer.
https://corporalfrisk.com/2016/10/18/th ... or-mto-xx/
C-802 on Hiina 90ndate alguseks välja töötatud raketi YJ-8 eksportmudel (nunnu nato koodnimega "Sardiin"), mis on oluliselt, oluliset uuem, kui Silkworm, mis on tegelikult soviettide P-15 Termit edasiarendus.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

mart2 kirjutas: Ma olen aastaid toonud vestluses näited ja isegi siin foorumis viidanud näitena Hiina Silkworm-le, kui võimalikule rannakaitse komponendile. Iraaklased kasutasid neid teises sõjas edukalt ka maa-maa tüüpi raketidena, tabades mitu korda Kuveidis asunud liitlaste baase.
Tõhusa rannakaitse eelduseks on aga ikkagi silmad merel - olukorrateadlikkus. Seda saab aga tagada üksnes ise kohapeal olles ehk on vaja vetelkäimavahendeid ja vajadusel ka õhusõidukeid. Erinevad rannakaitse komponendid maal, merel ja õhus peavad üksteist täiendama, mitte aga üht teise/teistega asendama.
Ainuke probleem - ma ei ole suutnud (ega vist suuda ka praegu) leida kohta, mida jätta tegemata ja mille arvelt see tuleks. :oops:
Nii see kipub olema jah :D
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

kuido20 kirjutas: Kui meil rannakaitse mureks, ehk siis küsiks ka juba rannakaitse üksusi, kuna endal olukord selline, et raha vähe ja miinitõrjet ka nurka nagu visata ei saa. Kodanikud, meie endi perse on mängus.
Perse on sellega, et me ise ei tea, mis meie merealal ja ka Läänemerel tervikuna toimub. Enne kui vägesid juurde küsida, tuleb kodus asjad korda teha, ning alustada tuleb mereseire küsimusest. Keegi müütiline Naato meile taktikalist merepilti kohale ei too, see tuleb ikka siin ja kohapeal kokku panna. Kadakate vahelt passides aga seda teha ei saa.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lohetapja kirjutas:
kuido20 kirjutas: Kui meil rannakaitse mureks, ehk siis küsiks ka juba rannakaitse üksusi, kuna endal olukord selline, et raha vähe ja miinitõrjet ka nurka nagu visata ei saa. Kodanikud, meie endi perse on mängus.
Perse on sellega, et me ise ei tea, mis meie merealal ja ka Läänemerel tervikuna toimub. Enne kui vägesid juurde küsida, tuleb kodus asjad korda teha, ning alustada tuleb mereseire küsimusest. Keegi müütiline Naato meile taktikalist merepilti kohale ei too, see tuleb ikka siin ja kohapeal kokku panna. Kadakate vahelt passides aga seda teha ei saa.
Päriselt see nii ei ole. Merepilt on tänagi olemas, on isegi nähtud seda.
Eestis toimub 24/7/365 mereseire radaritega PPA mereseirekeskusest. PPA on ise oma ajakirjas avaldanud, et minimaalne avastamiskõrgus on 1 meeter, seega kummipaatidest suuremad asjad peaks olema ka nähtavad. Häda on lihtsalt selles, et kogu see vürstiriiklus on talitanud jällegi sedasi, et tegemist on tsiviilotstarbeliste (st odavate) radaritega, vastav keskus asub kuskil kontoriruumis, radarid statsionaarsed jne - ühesõnaga, sõja-aja ohtudele mittevastav ja sõjaolukorras lüüakse kiiresti rivist välja.

Radariposte on kahte tüüpi, 2D (merevaatlus) kui ka 3D (õhuvaatlus). Kokku on 20 radariposti, neist 10 2D lühimaa ja 10 3D kaugmaa (mis suudavad avastada ka lendavaid sihtmärke).

Kas see värske raport ka keskendus küsimusele, MIKS selline vürstiriiklik lähenemine seni võimalik on olnud? Nt piirivalve kasutab õhuvaatluse radareid, miks ei saa nad radaripilti Õhuväest? Miks merevägi ei tea, mida piirivalve teeb ja näeb?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Veelkord sellest "merevõimest // miinijahtimisest" siis..

Baltimaade "miinijahtimisvõime" tekkimise loll-lihtne kronoloogiline rida:
- NLiit on kadunud ja Baltimaad hakkavad nullist oma sõjavägesid ehitama..
- ühinenud Saksamaal on ohtralt üle miinilaevastiku puitlotjasid..
- tundmatu nutikas Bundesmarine tegelane mõtleb välja, et need parsad võikski baltlastele ära kinkida: saab utiliseerimiskuludest lahti, lahke doteerija plusspunktid kirja ja last but not least ei ärrita venelasi ka..
- lihtsameelsed baltlased võtavad need parsad rõõmuga vastu - "merevõimele" on algus pandud..
- ligineb NATOsse saamise tund ja disainitakse "väevõimekuseesmärke" - lagunevad puitlodjad muutuvadki poliitkorrektseks Force Goal-iks (ja jällegi - ei ärrita ju venelasi ka)..
- baltlased on NATOs sees ja Force Goal-id paigas aga puitlodjad hakkavad ära mädanema..
- kuna "klient on juba sisse töötatud", siis ostetakse probleemideta (aga nüüd juba kalli raha eest) uuemad plastmasslodjad Inglismaalt (Eesti), Prantsusmaalt (Läti)..
- ja kasutu ning juhuslikult tekkinud "väevõimekuseesmärk" ongi muutunud ASJAKS ISEENESES - mis ei tooda mitte s_ttagi iseseisva enesekaitsevõime tarvis, neelab lõputult raha ülalpidamiseks/modimiseks ning on küsitava väärtusega isegi NATO enda jaoks..

Millekski muuks, kui puhtjuhuslikult tekkinud (+ osalt ka kunstlikult tekitatud) rahaneelavaks kasutuks võimeks seda nimetada ei saa. Õnneks näib täna, et selline asjade seis hakkab ka tsiviilkontrollivas organis pärale jõudma(-hapuks minema) :twisted:

Kogu sellise "võimearengu" moraal - päike tõusis ja lollidemaal algas vilgas siblimine...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No tegelikult osad riigid jagasid baltlastele ka raketikaatreid, selline oli Norra. Meil kasutati neid kahurirelvastusega patrullkaatritena, sest head norrakad võtsid Moskva hirmus maha tiibraketid ja nende juhtimiseks vajaliku, sh sõjalise radari (jättes vaid navigatsiooniradarid ja kahurid). Neli Lätile, kolm Leedule ja üks Eestile (Eesti oma seisab praegu meremuuseumi kail). Mine sa neid lolle tea, lasevadki raketid käiku ja mõne vene sõjalaeva põhja. Eesti omal oli mingi segane lugu vöörikahuriga, sest teenistuses figureeris see laev juba Eestis paigaldatud 2M3M tüüpi (nõuka) 25 mm õhutõrjekahuriga (originaalis olid vööris ja ahtris 40 mm boforsid, kas ka radariga juhitavad, ei tea. Eesti omal on see bofors ainult ahtris, vööritekil juba vene oma.

Mingid allikad räägivad ka, et Läti sai Saksamaalt 4 ex DDR raketikaatrit (projekt 205R), mõistagi ilma rakettideta, aga mingit kinnitust ei leia sellele.
Noh, sellist kraami jäeti meiel Paldiski sadama kai äärde kah, kui venelased ära läksid (metalliärikad lõikasid vanarauaks ja jätsid saasta koristamise riigile).
Vot sedasi käis see Balti merevägede jalule aitamine (lisaks miinilaevadele, mida said DDR-st kõik kolm riiki).

Norra poolt Eestile kingitu (ja ainus raketikaater Eestis) kandis seal nime HMS Arg (irooniline eks :lol: ) ja oli vette lastud 1966 - st antud laevade eluiga arvestades oli tegi "viimase veerandi" peal oleva laevaga (ka ka siin ta eriti kaua ei sõitnud).
lihtsameelsed baltlased võtavad need parsad rõõmuga vastu - "merevõimele" on algus pandud..
- ligineb NATOsse saamine ja disainitakse "väevõimekuseesmärke" - lagunevad puitlodjad muutuvadki poliitkorrektseks Force Foal´iks (jällegi - ei ärrita venelasi ka)
- baltlased on NATOs sees ja Force Goal-id paigas aga puitlodjad hakkavad ära mädanema
- kuna "klient on juba sisse töötatud", siis ostetakse probleemideta (nüüd juba kalli raha eest) uued plastmasslodjad Inglismaalt (Eesti), Prantsusmaalt (Läti)
Vahepeal olid veel, juba Bundesmarinest pärit (ja Lääne-Saksas ehitatud) "puitlodjad". Selle järgnesid "plastikpaadid".
60ndatel ehitatud, ilma radarite, elektroonika ja rakettideta raketikaatrid aga olid oma sisult lihtsalt ühed suht amortiseerunud patrull-kaatrid, mis sõitsid kuni kannatas ja kuhu keegi raha enam panema ei hakanud (Lätis peaks 1 veel käigus olema).

Kõrvutades sündmuste käiku sellega, kuidas Eesti hankis 1990ndate keskel jalaväe relvastust, on täiesti loogiline, et midagi eriti lahinguvõimelist keegi siia anda ega müüa ei riskinud. Juudid lihtsalt vilistasid sellele ja lõunaaafriklased on väljaspool vene käeulatust. Kivi alt hakkasid kõik välja ronima alles siis, kui sai selgeks, et Eesti Vabariik polegi ajutine leiutis, ei korralda kodusõda ega lähe Peterburi vallutama. Saksamaa istus kivi all üsnagi kaua (2000ndate alguseni), kõige enne hakkas tegutsema Soome ja seejärel Rootsi.Samasse konteksti käivad ka igasugu laeva-hanked ja kinkimised. Siin nagu loota, et 1994 oleks Saksamaa andnud (ükskõik mis viisil) siia Exocet tiibrakettidega kaatreid (10 aastat tagasi rapiti nendega edukalt USA ja Briti sõjalaevu)...ei sobi hästi konteksti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

Kapten Trumm kirjutas: Päriselt see nii ei ole. Merepilt on tänagi olemas, on isegi nähtud seda.
Eestis toimub 24/7/365 mereseire radaritega PPA mereseirekeskusest. PPA on ise oma ajakirjas avaldanud, et minimaalne avastamiskõrgus on 1 meeter, seega kummipaatidest suuremad asjad peaks olema ka nähtavad. Häda on lihtsalt selles, et kogu see vürstiriiklus on talitanud jällegi sedasi, et tegemist on tsiviilotstarbeliste (st odavate) radaritega, vastav keskus asub kuskil kontoriruumis, radarid statsionaarsed jne - ühesõnaga, sõja-aja ohtudele mittevastav ja sõjaolukorras lüüakse kiiresti rivist välja.
Probleem on selles, et piiri valvamiseks ja merepäästeks vajalik merepilt ei ole see, mida on vaja riigi huvide kaitsemiseks, milleks tuleb vajadusel kasutada ka sõjalist jõudu. Sa jätsid mainimata tuvastamise ja identifitseerimise, mida ei ole võimalik teha ilma merelise kohalolekuta.
Kopeerin siia väljavõtte merejulgeoleku uuringust, mis peaks andma ammendava vastuse:
Praegu PPA käsutuses olevad võimed on küll üldises korrelatsioonis võimenõuetega, kuid samas ei rahulda ükski olemasolev võime sooritusnõudeid täielikult. Puudujäägid on nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed: kas puudub vajalik arv võimekandjaid, võimekandjate sooritus ei vasta võimenõuetele või on probleem mõlemaga. PPA võimeid on püütud optimeerida kriisi eskalatsiooni kõige madalamale astmele – mittekineetiliste reaktsioonide tasemeni, millest tulenevalt on tekkinud süsteemne lünk PPA eeldatud soorituse ja kriisieskalatsiooni kõrgematel astmetel nõutavate võimete ja soorituse vahel.
Läbivalt saab ka sedastada, et võimekandjate soetamisel on lähtutud pigem hetkevõimalustest kui süsteemsetest võimenõuetest.
Eraldi tuleb välja tuua järgmised lüngad:
• võimevajadusena tuvastatud viie samatüübilise mitmeotstarbelise laeva asemel on olemas neli täiesti erineva karakteristikaga laeva, millest üks on väikelaev (alla 24 m) ja ainult kahel on reostustõrjevõime. Sellest tulenevalt on platvormide ülalpidamiskulud suhteliselt suured, võrreldes laevaklassi(de) teenistuses hoidmisega;
• olemasolevate laevade arv ei võimalda tagada rahvusvahelistest konventsioonidest ja siseturvalisuse srengukavast tulenevate nõuete/soovituste täitmist;
• täielikult puudub keemiareostuse lokaliseerimise ja -korje võime;
• Eesti mereala geograafiast tuleneva võimevajadusena tuvastatud kuuest helikopterist on olemas kolm;
puudub suutlikkus toota riigi vajadusi rahuldavat tuvastatud merepilti (RMP), sh
– olemasolev seiresüsteem on loodud rahuaja tingimuste tarvis, sellel
puudub hukukindlus, see ei taga suutlikkust Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluva mereala (TTW+EEZ) katmiseks 24/7/365;
– olemasolevatel lennu- ja ujuvvahenditel asuvate erivahendite arv on ebapiisav (puudub vajalik arv merereostuse seire- ja otsinguradareid, öövaatlusseadmeid jne);
– andmeside võime laevade ja juhtimiskeskuse vahel on puudustega;
– mere- ja lennupäästekeskuse operatsioonide juhtimise võime on puudustega;

• PPA võimekandjatel puudub väekaitsevõime (Force Protection).
/....../
On kolm põhiprobleemi, mille tõttu praegu kehtiv merekaitse korraldus ei hakka eskalatsiooni kõrgemates astemetes tööle ning puudub tegelik võimalus sõjaliste probleemide lahendamiseks: funktsioonide jaotus ei võimalda sõjalise merekaitse arengut.

Meresõjapidamise aluseks on mereseire, mis loob eeldused mereolukorrateadlikkuse (Maritime Situational Awareness, MSA) tekkeks ja mille teostamine on (vähemalt sõja korral ja sõjalisele standardile vastavalt) sõjaline tegevus. Sellist ühemõttelist ülesannet pole praegu antud ühelegi asutusele, küll aga sooritab mereseiret PPA merepäästeks ja merepiiri valvamiseks. Selline mereseire ei vasta aga sõjalistele nõuetele ega standarditele ja seetõttu pole võimalik
1) tajuda korrektselt meresõjalist olukorda Läänemerel;
2) sõjaliste sihtmärkide tõrjumiseks relvi sihtmärgistada. Olukord, kus kaitsevägi kasutab kineetilist jõudu sihtmärgi vastu, mille on kaheldava kvaliteediga avastanud ja tuvastanud keegi teine (vastava väljaõppe ja õigusliku vastutuseta tsiviilasutus) pole otstarbekas ja poliitilise vastutuse tõttu ehk ka võimalik.


Rahvusvaheline meresõjaõigus. Kuna mereseire on sõja ajal sõjaline funktsioon, siis peaks mereseirega tegelevad isikud olema kombatandid ja laevad sõjalaevad. Praegu on politseiametnikud mittekombatandid (neid ei mobiliseerita relvajõududesse) ja PPA laevad riigilaevad (state ship). PPA ametnikud on seega sõjalise tegevusega (sõjaliste ülesannete täitmisega) tegelevad mittekombatandid, mis on vastuolus 1949. aasta Genfi konventsiooni 1977. aasta I lisaprotokolli artikli 37 lõike 1 punktiga c. Kuna PPA laevad ei ole ei sõja- ega abilaevad (warship, auxiliary ship) vaid riigilaevad, ei laiene neile sõjalaevade ja kombatantide õigused (nt vangi langedes ei ole tegemist sõjavangidega ja eeltoodust lähtuvalt võib PPA laevade meeskondi süüdistada rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumises).
Kuna PPA laevad ei ole ka kaubalaevad, kuid tegelevad sõjalise tegevuse, mereseirega, on nad legaalsed sõjalised sihtmärgid (military objectives) (San Remo manuaal, art 40). Kui PPA laevad tegeleks vaid merepäästega, oleks tegu ranniku päästelaevadega (coastal rescue ship), mis oleks sõjaliste sihtmärkidena välistatud (II Genfi konventsioon, art 27). Kuid seda ainult juhul, kui nad ei tegele millegi muuga (San Remo manuaal, art 48).
Isegi siis, kui jätta kõrvale rahvusvaheline meresõjaõigus, tuleb arvestada, et erinevalt tavapolitseist, mis sõja korral jätkab tegutsemist tagalas, ei ole merel rindejoont ja kõik tegutsevad sõjaliselt vaenulikus keskkonnas.
Seega on rahvusvahelise meresõjaõiguse seisukohast PPA laevad ja nende meeskonnad sõja ajal äärmiselt keerulises seisus, kus riik on andnud sõjalise ülesande, seega on tegu legaalsete sõjaliste sihtmärkidega, kuid samas ei laiene neile kombatantide õigused.

Väljaõpe. Kui lähtuda eeldusest, et PPA tegeleb sõja ajal sõjalise ülesandega ja laevad ise on legaalsed sihtmärgid, peab PPA laevadel teenival isikkoosseisul olema vastav sõjaline ettevalmistus. PPA laevade isikkoosseis peab saama meresõjalise hariduse ja väljaõppe ning sõja ajaks püstitatud sõjaliste ülesannete täitmist rahu ajal pidevalt harjutama. Siit järeldub ühtlasi laevade vastavuse nõue NATO standarditele (eelkõige nt sidevõime ja -vahendite puhul).
Kui enne PPA loomist eksisteeris Piirivalveamet paramilitaarse eraldiseisva organisatsioonina Siseministeeriumi valitsemisalas ja selle koos seisus olnud merekomponent oli sõjaolukorras allutatav mereväe ülemale ja kasutatav sõjaliste ülesannete täitmiseks, siis praegu see nii enam ei ole. PPA laevastikku ei saa sõjalise ettevalmistuse, väljaõppe ja tehnilise ühilduvuse puudumise (mittevastavus standarditele) tõttu kasutada sõjaolukorras sõjaliste ülesannete täitmiseks. Küll aga osutub PPA laevastik tulenevalt tegevustest, mida ta sooritada püüab, sõja ajal sõjaliseks sihtmärgiks.
Kuna sõjalise mereseire võime ja mereolukorrateadlikkus on kõigi mereoperatsioonide alus, teeb selle puudumine merel sisuliselt võimatuks ka kõigi teiste meresõjaliste võimete arendamise. Kõik arendatavad võimed, sealhulgas ka mereväe praegune miinitõrjevõime, on olukorrateadlikkuseta vaid nišivõimed, mida pole võimalik kasutada iseseisvaks kaitseks. Samas on mereseire võime, mida erinevalt tulejõust ei saa liitlastelt n-ö tellida, selle võime peab iga kaldariik ise omandama.
Võimelünkade juures tuleb arvestada ka sõjaõiguse aspekti: praegune olukord, kus mereseirega tegeleb tsiviilametkond ja seda tõenäoliselt ka sõja korral, ei vasta rahvusvahelise sõjaõiguse põhimõttele kombatantide ja mitte kombatantide eristamisest. Lisaks välistab see võimaluse, et mereseiretegevusi sooritavale PPA ametnikule laieneks sõja korral sõjavangi staatus
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... k_veeb.pdf lk 47-48
Kas see värske raport ka keskendus küsimusele, MIKS selline vürstiriiklik lähenemine seni võimalik on olnud? Nt piirivalve kasutab õhuvaatluse radareid, miks ei saa nad radaripilti Õhuväest? Miks merevägi ei tea, mida piirivalve teeb ja näeb?
Ei, MIKS küsimusele seal ei keskenduta. Minu hinnangul on tegemist eelkõige probleemi mitte tajumisega ning vähese poliitilise tahtega midagi ette võtta. See ei ole etteheide konkreetsetele isikutele, vaid tegemist on juba aastakümneid väldanud protsessiga.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina olen aru saanud, et tsiviillaevadel on tänapäeval mingi transponder sabas, mille järgi saadakse aru, kellega tegu (analoogselt lennukitega).
Lisaks on olemas ka mingid vaatlusseadmed. Kui sõidab keegi kahtlane, siis minu arusaamise järgi minnakse vaatama (kas laeva või lennukiga).
PPA-l on ju kopterid, 2 patrull-lennukit ja mõningad laevad, mis tükati merel asuvadki.

Järgmine küsimus on, mismoodi seda sõjalist jõudu siis rakendada. PV viimane kahuritega laev läks paar aastat tagasi müüki.
Kui kahtlane objekt on fregatt Jaroslav Mudrõi, mismoodi siis saab, tõmbame Sergeile ja MG-le mürsud rauda ja mitte sammugi edasi?
Kardan, et sellise laeva kapten võib sellest pigem naerukrambid saada. Meil pole mitte mingit relvastust täna, millega mõjutada nt suuremat sõjalaeva.
Merelahinguga läheb keerukaks. Esialgu ütleks ehk, et tõmmata kaldalt 4 RBS-15 lendu ja ise kähku minema (või vaadata mändide varjust, mis edasi juhtub) oleks võib-olla suurema edukusega ettevõtmine?

Et asendada tänane merevaatluse radarivõrk sõjalisega, oleks tarvis vähemalt kümmekord Giraffe stiilis asja (ülestõstetava radariga), hinnalipikuga nii 20 miljonit tükist.
Teine võimalus on ehk olla leidlik ja kombineerida need fiks radaripostid mobiilsetele platvormidele (rahuaeg seisabki seal paigal, aga ohu korral hakkab liikuma).
Seda on vaja ka siis, kui "avastus ja tõrje asuvad samal platvormil".
Viimati muutis Kapten Trumm, 29 Dets, 2016 13:40, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

Borja kirjutas:Veelkord sellest "merevõimest // miinijahtimisest" siis..
.....
- ja kasutu ning juhuslikult tekkinud "väevõimekuseesmärk" ongi muutunud ASJAKS ISEENESES - mis ei tooda mitte s_ttagi iseseisva enesekaitsevõime tarvis, neelab lõputult raha ülalpidamiseks/modimiseks ning on küsitava väärtusega isegi NATO enda jaoks..
Paarkümmend aastat tagasi kui merevägi taasloodi, oli Eesti riik maoli maas ja tookord oldi tänulikud iga välisabi eest, mida meile pakuti. Riigis tervikuna oli puudu rahast ja sõjalistest ekspertidest. Millestki tuli alustada ja tookord sobis kompromissiks miinitõrje päris hästi.
Probleem algab Eesti jaoks aga sellest, et erinevalt Lätist-Leedust on meil kogu aeg merelist julgeolekut alahinnatud ja peetud vähetähtsaks. Sellest ka praegune mitte kedagi rahuldav olukord.
Mis aga NATOt puudutab, siis just see ongi vähemalt poliitilisel tasandil olnud argumendiks mereväe alleshoidmisel.
Millekski muuks, kui puhtjuhuslikult tekkinud (+ osalt ka kunstlikult tekitatud) rahaneelavaks kasutuks võimeks seda nimetada ei saa. Õnneks näib täna, et selline asjade seis hakkab ka tsiviilkontrollivas organis pärale jõudma(-hapuks minema) :twisted:
Kordan oma varasemat ütlust - miinitõrjelaevastik ei ole mitte probleemide põhjus, vaid tagajärg.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Lohetapja »

Kapten Trumm kirjutas:Mina olen aru saanud, et tsiviillaevadel on tänapäeval mingi transponder sabas, mille järgi saadakse aru, kellega tegu (analoogselt lennukitega).
Lisaks on olemas ka mingid vaatlusseadmed. Kui sõidab keegi kahtlane, siis minu arusaamise järgi minnakse vaatama (kas laeva või lennukiga).
PPA-l on ju kopterid, 2 patrull-lennukit ja mõningad laevad, mis tükati merel asuvadki.
AIS - Universal Shipborne Automatic Identification System.
http://www.marinetraffic.com/en/ais/hom ... :58/zoom:7
Kui AIS on sisse lülitamata, siis laeva ekraanil ei ole. Selle üle, kas meie piirivalve käib tuvastamas iga radaril olevat objekti, ma ei hakka siinkohal spekuleerima. Küll aga on juba PVA aegadest olnud "heaks tavaks" kütuserahadega koonerdada....
Järgmine küsimus on, mismoodi seda sõjalist jõudu siis rakendada. PV viimane kahuritega laev läks paar aastat tagasi müüki.
Käbidega? :lol:
Siin me nüüd siis oleme 25 aastat pärast iseseisvuse taastamist :evil:
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1015
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

Natukene päevakajalist poliitilist peegeldust siingi käimasolevale diskussioonile.
"Hanso: praegu on riigikaitse prioriteet maavägi, kuid tegeleda tuleb ka merekaitsega"
http://uudised.err.ee/v/eesti/5d954317- ... rekaitsega
No one said survival was fun.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Herem »

Radaripildil nähtava "täpikese" tuvastamiseks on üsna mitmeid mooduseid.
Sõidad/lendad kohale - täna PV teeb seda siis kui on vaja. Teeb ka KV-le :shock: Kui tihti on ära öeldud, seda ei tea.
Vaatad kaameraga mis asi see on :shock: - PPA-l on mõni kaamera ka olemas.
Siis on veel rida meetodeid mis lähevad SIGINT, OSINT jne ...INT teemasse. Need on küll teisejärgulised meetodid.

Lohetapjal pole "kütuse koonerdamisega" vaja ironiseerida. Kui sulle on määratud ülesanne A, siis selleks sa oma ressursse kulutadki. Ülesanne B täidetakse vaid siis, kui A pole ohus. Ja siit lähebki edasi hadluskorralduslikuks pudruks, kus on ka kellegi poolt nimetatud "vürstiriigi" põhjused.
Oleks ju üsna lihtne öelda PPA-le: tuvasta, kui KV vajab! Aga kas kulud ka katad? Millal? Ja kelle eelarves? Ja kes mõõdab tulemusi ... Ja kui neljapäeva öösel kell 0200 tuleb kopter välja saata, kuid ... kes otsustab prioriteedid ...
Siiski on mul tunne, et mingi jää on liikuma hakanud. Ja hakanud enne selle teema meediasse jõudmist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui sul on baas Tallinnas ja olukord tekib Kunda ligidal, siis laevaga sinna korda looma minna on päris suur probleem, selleks kulub esiteks aega, teiseks 30+ sõlmelised suuremad kiirlaevad neelavad ka kütust suurusjärgus "tonnid tunnis", eks samal põhjusel meil ei organiseerita ka õhulahinguid Vaindloo kolmnurgas - lihtsalt kohalejõudmise ajaks on rikkuja ammu kadunud (eriti kui ta ida suunas lendab). Kui venelased teaks, et tuleme Tallinnast vaatama, siis hakkavadki meelega mõnest "kolmnurgast" üle panema nagu nad õhus teevad.

Kopterite valmidusest on vist lausa Pealtnägija tasemel räägitud - rahapuudusel istuvat meeskonnad kodus ja lennukani jõudmiseks kulub vähemalt 15 minti isegi öösel.
Ainuke võimalus midagi realistlikku pakkuda (kui tõrjeks ka peaks minema) on saata Ämarist hävitajad kohale.

Merekaitse probleem näib olevat selles, et piki piiri käib laevade "kiirtee", kus sõja- ja tsiviilalused on segamini, territoriaalmeri on suht kitsas ja kiirekäiguline laev sõidab sul enne Kunda sadamasse kui sa laevaga või kopteriga Tallinnast tuled. Lisaks pole välistatud see, et vastane üllatabki mingi tsiviillaevaga, õhust või laevalt vaatad, et ongi tanker, ühel hetkel on ta sul Sillamäel kai ääres ja mingid vennikesed ronivad maha. Tallinki reisilaevad sõidavad meil 20+ sõlmelise kiirusega, häda korral sõidaks territoriaalvee piirilt sadamani poole tunniga. Laevaga (kui laev pole Soome lahel patrullis) ja isegi kopteriga on keerukas õigeks ajaks jõuda.

Kas Soomes pole äkki üks probleemi lahendus merepõhja paigutatud hüdrofonid, millega kuulatakse kruvimürasid ja selle järgi nad teavadki palju?

Eesti merepiiri valveks/kaitseks oli nõuka piirivalves kasutusel siin üle 20 erineva suurusega laeva ja osad laevad olid pidevalt patrullis ja see oli ainult piirivalve, mille lahinguvõime piirdus kergemate aluste ja allveelaevadega toime tulemiseks, mitte pealvee sõjalaevade merelahinguks. Päris tõsine laevavägi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Herem »

Soomlastel on need asjad lahendatud mitmekülgselt ... ega ma enda juttu ise välja ei mõelnud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline