Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Küllap seal on ka olemas veealune hüdrofonide süsteem territoriaalmeres, mille kaudu nad kuulevad, mis merel ja vee all toimub. Külma sõja ajal oli selline üle Põhja-Atlandi, asi see 300 km siis katta on. Ise nad seda vaevalt valjusti promovad. Selliseid vidinaid kasutati ka NSVL poolt, on kuulda olnud, et meri on ühte-teist pärast kaldale toonud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Herem »

"Õngitsed" või?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ära näe vaenlast seal, kus seda pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Viiskümmend »

Selles Helsingin Sanomate "Laivue 2020" artiklis mille ksf Leo paar nädalat tagasi Soome teemasse postitas on ju kirjas, et allveelaevade tuvastamiseks ja veealuse elu jälgimiseks on soomlastel meres statsionaarsed hüdrofonide väljad ning lisaks sellele on laevadel ka nn. individuaalsed järele veetavad hüdrofonid ja allveelaevade otsimise kajaloodid. Ning, et ainult 10 aastat vanad Hamina klassi varglaevad läbivad tõsise midlife upgreidi ja kapitaalremondi, mille käigus eemaldatakse vanu ja paigaldatakse uusi süsteeme nagu näit. parandatakse ÕT võimekust (Umkhontode upgrade või väljavahetamine) ning, et merevägi võtab Soome jaoks täiesti uue relvasüsteemina kasutusele torpeedod, mis lähevad edaspidi kõikidele "Laivue 2020" laevadele. Rauma klassi raketikaatrid võetakse aga teenistusest maha ning nende relvastus tõstetakse üle uutele korvettidele ja Hamina klassi laevadele ehk kohe on Soomest saadaval 4 raketikaatri keret.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellele ma viitasingi - merekaitses on hüdrofonide võrgu rajamine, eriti taolises olukorras nagu Soome on - ja arvestades aega, mis tal olnud on - üsna elementaarne liigutus.
Sest need signaaliluured ja radarid on vaid pool kaitset, kui vastaspool allveelaevu kasutab, allveelaevu aga oli NSVL-l kõvasti (suurim allveelaevaomanik).

Vaatasin Õuna raamatust kah järgi - siin asus vene piirivalvel 23 laeva, mida nimetatakse piirivalvelaev, see tähendab siis Shershen-klassist (projekt 205P) alates. Väinameres kasutatud madalapardalised soomuskaatrid projekt 1204 ja sellest väiksemad (igasugu abi, side jne kaatrid) kandsid nimetust "piirivalvekaater" ja neid oli samuti 20 ringis. Sealhulgas oli neid nn soomuskaatreid mingi 5-6 tükki (asusid Haapsalus) ja nendega valvati Väinamere väinasid, kuna nad on madala süvisega.

Nüüd need piirivalvelaevad - teada on vaid, et oli 1 piirivalvelaev-jäämurdja (Viktor Kingisepp), mis oli relvastatud 30 mm Gatlingi kahuritega (AK-630 vist). Ülejäänud olid tõenäoliselt projekt 205P tüüpi, suur kolmevindiline diiselmootoritega kaater, relvastatud 30 mm radarjuhitavate automaatkahuritega (4 toru kahes tornis), SHORAD laskeseade vist 8 raketiga, süvaveepommid, allveetõrje torpeedod (4 aparaati) ja järelveetav sonar. 35+ sõlmelise kiirusega. Võimalik, et ka muid tüüpe kasutati (nt Grisha-klass).

Kahjuks ma ei tea, milline merevalve radarivõrk siin oli, eestikeelne kirjasõna räägib vaid kahest "tehnilise vaatluse punktist", üks Suurupis ja teine Harilaiul Hiiumaa ligidal. Vaevalt aga seal piiri suudeti valvata, nt Rusti juhtumist oli teada, et avastati see ka piirivalve mingi radariga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Fucs »

Vergi piirivalve kordon. 80-ndate algus.

ПСКА-573
vergi1.jpg
vergi1.jpg (47.83 KiB) Vaadatud 4198 korda
vergi2.jpg
vergi2.jpg (60 KiB) Vaadatud 4198 korda
http://russianships.info/pogran/1400.htm
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kapten Trumm kirjutas:Sellele ma viitasingi - merekaitses on hüdrofonide võrgu rajamine, eriti taolises olukorras nagu Soome on - ja arvestades aega, mis tal olnud on - üsna elementaarne liigutus.
Sest need signaaliluured ja radarid on vaid pool kaitset, kui vastaspool allveelaevu kasutab, allveelaevu aga oli NSVL-l kõvasti (suurim allveelaevaomanik).
Soome võimete juures igati nõus, aga samas - meie olukorrale mõeldes ja suuremat pilti vaadates - mis on nende allveelaevade poolt suurim oht meile meie muude võimete puudust arvestades?

Minu mõttekäik:

1) Rahu ajal, mille eeldus on hästitoimiv NATO, - vastik muidugi, kui nad meie territoriaalvetes toimetavad, aga no - maandavad mingi diversioonigrupi, nuhivad, lasevad mingis kriisiolukorras mingi aluse põhja. Paha lugu, aga Soome või Itaalia väljastatud Schengeni viisa ja kaubakonteineriga on diversante kergem saata, nuhkida saab niigi ja muid laevu, mille põhja laskmisest meie kaitsevõime tohutu löögi saab, nüüd nii väga palju ei ole (ahjaa - miinijahtijad, aga siis me saame teada, et sõda on alanud).

2) Sõja ajal, mille eelduseks on NATO tegevusvõime vähenemine - suurim oht merelt on meile dessant Tallinna või selle lähedusse, mis loob baasi Tallinna vallutamiseks koos vaindlasele vajaliku varustuskanali avamisega. Pole nagu allveelaeva teema. Igasugu kaudtule ja tampimise vahendeid on vaindlasel teisigi ja palju, radarid ja sidesüsteemid tambitakse maha. Ma nüüd ei tea, kas sellest võimalikust dessandist saaks hürdofonidelt selles olukorras infot, arvestades, et vajalik infra võib juba väga kahjustatud olla?

Muidugi, erinevate ametkondade vahel killustatud võimete parem ära kasutamine on õige teema.

Sellepärast kipun ka nõustuma Hanso jt.-ga, et piiratud rahaliste võimaluste juures on maavägi prioriteet. Juhul, kui tõesti NATO tegutsemisvõime langeb, on maavägi see, mis peab võimalikult kaua Tallinnat hoida suutma. Jutt, et teeme merepildi ja siis tuleb NATO ja tagab sellele pildile ilmuva vaindlase hävitamise, on ilus, aga ebapraktiline. Tuleb mängu sama kaalutlus, mis Patriotide puhul, mille puhul me ise veendume, et "kohe ei ole vaja", nagu kirjutasid akf Martin Herem ja tommy. Kulu on suurem, kui oht. Ja kulu ei ole mitte ainult rahaline kulu, vaid ka sõjalis-poliitiline (Venemaa vastukäigud, võimalik eskaleerumisespiraal jne - ka need pole meie huvides).
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soome võimete juures igati nõus, aga samas - meie olukorrale mõeldes ja suuremat pilti vaadates - mis on nende allveelaevade poolt suurim oht meile meie muude võimete puudust arvestades?
Eks see sõltub venelaste allveelaevadest - külma sõja ajal oli vene allveelaevastki (Kilo ja Foxtrot diislid) akuutne oht nii Rootsile kui Soomele.
Probleem on nende kasutamine merevedude tõkestamiseks - seda on aga punalaevastik kogu aeg teha üritanud (enamasti küll suurema eduta).

Hüdrofonide võrgu põhimõtteline eelis muude jälgimise süsteemide ees on aga passiivsus - ta ei kiirga midagi välja, teda on raske segada, kuid kuuldavus vee all on päris hea. Nt külma sõja ajal olevat tuumaallveelaevad üksteist jälginud heli järgi 100+ km. Seega on see kasutatav ka pealveeliikluse järgimiseks ja laevatüüpe on võimalik tuvastada üsna täpselt. Heade hüdroakustikute ja riistadega isegi samatüübilisi laevu eristada (ah see laev sõitis eelmine aasta vindiga vastu põhja, seepärast teeb parem vint siiani imelikku hääst).
Viimati muutis Kapten Trumm, 30 Dets, 2016 14:45, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Lohetapja »

nimetu kirjutas: Tõe huvides toon siin veelkord välja, et eraldiseisva mereväe ja miinijahtimise võimekuse loomise poolt oli Laaneots (tegelikult oli ta ideed veelgi suuremad) ja Kõuts oli vastu. Kõutsil oli vähemalt piisavalt mõistust, et teha see asi korralikult ümber. Sest enne tema tegutsemist oli merevägi hoolimata igasugustest pingutustest ja liitlaste abist meil üsna sitas seisus. Ja ka üldiselt oli tema visioon Kaitseväest palju realistlikum.
Tõe huvides palun Laaneotsa ja Kõutsi osas väidetu kohta mõnda viidet. Selle kohta ka, milles seisnes ""igasugune hoolitsemine ja liitlaste abi" mereväe suhtes. Ja millisest perioodist jutt käib.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Tahtsin just sama postitust tsiteerida, kuid Kriku jõudis ette.
https://issuu.com/Sodur/docs/sodur0415/57

Samuti soovitan lugeda Kõutsi kümne aasta visiooni Kaitseväe suhtes. Pealkiri oli vist mingi "Kaitsevägi aastal 2016" vms. Ütleks, et suhteliselt realistlik ja asjalik lähenemine oli tal.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Lohetapja »

nimetu kirjutas:Tahtsin just sama postitust tsiteerida, kuid Kriku jõudis ette.
https://issuu.com/Sodur/docs/sodur0415/57
Paluks täpsemat lõiku sellest artiklist, mis toetaks sinu poolt väidetut.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas nimetu »

Nagu ma ütlesin, siis Kriku postituses on viide olemas.

Tsitaat ise oli selline:
"Mereväe taasloomisele eelnes aastatel 1992 1993 debatt sõjalaevastiku vajalikkuse üle."
...
"Iseseisva sõjalaevastiku pooldajad olid kaitseminister Hain Rebas ja kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots. Kõige sõnakamad sõjalaevastiku loomise vastased olid piirivalveameti juhid Andrus Öövel ja Tarmo Kõuts. Vastaste peamised argumendid olid julgeoleku olukord, mis ei nõudnud sõjalisi võimekusi omava laevastiku olemasolu, riigi piiratud rahalised võimalused ning vajadus vältida juba olemasoleva ja töötava struktuuri ehk piirivalve lammutamist."

Sõdur Nr 4, 2015, lk 57.
Mereväe seisukorra kohta aimu saamiseks pead artikli enda läbi lugema. Soovitan kindlasti.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Lohetapja »

nimetu kirjutas:Nagu ma ütlesin, siis Kriku postituses on viide olemas.

Tsitaat ise oli selline:
"Mereväe taasloomisele eelnes aastatel 1992 1993 debatt sõjalaevastiku vajalikkuse üle."
...
"Iseseisva sõjalaevastiku pooldajad olid kaitseminister Hain Rebas ja kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots. Kõige sõnakamad sõjalaevastiku loomise vastased olid piirivalveameti juhid Andrus Öövel ja Tarmo Kõuts. Vastaste peamised argumendid olid julgeoleku olukord, mis ei nõudnud sõjalisi võimekusi omava laevastiku olemasolu, riigi piiratud rahalised võimalused ning vajadus vältida juba olemasoleva ja töötava struktuuri ehk piirivalve lammutamist."

Sõdur Nr 4, 2015, lk 57.
Mereväe seisukorra kohta aimu saamiseks pead artikli enda läbi lugema. Soovitan kindlasti.
Olen lugenud, sellepärast küsingi, kust sa võtad oma väite, et miinitõrje oli Laaneotsa laps ja seda, et Kõuts tõi kaasa pöörde paremusele? Ja millised olid need pingutused, mida mereväe osas justkui tehti?
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Olen lugenud, sellepärast küsingi, kust sa võtad oma väite, et miinitõrje oli Laaneotsa laps ja seda, et Kõuts tõi kaasa pöörde paremusele? Ja millised olid need pingutused, mida mereväe osas justkui tehti?
No üsna otseselt võtan, arvestades, et Laaneots oli eraldiseisva mereväe loomise pooldaja ja ilmselt ka üks otsustajatest, olles PSÜ rollis.
Mereväe osas oli õige otsus hankida uued miinijahtijad, sest olemasolevad saksa traalerid olid vanad, nende tehniline seisukord polnud kiita ja erinevatel missioondel/õppustel kohatud tingimustes olid nad mittesobivad. Ka esialgne väljaõpe, mille Saksamaa meile korraldas, läks tühja, sest laevasid ei suudetud käigus hoida ja meeskonnad läksid lõpuks laiali. Üldse oli väljaõppes puudu süsteemsusest - teadmised anti edasi meeskonnaliikmelt meeskonnaliikmele.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Fucs »

Kuulge jah.
Selle meie "mereväega" tuleks juba ükskord midagi ette võtta tõesti.
Isegi minusugune loll saab sellest nagu omastarust aru.

Et siis kustkohast selle probleemi lahendamine peaks meie riigis pihta hakkama? Kes kus peaks alustuseks midagi tegema?

Magistritöö „Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid"
EESTI MEREJÕUDUDE ÜLESANDED JA LAEVATÜÜBID

V-ltn OTT LAANEMETS, MSc Eesti mereväe miinijahtija Sakala komandör.
2014
Selline olukord, mis sisuliselt eitab Eesti geograafiat, pole siinse kirjutise autori hinnangul pikemas perspektiivis jätkusuutlik ja võib kriisi korral saada hukatuslikuks. Kuigi rünnakut merelt on hoopis keerukam korraldada kui mööda maismaad, ähvardab Eestit Luttwaki strateegia paradoksi järgi mereline oht juba pelgalt seetõttu, et see tundub ebaefektiivne võrreldes rünnakuga mööda maismaad ning meil puudub sellega toime tulemiseks süsteemne merekaitse.
Merekaitse ja riigilaevastike probleeme on käsitlenud mitmed varasemad uurimused.

2003. aastal kirjutas kaptenmajor Igor Schvede Balti Kaitsekolledžis uurimuse „Advantages and Disadvantages of Assigning Coast Guard Duties to the Estonian Navy” („Rannavalveülesannete mereväele andmise head ja halvad küljed”).....

2007. aastal kirjutas vanemleitnant Liivo Laanetu Kuningliku Taani Mereväeakadeemia II taseme ohvitserikoolitusel lõputöö „Totalforsvarets maritime komponent i Estland” („Totaalkaitse merekomponent Eestis”).......

2010. aastal kaitses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes magistrikraadi vanemleitnant Kalle Kõlli tööga „Kiirkaatrite võimeanalüüs”, mis põhines tol ajal kehtinud sõjalise kaitse arengukavas märgitud plaanile soetada mereväele kiirkaatreid „territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja mereseire tõhustamiseks”......

2011. aastal kaitses kaptenmajor Mati Terve Sisekaitseakadeemias magistrikraadi tööga „Soovitused mereturvalisust tagava riigilaevastiku ülesehituse muutmiseks Eesti näitel”, mis põhines organisatsiooniteoorial ja relvajõudude kasutamist sisejulgeolekuülesanneteks käsitleval kirjandusel.....

Samal aastal uuris vanemleitnant Taavi Urb Läti Riigikaitseakadeemia Balti riikide mereväeohvitseride II taseme kursusel Läänemere riikide merevägede ja rannavalvete koostööd.....

Nimetatud uurimuste läbivaks tõdemuseks on, et Eesti merekaitse korralduses on palju vajakajäämisi. Sõltuvalt püstitatud uurimiseesmärgi ulatusest on jõutud mõnevõrra erinevatele seisukohtadele, kuid ühiseks järelduseks on vajadus alustada ühel või teisel viisil Eesti riigilaevastike ühendamist.
Siinse käsitluse eesmärk on leida vastus kahele küsimusele. Esiteks: miks peaks Eestil olema ühtne merejõudude laevastik? Ja teiseks: milline see olema peaks, et täita piiratud vahenditega sõjalisi ja julgeolekuülesandeid merel? Kuigi seni on analüüsitud nii majanduslikke ja organisatsioonilisi aspekte kui ka üksikvõimeid, pole siiani käsitletud merejõudude teemat terviklikult ega süsteemselt, samuti on olnud puudu asjakohasest teoreetilisest ja doktriinialasest taustast.....
Kuigi täpset numbrit pole õnnestunud välja selgitada, jääb Kaitseväe eelarvest mereväe kasutada 5–8%. Hoopis teistsuguse maa- ja merepiiri suhtega Soome kulutab mereväele igal aastal ainuüksi relvajõudude hankeeelarvest 15%. Hinnanguliselt jaguneb NATO väikeriikide relvajõudude eelarve väeliigiti (maa-meri-õhk) vastavalt 50:25:25 kuni 40:30:30. Erinevalt suurtest saareriikidest on maismaapiiriga rannikuriigi tähtsaim väeliik maavägi, kuid kolme peamise sõjapidamiskeskkonna võimete vahel tasakaalu puudumine teeb ka maaoperatsioonid võimatuks. Seega retoorilised küsimused stiilis „mitu tanki saaks soetada ühe miinijahtija eest?” on sisutud, sest ühe sõjapidamiskeskkonna eiramine muudab kogu sõjalis-strateegilise võrrandi lahendamise võimatuks.
Kuna merekeskkond erineb nii füüsilises, õiguslikus, poliitilises, majanduslikus, julgeolekualases kui ka sõjalises mõttes oluliselt maismaast, ei ole tabelis 1.1. toodu ammendav ning vajab täpsemat lahtimõtestamist ja mereliste huvide selgemat poliitilist defineerimist. Nii ei saa nimetatud dokumentidest näiteks järeldada, et sõltuvus maailmamajandusest, sh mereteede julgeolek, oleks Eesti riigi jaoks oluline. Kui jätta kõrvale Eesti geograafiline asend, viib see omakorda küsimuseni, miks on Kaitseväe võimearendus merel keskendunud just miinitõrjele, mitte millelegi muule.
Nagu eeltoodust järeldub, on merevõimu osad – merekaubandus ja -majandus, julgeolek, riigi suveräänsusja riigikaitse – tihedalt ja lahutamatult seotud. Edasise analüüsi terviklikkuse huvides kasutab autor terminit merekaitse, mida ei ole autori andmeil enne defineeritud. Definitsioonis t u g i n e b autor „Eesti julgeolekupoliitika alustes”
sõnastatud Eesti julgeolekupoliitika eesmärgile.
Merekaitse on niisiis kõik tegevused merel, mille eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Enamikus NATO riikides kasutatavad spetsiaalsed miinijahtijad on üha vähem ühildatavad kiire operatsioonitempoga ja ekspeditsioonioperatsioonide kontseptsiooniga, sest oma väikese kiiruse tõttu ei suuda miinijahtijad sõita koos laevastikuüksusega. Teine probleem on väike enesekaitsevõime, mistõttu tuleb ohupiirkondades eraldada nende kaitseks pealveesõjalaev. Kolmandaks, Eesti kontekstis olulisimaks probleemiks on miinijahtijate monofunktsionaalsus: nendega täidetavate ülesannete loetelu piirdub miinitõrjega. Seetõttu on paljudes riikides hakatud üha enam panustama moodulipõhisele miinitõrjevõimele, mida saab suurtele pealveesõjalaevadele lisada. Peale eelnimetatud taktikaliste puuduste on miinijahtijateks ehitatud laevad veeväljasurve ja hinna suhtarvult kallid laevad.

Kuigi tuginedes NATO külma sõja aegsele arusaamale miinitõrjest on võimalik argumenteerida üheotstarbelise miinitõrjelaeva kasuks, on probleem just selle laeva monofunktsionaalsus, sest vajakajäämise tõttu kiiruses on piiratud ka nende patrullimisvõime. Lisaks tuleb arvestada vajadusega omada tasakaalus laevastikku ja riigi piiratud ressurssidega.....
Autorile teadaolevalt on tegu esimese katsega süsteemselt ja terviklikult analüüsida Eesti Vabariigi merejõudude ülesandeid. Nii Politsei- ja Piirivalveametil kui Kaitseväel tuleb lähiaastatel hakata planeerima laevas tike uuendamist: mereväe Sandown-klassi miinijahtijate käitustsükkel lõpeb 2020. aastate lõpus ning Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab juba praegu, et olemasolev laevastik pole funktsionaalne ja vajab uuendamist. Laevastike uuendamine on pikaajaline protsess ja arvestama peab platvormide 35–40-aastase käitustsükliga. Seetõttu peavad otsustuspõhimõtted, millel on nii kaugeleulatuv mõju, olema riigi seisukohast hästi läbi mõeldud. Autor loodab, et uurimus aitab kaasa merekaitsest parema arusaama kujunemisele ning et järgmistes riigikaitse arengukavades on ühe valdkonnana kajastatud ka merekaitset, sest riigi geograafiast tuleneva eiramine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... nemets.pdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist