Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Fucs »

Seal on veel kirjavigu ja puuduvaid tähti jms. :oops:
Aga ma ei hakka enam parandama, muidu jäängi... 8)
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Selle vaatamata võeti esimene neist "Kalev" teenistusest maha juba 2003a. Olev kaks aastat hiljem, aastal 2005.
See võib olla seotud mereväe tolleaegse seisuga. Väljaõpe ei olnud jätkusuutlikult korraldatud ja oli ka probleeme laevade hooldusega. Sellest tulenevalt kippusid need laevad seisma jääma ja meeskonnad valgusid laiali. See muidugi tähendas laevade seisukorra kiiret halvenemist. Ütleme nii, et prioriteetide seas oli merevägi tõesti viimane. Kõutsi ajal hakati asja tõsisemalt organiseerima. Nagu ma varem olen välja toonud, siis Kõuts ise, olles piirivalves, polnud mereväe loomise pooldaja, kuid ta suhtus võetud kohustustesse tõsiselt.
Miinijahtijatest saadud õppetund on tegelikult ilmselt üks põhjusi, miks praegu igasugu annetusi ja soodsaid tehinguid vaadatakse esmalt sellest perspektiivist, et kuidas neid ülal pidada. Ma usun, et meie toetajate ees (eriti arvestades sakslaste nähtud vaeva) oli ikka äärmiselt piinlik tunnistada, et lasime värgi hukka. Eks loll õpib enda vigadest.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Peeter »

Samas mis olukorras me siis praegu oleme:
1. Hulk tööd on tehtud, ressursse kulutatud, võime loodud, inimestel oskused-teadmised kogutud.
2. NATO-le on see võime lubatud, tööd e vanu miine, mida korjata, jätkub ka.
3. Võime nõuab varsti järgmist suurinvesteeringut.
4. Kriisi puhul on kahtlane, kas Tallinnas paiknevad laevad üldse jõuaks oma ülesannet täitma: näiteks võib vaindlane nad kusagil lähivetes kuulsusetult üle võtta.
5. Iseseisvale kaitsevõimele ei suuda see võime hetkel midagi lisada.

Ma arvan, et nii KM-s kui KVs on inimesi, kes suudaks selle pealt adekvaatseid otsuseid teha. Ka see SAK vähendamine oli ju väga suur otsus. Ma arvan, et liitlastega on võimalik ka läbi rääkida. Põhimõtteliselt on kolm suurt valikut:
- investeerida juurde nii raha, tööd kui inimesi nii, et miinitõrjega kaasneks mingi iseseisvale kaitsevõimele kasulik võime
- investeerida nii, et säiliks praegune tase - tundub kõige mõttetum
- tõmmata kooskõlastatult liitlastega seda võimet koomale. N: jätta üks laev oma tarbeks miine korjama ja mitte eriti investeerida. NATO liitlastel on kindlasti suurem mure meie enesekaitsevõime (mida liitlased peavad pidevalt täiendama), kui need alused, mille puhul on kahtlane, kas nad appituleva eskaadri teed puhastama jõuaks või loksuks kusagil Kaliningadis kai ääres, meeskonnad naabrimehe "kallid külalised".
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et nii KM-s kui KVs on inimesi, kes suudaks selle pealt adekvaatseid otsuseid teha.
Ma usun, et kummagi inimesed on seda kõike kogu aeg teadnud ja otsuseid ka teinud.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kriku kirjutas:
Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et nii KM-s kui KVs on inimesi, kes suudaks selle pealt adekvaatseid otsuseid teha.
Ma usun, et kummagi inimesed on seda kõike kogu aeg teadnud ja otsuseid ka teinud.
Ma arvan, et hetkest, kui need praegust olukorda tekitanud otsused tehti, on palju vett merre juurde voolanud. Julgeolekuolukord on muutunud. Tõmmelda pole vaja, aga tark arvestab muutunud olukorra ja tulevikuprognoosiga (mis minu hinnangul paranemist ei näita).

Nende laevukestega aga on lugu nii, et ma ei laseks neid liitlaste kaitseta merele isegi siis, kui peaks toimuma mingi USA-Vene suhete oluline teravnemine. Näiteks juhtub võimalik, et USA annab kas teadlikult või kogemata Süürias venelastele mingi laksu. Näiteks selle Shayrati õhuväebaasi tulistamist pidas Venemaa enese ja oma relvajõudude alandamiseks. Mis oleks mõnus sihtmärk midagi vastu teha?
Dona nobis pacem!
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

4. Kriisi puhul on kahtlane, kas Tallinnas paiknevad laevad üldse jõuaks oma ülesannet täitma: näiteks võib vaindlane nad kusagil lähivetes kuulsusetult üle võtta.
5. Iseseisvale kaitsevõimele ei suuda see võime hetkel midagi lisada.
Hetkel me siiski arvestame, et meie laevastik on NATO osa. See tähendab, et eraldiseisvana pole seda asja mõtet vaadelda. Ühes FTP Fucsi poolt välja toodud stenogrammis oli isegi räägitud sellel teemal. Me kas teeme näo, et oleme osa NATOst, arendades samal ajal seda müütilist iseseisvat kaitsevõimet, või me ka tegelikult arendame oma võimekusi, lähtudes NATOst kui tervikust. Kui me lähtuksime ainult sellest nö iseseisvast kaitsevõimest, siis poleks meie mereväel niikuinii erilist võimalust, ükskõik milliste laevadega. Sellisel juhul oleksin igati nõus, et meie mereväel pole mingit mõtet. Kuna me aga oleme NATO liikmed ja eeldame, et NATO tegutseb tervikuna, siis antud juhul ongi meie valik selline. Me panustame olemasolevasse tervikusse.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Peeter »

Skaudid on ehe näide, kuidas me oleme panustanud ja panustame NATO-sse nii, et see võime kõige kiirema sõjalise reageerijana on ülitähtis ka iseseisva kaitsevõime seisukohalt. Ja ma arvan, et skaudid Helmandis, kuhu paljud oma mehi ei saatnud, oli ka liitlaste poolt kõrgemalt hinnatavam panus, kui arvukatel miinitõrjeoperatsioonidel osalemine ja ühe miinitõrjealuse valmisolekus hoidmine. Samuti on olukord nii palju muutunud, et NATO jaoks on Balti julgeolek defineeritud probleemina - milleks muidu siia neid kontingente saata. See tähendab, et panustades oma enesekaitsevõimesse, panustame ka NATO probleemide lahendamisesse. Milleks ennast petta - oleme olukorras, kus Eesti on oma väiksuse ja asukoha tõttu suurem julgeoleku tarbija, kui looja. Esmase kaitsevõime arendamine vähendab liitlaste panuse tarbimisvajadust.
Ei saa öelda, et merevägi oleks esmase kaitsevõime eesmärgil mõttetu, kui ta suudaks kuidagi rannakaitsesse panustada.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Fucs »

Ma usun (aga ma ei tea midagi!), et liitlaste veenmine ja kokkulepe selle kohta, et meie miinitõrjevõimekuse panustamine peaks lõppema või vaikselt hääbuma X ajaks on vast kõige lihtsam element võrrandis.

Raskemad elemendid on kulutatud ja kulutatava papi korstnasse kirjutamine (murdepunktid, kus oleks olnud kõige valutum sellest võimekusest loobuda või võimekust piirata on korduvalt mööda lastud), KOHE võrdväärse või parema aseaine leidmine "vabaneva" raha kulutamiseks (mereväge säilitades peaks alustama mõne uue võimekuse loomist nullist, kusjuures kui lõpetada miinitõrjevõimekus hääbumisega, siis seda raha vabaneb alguses vähe, kui päevapealt, siis on miinitõrjevõimekusele veel päev enne otsust kulutatud raha maha visatud ja seda ka oma tegevusega tunnistatud), ning miinitõrjevõimekuse asemel mõne muu NATO-sse panustamise võimekuse leidmine (kui liitlased seda nõuavad/miinitõrjest loobumise tingimuseks seatakse panustamine võrdväärselt mõnes muus valdkonnas). Viimases küsimuses vbl on võimalus ka meie panustamine ümber mängida panustamiseks siinsamas meie regioonis, millele vihjas ka Martin Peeter oma eelmises kommentaaris.

Samas, ajahetkel, kui pinged naabriga on suhteliselt tipus, ei ole enam just kõige õigem ja parem aeg hakata "poolel teel hobuseid vahetama" ning midagi nullist looma, kulutades selleks omajagu aega, tekitades olukorra kus uut võimekust reaalselt veel ei ole ja kaotades samal ajal hetkega olemasoleva otseselt vbl küll mittevajaliku, kuid siiski töötava võimekuse.

Kusjuures täieliku profaani ja igasuguse sõjalise hariduseta kodanikuna olen mina üldse ülimalt skeptiline selles osas, mis puudutab sõja korral meie võimalikku varustamist ujuvvahenditega ja toetuselementide saabumist mereteidpidi. See on reaalsem ja tõenäolisem siis, kui sõda veel ei ole, ehk kui on veel ennetav periood (siis pole ka miine veel). Kui aga juba pannakse miine, siis käib ka sõda ja oht ühe-kahe miini otsa sõites kaotada summa-summarium tohutu hulk tehnikat, moona või inimesi on kordades suurem, kui raudtee õhku laskmisel, ešelonide pommitamisel/tulistamisel tekkida võivad kahjud ja kaod, või üksikute transpordilennukite allatulistamisel tekkivad kaod. Kusjuures ilmselt jahivad liitlaste laevu sõja korral juba ka vastase allveelaevad.

Mina järjestaks meie toetamise/varustamise riskid (võimaliku toetuse kiirus ja suurus võimalikesse kaotustesse) tingimustes, kus vaenlane seda takistada püüab järgmiselt, alustades kõige väiksematest riskidest:

1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
2. Mööda õhuteid
3. Mööda mereteid

Alati saab muidugi vedada staffi suurte aluste asemel ka paljude väiksematega, hajutades riske (laevade arv ühe vastase miini või allveelaeva kohta suur, kuid samas ka palju puntras sihtmärke ja vastase valikuvõimalus/pihtasaamise edukus suureneb), kuid ka vastase mõjutusvõimekus (s.h. mahud) ja võimalused on siiski ju erinevad:

1. Mööda maad s.h. raudteed varustades saab vastane seda mõjutada maavägedega (STV, raketiväed, soomusväed, jalavägi), õhuvägedega ja teatud ulatuses vajadusel piiratult ka mereväe kaudtulega.
2. Mööda õhuteid varustades saab vastane seda mõjutada õhuväega ja piiratult ka maaväega (õhutõrje, lennuväljade tulistamine STV/raketivägedega).
3. Mööda mereteid varustades saab vastane seda mõjutada mereväega (miiniveeskajad, pealveelaevastik, allveelaevastik), õhuväega ja piiratud ulatuses ka maaväega (rannakaitse STV, raketiväed jms).

Rünnates mööda maad liigutatavat maaväekoponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata ka selle sama rünnatava komponendi. + kasutada tõrjeks nii õhuväge kui piiratult mereväge.
Rünnates läbi õhu liigutatavat maaväekomponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata peamiselt ainult õhuväe. Veetav MV komponent on seejuures abitu.
Rünnates mööda veeteid liigutatavat maaväekomponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata peamiselt ainult mereväe. Veetav maaväekomponent on abitu.

Liites ja lahutades (tsivilisti peas) plusse ja miinuseid jõuanma sinnamaani, et kõige otstarbekam on maaväekomponente liigutada siia mööda maad.
Seejuures muutub "Suwalki koridori" kaitsmine võtmetähtsusega tegevuseks üleüldse.
Võtmetähtsusega on sealjuures ka võime ja võimalused 100% ära kasutada nii maanteid kui raudteid.
Kui seal miskit totaalselt pekki läheb, siis järgmisena prooviks vajaliku staffi liigutamist läbi õhu ja kõige viimasena alles mööda merd.

Siin saaks muidugi määravaks ka see, kes milles teineteisest üle on. Kas saavutatakse piisav ülekaal õhus või merel.
Kui ma kõike teaks ja oskaks, siis ma töötaks ilmselt juba riigikaitseplaneerijana kusagil 8)
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Dr.Sci »

nimetu kirjutas:
1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.
Just, ja Rail Balticast pole mingit abi Eestisse vägede toomises sõjatingimustes kui sillad üle Daugava, Koiva, Salatsi ja Pärnu jõe on õhku lastud. Seega me peame tagama ikkagi korraliku õhu ja merekaitse, sealhulgas miinide paigaldamise võimekuse loomisega, et ei juhtuks sedasi et tõsise sõjaohu korral kõrgem juhtkond toksib googlesse "meremiin+valmistamine+veeskamine" (ja saab vastuseks et meie praegune võimekus on betooniga täidetud miinikestad
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Fucs »

Jah. Aga on see nüanss, et siis saab raudteel transportida "kuni" mingi kohani ja edasi hädaga liikuda mööda teid.
Merel jõudes kohani "kuni" võib tulla total error.

Kiiruga lugesin kokku võimalikud liikumisteed Poolast Leetu (väiksemaid "metsavaheteesid" ei arvestanud).

Suuremad teed:
Põhitrass E67 nn "Via Baltica"
Holny Mejeva-Lazdijai maantee nr.135

Väiksemad teed:
Sudawskie-Vygreliai
Krejwiany-Klivas
(on veel üks Krejwiany, lõunapool, seal on tee Krejwiany-Mockai)
Punsk-Mockai
Buda Zawidugierska-Galiniai
Beržniki-Kauknoris
Beržniki-Kalediškiai
Dusznica-Tarnauka
Polunce-Berezninkai
Buraki-Užukalniai
Trompole-Vaiponiške
Poszeszupie-Skaisčiai

Sellest ohvkoos pole meile erilist kasu juhul, kui kusagilt läbi Leedu või Läti on kõik läbi lõigatud.
Siis jäävad õhutransport ja meretransport.

Meretranspordi puhul on küsimus, millistesse sadamatesse meil saab transpordilaevadega tulla ja kuidas vastane võiks neid mõjutada. Nii sadamaid kui laevateid.
Millised sadamad kõlbavad?

Kindlasti siis Muuga sadam süvisega 17,1m, Paldiski (põhjasadam võtab vastu laevu süvisega kuni 12m ja lõunasadam süvisega kuni 14m), Miiduranna (süvis 12,3m), Vanasadam (süvis 10,3m), Paljassaare (süvis 8,6m), Bekkeri (süvis 8,1m), Hundipea (süvis 8m), Lennusadam (süvis 8m) Vene-Balti sadam (süvis kuni 7,5m)
Usutavasti on võimelised ka siis (laevadele süvisega 5-7m) Pärnu, Virtsu, Meeruse ja Rohuküla? (Viimane kannatab veesõidukit suurima süvisega 4,7m).
Enamus on neist puntras Tallinna ümber, veidi eraldi on Paldiski ja eraldi on Rohuküla, Virtsu ning Pärnu sadamad.

Kui just Soomest midagi imekombel vedama ei hakata, siis Soome lahe sellisteks operatsioonideks välistaks.
Kõik laevateed mis ei tule Rootsist on, lisaks teoreetilisele vastase mereväe tegevusele, Kaliningradis paiknevate vägede otseses mõjutusalas.
Toetusüksuste põhikontingent on ja jääb Lääne-Euroopasse ehk peamiselt Poola ja Saksamaale (tuleks tuua mereteid kasutades mööda Läänemere nn "Balti merd").
Gdansk ja Gdynia on otseselt Kaliningradist mõjutatavad.

Kindlasti on lihtsam leida merel konvoid või üksikut transpordilaeva, kui mööda maismaad sibavaid kolonne. Kui palju laevu (vedavaid ja toetus/kaitse) üldse kuulub ühte kõige väiksemasse militaarsesse meretranspordi konvoisse? Või suurde konvoisse? Sellised operatsioonid ise ja nende planeerimine on ilmselgelt ülisuurte ressursivajadustega (inimesed, aeg, raha, materjalid, laevad ise, turvamine).

Maismaal üksikute konvoide jahtimise asemel on vastasel ilmselt kohe eesmärgiks üritada kogu ala ära võtta. Muidu lihtsalt ei jõua.
Merd on arvatavasti ka lihtsam kiiresti mineerida (nii õhust kui merelt), kui maismaal liikumist samade vahenditega takistada. Merel miiniväljadesse teede puhastamine on ilmselt ka aeganõudvam kui raudtee remont või teede parandus ja kiirmeetodil loodud miiniväljadest teede läbinärimine.
Milline üldse on nende miinijahtijate võimekus nt. 1 tunnis miine kahjutuks teha elik kui kirrelt need näriksid läbi teoreetiliselt vastase poolt paigaldatud miiniväljast (kuna pole spetsialist, siis siinkohal ei oska pakkuda välja ka selle võimaliku miinivälja suurust kahjuks).

Mere ja õhuoperatsioonid sõltuvad lisaks ka ilmastikuoludest ja aastaajast kõvasti rohkem, kui maismaaoperatsioonid.

Kui mina (tsiviillojus) oleks vastane (kordan, mul ei ole sõjalist haridust ja palun kohe ette andeks), siis ma arvan, et minu põhiliseks peavaluks oleks see, kuidas panna täielikult kinni liikumine mööda maismaad Poolast-Leetu ja sealt edasi Lätti ning Eestisse ja ainsaks lahenduseks seal see siblimine täielikult lõpetada, oleks selle koridori läbilõikamine. Merel saaks lõpetada selle siblimise IMHO veidi lihtsamini ja kiiremini (miiniväljad, allveelaevad, õhuväed, merevägi ja Kaliningradis paiknevad maaväed saavad mõjutada üksikuid konvoisid ja laevu lihtsamini, kui õhuvägi, maavägi ja diversandid üksikuid konvoisid ja liikumisi maismaal). Kui alustuseks õnnestub üks suurem laev merel põhja lasta, või on reaalne oht miinile/allveelaevale sattuda, siis see paneb teisi laevu sügavalt järele mõtlema kas kus millal ja kuidas edasi. Maismaal kraavi lastud ešelon ei peata nii resoluutselt aga edasisiblibimist maismaal. Mul on selline tunne. Kohvipaks ja Nastja kaardid.... :oops:

*************

Raudteedel tehtavate operatsioonide kohta leidsin sellise vana kirjutise.
https://books.google.ee/books?id=_v-tfr ... ns&f=false

ja siis veel need
https://books.google.ee/books?id=pRyIRR ... ns&f=false

https://books.google.ee/books?id=bMOH3B ... de&f=false

Uuemad
https://books.google.ee/books?id=djbCNA ... 0Q6AEILTAB
https://books.google.ee/books?id=Qfm-kQ ... 0Q6AEIMzAC

There are two transportation modes of operation, surface and air, available to support military operations. The surface mode includes motor, water and rail.

There are three different types of surface modes of transportation; motor, waterway and rail. Each surface mode uses fundamentally different solutions in a separate environment. The highway mode uses ground transportation assets to travel across land. The waterway or sea mode of transport consists of assets such as ships, boats and barges which transport commodities over a body of water like a sea, ocean, lake, canal or river. The rail mode is a conveyance that moves cargo and passengers by way of a railway or railroad.

Motor transport is a ground support transportation function that includes moving and transferring units, personnel, equipment and supplies by vehicle. Army motor transportation units are the single largest provider of land surface movement within joint forces and include organic and contracted assets. Motor transport is also the most flexible mode of transportation. This mode can incorporate multi-stop schedules as well as making rerouting or diverting assets less difficult than other modes. Motor transportation provides essential distribution capabilities to sustain forces, prolong endurance, and extend operational reach. Motor transport is an integral aspect of the Army’s support and force sustainment.

Rail operations are limited to fixed routes that will traverse areas outside the non-contiguous operational environment protected by combat forces. Establishing rail in a theater is based on broad, initial planning that includes the assessment of a HN’s rail capabilities and infrastructure. The Army’s expeditionary railway center can provide this assessment and provide a feasibility study on the HN rail capability. The expeditionary railway center can also advise on the employment of those rail capabilities.
Once operations are established, there are several methods of operation, which can be used depending on the theater’s environment and circumstances. Rail, when available, is the most cost effective and expeditious means of moving large quantities of cargo. For additional information on rail and the expeditionary railway center, see paragraphs 4-12 and 4-13 and ATP 4-14, Expeditionary Railway Center Operations.
http://armypubs.army.mil/epubs/DR_pubs/ ... fm4_01.pdf


OK
Ma rohkem nüüd oma lollust siin ei demonstreeri.
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Jah, veokatega maismaatransporti usaldaksin antud juhul rohkem. Merega on ka see probleem, et me ei peaks muretsema ainult venelaste laevastiku pärast (mis ei ole nüüd teab mis suurepärane võrreldes NATOga), vaid ka õhuvägi on üsna konkreetne oht (ja see on neil üldiselt üsna tasemel). Maismaa transpordile on muidugi oluline tagada ka pioneeride toetus - demineerimine, tee puhastamine tõketest, tee parandamine, sildamine jne.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Fucs »

Ma püüdsin siin arvutada mingeid aegu, mis kuluks teoreetiliselt punktist A punkti B liikumisel ühte või teistmoodi.
Õhutranspordi ja rongi jätan välja.

Gdanskist Tallinnani on mööda merd ca 740-800km oleneb valitud teekonnast.
Kui tavaline reisilaev läbib Tallinn-Helsinki ca 80km pikkuse vahe ütleme 2 tunniga, siis Gdanskist Tallinnasse jõuaks sama kiiresti liikuv laev/konvoi ca 18-19 tunniga (ilma peatuseid tegemata ja kiirust vähendamata). Ma ei tea kui kiiresti liiguvad tavaliselt mil.konvoid merel. Eks oleneb ka ilmast jälle.

Sama aeg (ca 18-19tundi) kuluks Varssavist Harjumaale (ca 900km, Tallinnani ca 970km) mööda maad sõites ~50km/h peatusteta. :scratch:

* See on ikkagi IMHO räige kaotus, kui puupüsti täis topitud suurematsorti transalaev põhja lastakse. Ja need on päästmatult kaotatud vahendid.

Loomulikult peab olema ja on vajalik, et oleks olemas kõik variandid, et neile kõikidele oleks mõeldud. Siis saab ühte teisega asendada mingil määral ja saab ka varustamist teostada hübriidselt kõikide meetodidetga. Ma püüan jätkuvalt siin aru saada ja enda jaoks ära argumenteerida, et miks ikkagi just miinitõrjevõimekus on see meie peamiselt arendatava mereväe võimekus. Ja kui palju sellest võiks reaalselt kasu olla sõja ajal. See võimekus oleks argument igal juhul, kui mereteed oleks meie varustamisel prioriteetsel esimesel kohal. Nii meie kui liitlaste vaatevinklist.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Raskemad elemendid on kulutatud ja kulutatava papi korstnasse kirjutamine (murdepunktid, kus oleks olnud kõige valutum sellest võimekusest loobuda või võimekust piirata on korduvalt mööda lastud), KOHE võrdväärse või parema aseaine leidmine "vabaneva" raha kulutamiseks (mereväge säilitades peaks alustama mõne uue võimekuse loomist nullist, kusjuures kui lõpetada miinitõrjevõimekus hääbumisega, siis seda raha vabaneb alguses vähe, kui päevapealt, siis on miinitõrjevõimekusele veel päev enne otsust kulutatud raha maha visatud ja seda ka oma tegevusega tunnistatud), ning miinitõrjevõimekuse asemel mõne muu NATO-sse panustamise võimekuse leidmine (kui liitlased seda nõuavad/miinitõrjest loobumise tingimuseks seatakse panustamine võrdväärselt mõnes muus valdkonnas). Viimases küsimuses vbl on võimalus ka meie panustamine ümber mängida panustamiseks siinsamas meie regioonis, millele vihjas ka Martin Peeter oma eelmises kommentaaris.
Praegu käigus olevate aluste ressurss saab nii 2030ks aastaks otsa. 5-6 aasta pärast peavad algama arutelud, kuidas Mereväega edasi.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas toomas tyrk »

Fucs kirjutas:Ma püüdsin siin arvutada mingeid aegu, mis kuluks teoreetiliselt punktist A punkti B liikumisel ühte või teistmoodi.
Õhutranspordi ja rongi jätan välja.
Õhutranspordi ilmselt ilmaasjata. See saab ka tulevikus suurt rolli mängima.

Aga vaadates näiteks tagasi 1944. a. kui transport mängis Eesti saatuses suurt rolli, siis Eesti evakueerimine toimus valdavalt meritsi. Maad mööda lahkusid väeosad (vahepeal oli tee ka kinni, mis lahti murti) tsiviilevakuatsioon toimus valdavalt meritsi.

Mis ei tähenda, et ma sooviks alustada arutelu järgmise tsiviilevakuatsiooni teemadel. Lihtsalt sõjalise planeerimise korral tuleb arvestada paljude võimalustega.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline