Palun defineerida olukorrateadlikkus.Kapten Trumm kirjutas:olukorrateadlikkus
Kas see on siis, kui mere peal olev laev on radariekraanil näha või on see siis, kui on teada, et kas see laev on vastase sõjalaev või lihtsalt suvaline kaubalaev?
Palun defineerida olukorrateadlikkus.Kapten Trumm kirjutas:olukorrateadlikkus
15 meetrine stealth korpusega enesekaitserelvi, laevavastaseid rakette ja vajadusel rühmasuurust üksust kandev kummipaat on (tõenäoliselt tehniliselt teostamatu) eridisain. Selle tõdemuseni jõudsime juba palju lehekülgi tagasi, et „trummipaate“ vabaturult saada ei ole.Kapten Trumm kirjutas:Madrats pole eridisainiga, vaid lihtsalt modulaarse relva/transpordiruumiga, kuhu saab panna veose või raketid sõltuvalt ülesandest.
Olen kaitsetegevuse operatiivkava näinud ja kinnitan, et probleem ei ole paatides, vaid inimestes, keda nendega vedada. Rohkem detailidesse ei lähe ja sel teemal edasi ei vaidle.Kapten Trumm kirjutas:Igat saart ja laidu pole kaitsta vaja, aga vajalikud on kindlasti need saared, kus juba täna PPA radarid on (mille loogika on täpselt sama - kaugemale merele nihutatud radar näeb rohkme) - Ruhnu, Keri/Prangli, Vaindlo ja minimaalselt Sõrve poolsaar, mingid poolsaared Saaremaa läänerannikul, Kõpu ja Ristna poolsaared.
1. Laev liigub ja võib seetõttu katta suurema ala kui statsionaarne radar. Laev saab rannikust kaugemale sõita kui ükskõik milline saar või poolsaar. Samal põhjusel ei tea vastane laeva radari „katmikala“.Kapten Trumm kirjutas:Laevaga - oleme juba läbi käinud selle teema, enamasti on laeva kõrgus liiga pisike, et mingi arvestatavat vaatevälja sealt saada+vastane hakkab seda ka ründama.
See on mingi Trummi omalooming, mis tugineb … millele?Kapten Trumm kirjutas:Level 1 on info, et merel koordinaatidel x ja y asub mingi laev. …
Siis pakud välja asja (kummipaat, droon, pod jms), mis probleemi lahendab, ja lõpuks esined 'tarkusega' nagu see:Kapten Trumm kirjutas:Ilmselt idee minna sõjaolukorras vene eskaadrit raketikaatri sillalt binokliga tuvastama võib olla kaunis suitsiidne, selleks tuleb minna vastase sõjalaevale nii 10-15 km kaugusele. Mina vene fregati komandörina saadaks raketid teele enne, kui sa üldse sinna 10-15 km ehk nähtavuskaugusele jõuad. Ja kui juhtus kaubalaev olema, siis tühja sellega, küll jumal taevas omad ära tunneb ja Haagi sõjatribunal venes ei toimi. Vähemalt Gruusias sedapidi käis, raketid teele ja küll pärast jõuab selgitada.
Mis viitab, et sa teemat ei valda.Kapten Trumm kirjutas:Level 1 on info, et merel koordinaatidel x ja y asub mingi laev.
Level 2 on tuvastamine, mis laevaga tegu. Ideaalis peaks silmaga nägema, aga seda on võimalik tuvastada ka teatud määral kaudselt (analüütiliselt). Näiteks formatsiooni olemasolu, raadio/radari emissioonid, kiirus jne. Kui üksik sõjalaev sõidab "vaikselt", siis on keerulisem.
Teoreetiliselt avastavad nad üksteist sama kaugelt, sest kumbki ilmub silmapiiri tagant välja teise jaoks samal ajal: kõrgemalt näeb kaugemale, aga kõrgemat objekti on ka kaugemalt näha.Kapten Trumm kirjutas:Kui sinul on alus, mille radariantenn asub merepinnast 10 m kõrgusel ja vastasel natuke suurem laev, millel on sama asi 20 m kõrgusel, kumb siis on "olukorrateadlikum"? Või siin lõpeb teooria otsa? Kumb kumba enne näeb ja enne suudab tule avada?
The radar of the Ka-31 airborne early warning helicopter has a 360° coverage and can spot aircraft-size target from 150 km range. Surface ships are spotted from 100–200 km range. Radar can track 30–40 targets simultaneously. The helicopter has a datalink to transfer target tracking data to the command post (land base or mother ship). The Ka-31 is fitted with GPS and digital terrain mapping systems.[4]
Täpne kaudtulelöök on samamoodi ohtlik mõlemas domeenis tegutsevale üksusele.Pluss maismaa on uputamatu, sõjalaev aga mitte.
Ja ka satelliit ise peab olema juba hoopis midagi muud kui tudengisatelliit. 36 000 km kauguselt millegi tõsiseltvõetav jälgimine on siiski midagi muud kui paarisaja kilomeetri kõrguselt. Juba kaalu loetakse tonnides. Ja korrutame selle kilo msksumusega...muljetavaldav number tuleb. Mõistagi on riigil raha nagu muda, aga ikkagi.Kui sa tahad ühe satelliidiga kogu aeg Läänemerd jälgida siis me räägime GEO orbiidist. Transpordi maksumus sinna on u 50 000 USD / kg
Seda probleemi ei saa kaldalt lahendada kahel põhjusel:Kapten Trumm kirjutas:Seega, kokkuvõtvalt: on kriitiline lahendada merevaatlus ja vastase tuvastamine nii, et me selleks ei pea laevu üldse välja saatma. Seega, kaldalt. Kui see "pisiasi" on lahendatud, siis on juba lihtne lasta Paide lähedal metsas olevast NSM patareist välja mõned raketid, kuna vastase asukoht, mõjutatavate laevade hulk ja kurss on juba teada. See osa on juba "delo tehniki". Keerukam osa on vastane leida ja veenduda, et tegemist pole hoopis koolilapsi vedava kruiisilaevaga, mille tabamine toob kaasa megaulatusega skandaali.
Kindlasti on neid ohtusid veel. Lihtsalt meredessandi tõrje on minu silmis kõike akuutsem riigikaitseline vajadus ja mulle tundub, et kui natuke ajusid liigutada ja püksirihma pingutada, õnnestuks siin ühte-teist korda ka saata. Mereühenduste lahtihoidmine ja võitlus mereülemvõimu pärast Läänemere laial osal pole ei meile ega ka Balti riikidele kokku nähtavas tulevikus jõukohane ülesanne (tuleb loota liitlastele). Ründevahenditeks pole ju ainult pealvee sõjalaevad (mille vastu raketikaater loodud on), vaid ka allveelaevad, lennukid ja kaldalt lastavad tiibraketid. Taoliste väljakutsete väärilise aluse latt algab juba Arleigh Burke klassist ja hinnasilt 1 miljardist eurost tükist.Selles, kas meredessant on peamine (ainus?) oht, mida Balti laevastikult karta, me ilmselt kokkuleppele ei jõua.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 61 külalist