Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Päris huvitav oleks teada, millise käituriga tulevad soomlaste uued korvetid (Laivue 2020).
Ükskõik, mida avalikes materjalides kuulutada, tehnika lahendus reedab nii mõndagi nende kasutuse kohta.
Nii Hamina klass kui Visby klass kasutavad käituritena veepaiskureid, mille peamine eelis on aluse väike süvis ning hea manööverdusvõime (kruvilaevadest võistlevad siin ainult azipodiga laevad) kitsastes oludes. Läänemere laial osal ristlemiseks on need pigem nuhtlus - väike süvis ja roolilehtede puudumine kiilu all muudavad aluse kehvalt suunda hoidvaks, roolimehel on käed tööd täis.

Samamoodi oli veepaiskuritega ka Visby klassi eelkäia - Göteborg-klassi "rannikukorvett".

Vastus küsimusele selgelt on, et taolised alused on mõeldud muuhulgas hit-and-run tegevuseks skäärides. Väikse süvisega laeva saab peita madalaveelistes kohtades ja ülimalt hea manööverdusvõime (veepaiskuritega alus on suuteline keerama ringi alal, mille diameeter on lähedane laeva pikkusele ja pidurdama nagu auto) võimaldab sellega edukalt ukerdada skääride labürindis.

[Martin Herem]

Mõned mõtted Eesti Mereväest.

Eestil on vaja paremat mereväge kui täna. Et „on vajal“ oleks ka kaalu, siis ütlen, et minu arvates võiks see olla lisaks tänastele võimetele või arendatavatele võimetele järgmisena nr 1. See ei tähenda, et loobuda tuleks miinijahtijatest, K9 pataljonist, ScP toetusüksustest CV90 baasil, pikamaa TTst, vms mis juba otsustatud on. Kuid paljudest teistest „oleks väga vaja“, oleks arendused Mereväes vist kõige õigem.
Õigem = vajadus+tulemus+hind+arenduse aeg+sobivus tänase struktuuriga+isikkoosseis+liitlaste toetus. Faktorite järjekord pole hetkel tähtis.
Esiteks peaks kogu radaritel põhinev mereseire olema MeV alluvuses. MeV vajadused on mahukamad ja keerukamad ning need kataks ära ka tänase PPA funktsiooni. See teeks ladusamaks ja tõhusamaks ka radarite ülalpidamise ja arenduse, sh uuenduse.
Teiseks peavad MeV-l olema laevad lisaks tänastele miinijahtijatele. Just nimelt lisaks, sest üheaegselt mitme funktsiooni täitmine on keeruline ja ühel hetkel ka võimatu. Miinijahtijatega aga teatud funktsioone ei saa üldse täita. Neid ei saa asendada ka mehitamata ujuv- või lennuvahenditega või kergete-väikeste-kiirete-odavate patrullkaatritega. Laevu on vaja:
a)füüsiliseks kohalolekuks – juba see seab mittesõbralikule poolele piiranguid. Täna võib meie vetes või lähedal teha mida tahes, kuigi PPA täidab oma ülesandeid hästi.
b)mereseireks – lisaks radaripildile, sõudekruvi helile, spioonidele ja signaalluurele on vaja oma silmaga vaadata kellega on tegemist ja millega ta seal tegeleb. Seda saab osaliselt teha kaamera, väikelaeva või lennuvahendiga, kuid need ei täida eelmist, ega ammugi järgmisi vajadusi. Lisaks on laeval omad radarid, mis täiendavad mereseire radarite pilti ja võimalusel ka õhuseire ning allvee pilti.
c)kineetiline jõud – kuigi 40mm pardarelv võib tänapäeval tunduda aegunud vajadusena, siis pärast rahu ja enne sõda olukorras on selline võime vajalik. Samuti võimaldab selline relv kaitsta end osaliselt laevavastaste rakettide eest. Lisaks kahurile peavad nendel laevadel olema allveelaeva vastased vahendid ja võiksid olla ka pealveetõrje raketid. Nende juurde tulen ma hiljem. Selliste laevade suurus algab vist 50 meetrist, sest vastasel juhul ei mahu sinna ära kõik võimed ja isikkoosseis, puudub suutlikus päevade kaupa merel olla ning füüsiline kohalolek jääks liiga tagasihoidlikuks. Alla kahe laeva ei suudaks me oma ülesandeid, sh tänaseid PPA ülesandeid, jätkusuutlikult täita.
d)miini veeskamise võimekus – kui nende laevadega oleks võimalik ka paarkümmend kaasaegset miini veesata, siis täidaks need laevad väga suure osa merelise võime puudustest, mida ma pean õigeks täna täita.
Kolmandaks peavad mereväel olema miinid. Neist oli korra juba üleval juttu. Teatud hulga miinidega suudaksime aeglustada vastase tegevust tema jaoks olulistes kohtades ning ühes laevatõrje rakettidega suudaksime mingis osas tema tegevust väga tõsiselt takistada.
Neljandaks on selleks vaja laevatõrje rakette. Kui me oleksime üksi, siis võiksime jääda mõnekümne kilomeetri ulatusega rakettide juurde. Ükskõik kas laseksime kaldast kaugemale või nö pikki kallast, merelt tulevate ohtude vastu oleks see hea. Kui me aga räägime oma regioonist nimega Läänemeri, kus meie liitlasteks on Läti, Leedu, Poola … Saksamaa ja Taani, siis tuleks hankida 200-300 kilomeetrise laskeulatusega rakette ning siduda nad ühte süsteemi või lausa ühe juhtimise alla. Siis tekib võimalus, kus füüsilist kohalolekut või kineetilist jõudu näitama läinud meie laeva rünnanud vastase laev, peab arvestama rakettidega Liepajast ja Kuresaarest. Raketid ise võivad paikneda nii laevadel kui maismaal. Laevad omakorda ei pea aga üldse paiknema Eesti või 3B vetes.
Laevad, miinid, raketid ühes süsteemselt arendatud ja ühe juhtimise all oleva seire ja sidesüsteemidega looks aga väikese A2/AD mulli. Kui me suudaksime seda teha 3B+ riikide koos, tekiks kriisi või sõja korral aga vähemalt lühiajaline patiseis, mis ülejäänud liitlastele märkimisväärselt võimalusi juurde annaks. Nii ajas, vahendites kui sihtmärkide valikus.
See kõik on ilus pilt. Mulle meeldib see 3B+ unistus kohe väga. Aga kust me saame need ressursid? MeV on teinud esialgsed arvutused Eesti kohta ja saanud kogu ülaltoodu hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul. Kaitseeelarve mõistes tähendaks see umbes 0,1 % SKTst. Tänasest 2%st minu arvates midagi välja ei pigista. 20-30 milj aastas millegi arvelt võtta tundub „nokk kinni saba lahti“ lahendusena. Seega näen mina ainukest võimalust lisarahastuses. Ma ei ütle, et Eesti jääb kaitsmata ja heidutus ei toimi, kui MeV ei arendata. Ma väidan, et me muudaks võimalikule agressorile igasuguse üleoleku merel, nii kriisis kui sõjast märkimisväärsemalt raskemaks. Täna saab Läänemeres toimetada üsna segamatult, valmistades ette agressiooni, tegutsedes hübriidselt või lausa blokeerides meid merelt. Kirjeldatud MeV arenduste puhul peaks agressor rakendama oma sõjalisi jõude kogu maailmale nähtavalt ja seda on meil toetuse saamiseks väga vaja. Samas oleks see kõik seotud tema jaoks selliste kulude, kaotuste ja riskidega mis heidutab või lihtsustab liitlaste tegevust.
Üks „lisarahastuse“ koht on PPA mereliste tegevuse viimine MeV alla suurema osa funktsioonide ning nendele kuluva eelarve ja vahenditega. Sellest ei jätkuks kaugeltki mitte kogu arenduse jaoks, kuid tänase PPA merepiirivalve funktsioonide ulatuses küll.
Teiseks rahastuse allikaks on loomulikult riigi otsus – arendada MeVge millegi tänase arvelt. Ja siin ei saa mina midagi ette öelda. Mina ei ole pädev ütlema, mis on riigis vähemtähtsam kui MeV kirjeldatud võimed.
Kolmandaks allikaks võivad olla liitlased. Kuid siin peab meil kindel otsus ehk tahtmine enne selge olema, nagu ka otsus rahastamiseks.
Üheks ressursiküsimuseks on alati isikkoosseis. Tõenäoliselt vajaks see täiendavaid inimesi Mereväkke. Üks osa täiendust saaks tulla PPAst – nagu muud ressursid. Teine osa tuleb võtta ümberkorraldatud ajateenistusest. Kui täna on ajateenija õppursõdur, siis uute võimete korral tuleb ajateenija sõjalisteks ülesanneteks lühemalt ette valmistada ja ülejäänud teenistus korraldada kombineerituna ülesannete täitmisest ja väljaõppest. Seega on võimalik.
Sellisele arendusele on kaks alternatiivi. Neist esimene on jätkata selliselt nagu täna – keskendume miinijahtimisele, kuid vaenulikke tegevuste korral vaatame seda kõike rannal binokliga. Teise võimalusena otsustame tänase rahastuse piires hankida mõned miinid või raketid või kaatrid ja lootes liitlaste peatsele saabumisele, vaatame ikkagi vaenulikke tegevusi passiivselt pealt. Kusjuures iga liitlasriik iseseisvalt. Raha kulub niimoodi sõjalisele riigikaitsele muidugi suhteliselt vähe

[Kapten Trumm]

Seejuures on miinide ja xxxxx-tõrje võti nende kooskasutamisel. Vastase nö halba kahvlisse panekuks. Sõidad kiiresti - paha, sõidad ettevaatlikult (aeglaselt) jälle paha.

Siinkohal ma riskeerin vastu vaielda - mina sellel kahuripaatide programmil (kui pole selgelt näha, et lähiajal tiibrakettide võimeks raha leitakse) ei suuda iva näha. Kahuripaadid on meil tegelikult ju PPA-s olemas, vaja ainult veits täiendada. Erinevalt visioonidest näen ma aeg ajalt, kuidas Lahepere lahel (Paldiski kõrval) seisab ankrus nt Kindral Kurvits. St antud (patrull)võime on täna reaalsus koos muude kaasnevate asjadega (eriüksused, kopterid jne). Mereväel neid pole.

Miks iva ei näe: põhiliselt seepärast, et kahuritega relvastatud alused pole tänapäeva meresõjas ellujäämisvõimelised (näide: Gruusia laevastik 2008) ja teiseks taolist reaktsiooni kriisiajal meie poolt oleks lihtne pareerida sedasi, et vastane saadab provokatsioonile lihtsalt natuke suuremad ja võimsamad alused, mida enam 40 mm Boforsiga ei hirmuta. Jällegi näide elust: Ukraina aluste käekäik hiljutises Kertsi väina intsidendis.

Küll jah, on sel asjal iva siis, kui me samade alustega asume tegema miinitõrjet. Miinitõrjeks on vaja üks stabiilne ja merekindel alus, kus siis saaks tegutseda. Kuid sel kujul pealveesõda me ei pea, tõenäoliselt ei õnnestu neil ka miine panna samal põhjusel (pole ellujäämisvõimelised, kui vastane asub aluseid mõjutama). Ka ei ole mürskõhutõrjega eriti tõenäoline sisselendavaid tiibrakette tõrjuda, vähemalt ei meenu taolisi näiteid elust kuigivõrd. Teemas mereväelased keskenduvad peamiselt vastase laevadele - minu pakkumine on, et meie suurimaks probleemiks, mille eest end kaitsta, saab olema vastase (mere)lennuvägi ning kaugelt-kaugelt sisselendavad tiibraketid. Selliste ohtude vastu paraku pole suure(ma)d, piiratud tõrjevõimega pealveelaevad kuigi arukas valik.

[Illike]

........Teemas mereväelased keskenduvad peamiselt vastase laevadele - minu pakkumine on, et meie suurimaks probleemiks, mille eest end kaitsta, saab olema vastase (mere)lennuvägi ning kaugelt-kaugelt sisselendavad tiibraketid. Selliste ohtude vastu paraku pole suure(ma)d, piiratud tõrjevõimega pealveelaevad kuigi arukas valik.

Ja ei ole abi ka nendest RIB paatidest.

[Kapten Trumm]

Kui sa oled ehk midagi passiivsetest kaitsemeetmetest kuulnud, siis ehk taipaksid.
Ja nagu ma eespool ütlesin, siis vastane kaugel merel on paha, kuid mitte eluohtlik. Eluohtlikuks muutumiseks peab ta ikka lähedale tulema.
Nii rikas, et hakata tiibrakettidega jahtima paate, millest igaüks maksab 1/3 raketi hinnast, ja mida on raske leida, ei suudaks ka vene riik, ameeriklased võibolla suudaks.

[Illike]

Seda ma tean, et olen taipamatu. Sellepärast palun selgita kuidas RIB paadid meid kaitsevad vastase rakettide ja lennuväe eest?
Needsamad RIB paadid lastakse selle merelennuväe poolt praktiliselt kohe ribadeks, kui nad juhtumisi peaksid kuskilt kõrkjatuti vahelt (mida meil on põhjarannikul väga palju) nina välja pistma.

[Xender]

Igasugused relvastatud alused peale allveelaevade oleks meie jaoks ainult väärtusega - vaenlane peab nendega tegelema.

Seega kui rannakaitse osas üldse midagi teha on enam vähem esmane tegevus olemas.

1. Radarivõrk
2. Mingid suuremad droonid (tuvastamiseks - patrulliks)
3. Rannakaitse raketid lühema käega (näiteks Spike NLOS)
4. Rannakaitse raketid pikema käega
5. Kui see kõik ja miljon muud asja mida EKV vajab on tehtud, võiks mõelda tõsiselt laevade peale. Mingit ellujäämist sõja puhul ja võimalust, et midagi ka vaenlasele halba teha on ainult allveelaevadel.

Seda juhul, kui näiteks Norrakad pole nõus meile Ula-klassi mõnda laeva kinkima vms.

[Kapten Trumm]

Needsamad RIB paadid lastakse selle merelennuväe poolt praktiliselt kohe ribadeks

Sellega on väike probleem - need tuleb kõigepealt leida. Nende igasugu signatuurid on väga väikesed ja neid on palju.
3-6 100 m klassi laeva hakkavad aga olema vastase pideva vaatluse all, lihtsalt nende tähtsus on liiga suur, et lasta neil omapäi toimetada.
Näiteks mobiiltelefoniga tegelaste abil. Näiteks allveelaevade või akustiliste poide abil. Nende signatuurid on nii sada korda suuremad ja nad on kergelt leitavad.

Kui vastase avastusvõime ja tulejõud on suurem, on soovitatav kasutada teatud hajutatud lahingutegevuse põhimõtteid ja koguneda ainult H-hetkeks.

[Illike]

Kui Sinu eeldus on, et vastane ei tea nende paatide kohta midagi, siis võib olla töötab. Seda eeldust ei saa me aga arvesse võtta. Juhul kui vastane tahab teha dessanti (mis on minu arusaamist mööda Sinu ainuke õigustus nendele paatidele) siis enne seda teostatakse tavaliselt luuret ja ollakse väga tähelepanelik nende paatide suhtes. Juhul kui nad on hajutatud ja alles hakkavad kogunema, siis see ongi see punkt kus kopterid ja lennukid teevad selle parvega üks-null. Isegi kui ei avastata ja vastase laev saab pihta, siis peale seda lastakse need paadid koheselt ribadeks. Sa oled ise välja toonud kui palju on Soome lahe otsas lennukeid ja koptereid. Seega nii ehk naa ühekordne üritus.

[Kapten Trumm]

Mis vahe on, kui on vaja silmas pidada:

1. 3-6 alust, mille radari peegelduspind on sadu ruutmeetreid ja soojusjälg nt 50x, rääkimata visuaalsest märgatavusest (kõrgem alus ilmub silmapiiri tagant välja varem) ja mille süvis on vähemalt 2 meetrit?
2. 50 alust, mille igaühe peegelduspind on mõned ruutmeetrid (1 m kõrgusest allapoole on merel radarile täiesti nähtamatu ala), mille soojusjälg on x ja süvis mõnikümmend cm?

"Valge elevandi efekti" jätame praegu kõrvale (vastase kihk keskenduda neile tulemuse saavutamiseks, et propagandas seda ära kasutada). Valge elevandi efekti tõttu on läbi ajaloo tina antud rohkem kui tarvis.

siis see ongi see punkt kus kopterid ja lennukid teevad selle parvega üks-null.

Selleks on oma õhutõrje ja õhuruumi vaatlus pluss paljude väikeste sihtmärkide küttimiseks on vastane sunnitud tulema madalale ja lähedale.

[Illike]

Missuguste paatidega Sa siis kavatsed sõdida? Kas selliste tillukestega mis on madalamad kui meeter ja süvis mõnikümmend sentimeetrit? Sinu enda poolt joonistatud paatide kõrgus oli juba ca 3m ja süvis ca meeter. Oled Sa näinud vanematel jahtidel selliseid tillukesi rombimoodi asjandusi taglases? Nende nimi on radaripeegeldi. Asuvad ca paari meetri kõrgusel.
Kui neid järsku väga palju tekib, kas ei ole siis ohusignaal?

[Kapten Trumm]

Väikealustele pannakse radaripeegeleid (mingist aluse klassist alates on kohustuslik varustus) just põhjusel, et selline madalapardaline ja väiksemõõtmeline alus (mis tihtipeale on tehtud "lakutud kujuga" ja mittemetalsest materjalist, mis iseenesest tähendab kehva peegeldusvõimet) ongi radarite abil raskesti leitav.

Keskmisele kalatraalerile seda enamasti ei panda - põhjusel, et kere ise peegeldab piisavalt.

[Illike]

Aga vastus?

Kui neid järsku väga palju tekib, kas ei ole siis ohusignaal?

[alari]

Needsamad RIB paadid lastakse selle merelennuväe poolt praktiliselt kohe ribadeks, kui nad juhtumisi peaksid kuskilt kõrkjatuti vahelt (mida meil on põhjarannikul väga palju) nina välja pistma.

Minu arvates ei ole meil põhjarannikul piisavalt kõrkjatutte, et peita 15m pikkusega paate. Kui maale ei tõmba ja metsa alla ei vea, siis fotokaameraga luurelennukilt tehtud fotodelt leiab need paadid üsna kergelt üles - vaadake näiteks maaameti fotosid, üsna selgelt on näha, et vähe on kohti, kus aerofotodelt ei paista paadid välja. 40 paadi hajutamine rannikule pole üldse lihtne.
Metsa alt jälle vette laskmine võtab omajagu aega ning siis kannatab reageerimiskiirus kõvasti.

Nii rikas, et hakata tiibrakettidega jahtima paate, millest igaüks maksab 1/3 raketi hinnast, ja mida on raske leida, ei suudaks ka vene riik, ameeriklased võibolla suudaks.

Siia tuleks veel lisada RIB paatidel olevate rakettide hind - vist oli paarsada tuhat eurot tükk x 4tk

[nimetu]

Siia tuleks veel lisada RIB paatidel olevate rakettide hind - vist oli paarsada tuhat eurot tükk x 4tk

Paarisaja tuhande euro eest saad võib-olla ühe Javelini raketi, laevavastased liiguvad pigem sinna miljoni kanti.