Merevägi ja rannakaitse

[Silmsirkel]

Neil vist muud ülesannet peale Soome, Riia, Narva lahe miinidest puhastamise polegi. Siin on vanasõnaga "rege rauta suvel, vankrit paranda talvel" natukene mööda pandud.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata, mida osteti, siis ostetud laevad on miinijahtimise valdkonnas täielik tippklass, siin edestame me nii venelasi kui ka Lätit-Leedut.

Ise küsimus on selle valiku otstarbekohasus.

[metsaline]

See ongi NATO liikmesuse hind - pealesurutud relvaostud, Iraagi ja Afganistani kaotused... Aga et soomust selga saada - oioi, naabrimees pahandab... Ja üleüldse, kult-väärtused ju hävivad, kui sõdima hakkate...

[Larry]

See ongi NATO liikmesuse hind - pealesurutud relvaostud

Ei suru meile keegi NATOst midagi sellist peale, ikka oma agarus/ lollus on selle taga. Kui tõesti keegi midagi "peale suruda" tahaks, siis näiteks hävituslennukid oleks ju veelgi magusam kraam "peale suruda", nende kõrval on miinijahtijad lausa kommiraha . Kõik need NATO numbrid (riigikaitsekulude ja missioonisõdurite protsent) on soovituslikud ja nagu näha ei täida kõik NATO liikmed neid soovitusi. Meil aga pingutatakse välismissioonidega tilk püksi, aga omal kodus pole isegi elementaarsed asjad korras.

[Lemet]

Nii ja naa...kuskilt vene netilehelt jäi mulle silma, et aastaid tagasi soovis üks Balti riik osta endale hävitajaid, millele Euroopa kiirelt olla kriipsu peale tõmmanud. Kuidagi kummaline, et siinne kant kõige 18 möödunud aasta kestel arendatud relvajõududega oma tulejõu poolest suuresti impotenti meenutab. Samas kui Kaukaasia ning Kesk-Aasia endised vabariigid meiega võrreldes relvastust lausa lademetes omavad.

[Kilo Tango]

Nii ja naa...kuskilt vene netilehelt jäi mulle silma, et aastaid tagasi soovis üks Balti riik osta endale hävitajaid, millele Euroopa kiirelt olla kriipsu peale tõmmanud. Kuidagi kummaline, et siinne kant kõige 18 möödunud aasta kestel arendatud relvajõududega oma tulejõu poolest suuresti impotenti meenutab. Samas kui Kaukaasia ning Kesk-Aasia endised vabariigid meiega võrreldes relvastust lausa lademetes omavad.

Selliseid asju ei maksa liiga tõsiselt võtta. Seal taga võib olla kurat teab mis - kirjutaja fantaasia, pärija kompamine (kas müüdaks), mis lõpeb näo päästmiseks äraütlemise veeretamisega NATO/EL kaela jne.

[Kapten Trumm]

Nii ja naa...kuskilt vene netilehelt jäi mulle silma, et aastaid tagasi soovis üks Balti riik osta endale hävitajaid, millele Euroopa kiirelt olla kriipsu peale tõmmanud. Kuidagi kummaline, et siinne kant kõige 18 möödunud aasta kestel arendatud relvajõududega oma tulejõu poolest suuresti impotenti meenutab. Samas kui Kaukaasia ning Kesk-Aasia endised vabariigid meiega võrreldes relvastust lausa lademetes omavad.

Tsiteerides klassikuid:...luulud, Lemet.....luulud

[Kilo Tango]

Lugesin ühe ameeriklaste uue USV kohta siit: http://www.gizmag.com/nanotube-reinforc ... usv/14321/

Sellega seoses tekkisid järgmised mõtted - kas poleks otstarbekas ehitada Eestis rannakaitse otstarbel (Vene Mistrali silmas pidades) üks pinu väikesi ja kiireid kaugjuhitavaid kaatreid, mis suudaksid kanda ühte torpeedot.

Neid masinaid võiks teha kahes versioonis:
a) kiire paat pinnal liikumiseks
b) kiire diiselelektrimootoriga paat pinna all hiilimiseks (akude pealt) ja äkksööstude tegemiseks (diisliga). tegemist siis mitte allveelaeva, vaid pinnalähedase laevaga u. nagu ameerika narkokartellidel ja PK luurajatel.

Kuna Eesti huvi piirdub siiski vaid ca. 80 km ulatuses rannajoonest merepiiri konktrollimises, siis ei ole selliste laevade üleval pidamine ja juhtimine midagi üle mõistuse keerulist. Samas saab juba selliste laevade olemasolu vaenlasele üsna häirivaks asjaoluks, kuna ta peab lennutama tervet hulka koptereid, et merepinda skännida pinnaaluste kiirlaevade suhtes. Viimane asjaolu muudab aga äkkrünnaku tegemise keerulisemaks, sest rünakut alustades ei ole kunagi teada, kas Eesti on rünnakust teadlik (luureleke) ja võtnud kasutusele varjatud vastumeetmed või mitte. Lisaks muule saab selliseid laevu kasutada ka suitsiidirünnakute tegemiseks kriitilistes olukordades.

Jooksvaid kulusid saaks kokku hoida päris hoolega - pole vaja nii palju meremehi välja õpetada ja tervet hulka rahvast kogu aeg rivis hoida. Rahu ajal võib suur osa nendest USV-dest hoopis kuivdokis olla.

[planet64]

Torpeedot kandvaid liikuvaid transportvahendeid on kerge avastada kui nendega peab laskekaugusele manööverdama. Pigem juba miinilaadne kaadervärk, mis istub põhjas ja on relvastatud ühe või kahe torpeedoga. Asja keerukus on seotud siin infovahetuse ja juhtimisega ning sellega võiksime ka ise hakkama saada. Vee all olevat liikumatut objekti on keeruline avastada kui selle maskeerimiseks ka vaeva näha. Vee peal liikuvad masinad sobiksid ikkagi rohkem rahuaega ja piirivalve valdkonda. Võib vaid oletada, kumb variant vaenlasele rohkem peavalu valmistab, kas liikuvad ja avastatavad või liikumatud ja väga raskesti avastatavad torpeedokandjad.

[Tux]

Veepealsete kiirpaatide valmistamise kogemus on Eestis kusjuures olemas, selle tõestuseks on meil mitmed maailma- ja euroopameistred veemotos. Tean ise mõnda selli kes võistluspaatide valmistamisega endale ka leiba teenivad, seega kui kamin tellimse teeks, siis oskajaid mehi leiduks küll. Teine asi on muidugi et kas lennuki pealt raketiga seda asja mitte lihtsam teha pole.

[Kilo Tango]

Veepealsete kiirpaatide valmistamise kogemus on Eestis kusjuures olemas, selle tõestuseks on meil mitmed maailma- ja euroopameistred veemotos. Tean ise mõnda selli kes võistluspaatide valmistamisega endale ka leiba teenivad, seega kui kamin tellimse teeks, siis oskajaid mehi leiduks küll. Teine asi on muidugi et kas lennuki pealt raketiga seda asja mitte lihtsam teha pole.

Vahe on selles, et torpeedo või miini sisse saab rohkem lõhkeainet toppida. Samuti on oluline see, et torpeedo plahvatab vee all, mis suunab kogu plahvatusjõu laevale. Rakett plahvatab reeglina õhus, mistõttu osa energiast hajub atmosfääri.

[toomas tyrk]

Teine asi on muidugi et kas lennuki pealt raketiga seda asja mitte lihtsam teha pole.

Vahe on selles, et torpeedo või miini sisse saab rohkem lõhkeainet toppida. Samuti on oluline see, et torpeedo plahvatab vee all, mis suunab kogu plahvatusjõu laevale. Rakett plahvatab reeglina õhus, mistõttu osa energiast hajub atmosfääri.

Vahe on see, et torpeedo veeskamine ning laskmine on palju keerulisem, kui seda on lennukilt raketi laskmine. Alustades lasuks sobivale kohale manööverdamisest.

Plahvatusest ning selle suunamisest - torpeedo oli kindlasti "löök allapoole vööd" eelmisel sajandil, kui laevad kandsid mürsu-vastast soomust. Milline kaasaegne laev on rehkendatud vastase laevadega suurtükilahingusse minema?

Laeva-vastase raketi lõhkepea on valitud just tänapäevase laeva vastu, ja tegelikult on olulisem just vastumeetmete läbimine, kui lõhkepea soomusläbitavus. Paksu soomust ei kanna tänapäeval enam ükski kaasaegne lahinglaev.

Kui kannaks - tehtaks ilmselt soomusläbistavaid laeva-vastaseid rakette.

[Kilo Tango]

No tänapäeval kasutatakse ka nn. "hiilivaid" torpeedosid, mis pärast torust väljumist juhitakse vaiksel režiimil sobivale positsioonile ning alles siis kiirendatakse sihtmärgi poole. Minu poolt toodud kontseptsiooniga selline lähenemine ei pruugi sobida.

Ma ei rääkinud sõnagi soomusest. Tõsiasi on see, et laevavastased raketid teevad hulganisti kahju laeva tekil (või siseruumidesse tungides laeva sees), kuid enamasti säilitab laev ujuvuse. Torpeedotabamuse korral on ujuvuse kadu palju tõenäolisem ja laevale tehtav kahju suurem, sest ümbritsev vesi suunab pea kogu plahvatusjõu laevale. Lisaks järgneb vees toimunud plahvatusele plahvatusmulli kokku varisemisel kumulatiivne veejuga, mis läbistab laeva metalli üsna tõhusalt.

[Soobel]

Milleks planeerida miskeid torpeedokandjaid, äkki töötaks lihtsalt välja miskise vihasema ja suurema tegevusraadiusega torpeedo, mis rahu ajal seisab laos, sõjaolukorras aga visatakse rannavette või merepõhja ja mille siis patsiga poisid aktiveerivad kuskil juhtimiskeskuses ja sihtmärgi pihta viivad, hiiligu nad pinna all või peal või kihutagu kogu tee?
Kas mingit sellist rannakaitsesüsteemi juba kuskil välja pole töötatud, mis meile sobiks?

[Kilo Tango]

Milleks planeerida miskeid torpeedokandjaid, äkki töötaks lihtsalt välja miskise vihasema ja suurema tegevusraadiusega torpeedo, mis rahu ajal seisab laos, sõjaolukorras aga visatakse rannavette või merepõhja ja mille siis patsiga poisid aktiveerivad kuskil juhtimiskeskuses ja sihtmärgi pihta viivad, hiiligu nad pinna all või peal või kihutagu kogu tee?
Kas mingit sellist rannakaitsesüsteemi juba kuskil välja pole töötatud, mis meile sobiks?

Kaheastmeline torpeedo? Esimene aste toimetab kogu kaadervärgi vaikselt kohale, teine on torpeedo ise.

Üldiselt on uue torpeedo välja töötamine üsna kallis ettevõtmine, mistõttu oleks ilmselt mõistlikum kasutada moonana ikkagi olemasolevaid seeriatoodangu torpeedosid.